Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab loodus...
Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi.
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja
poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus aga peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt.
Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori koha. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. septembril 1994. aastal Londonis. Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme
Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu
sündides omada teadmisi? Uurimuste kohaselt ei saa laps teadmisi vanematelt sünniga kaasa, sest DNA ei sisalda endas sellist informatsiooni. DNA kaudu võib inimene saada vaid omandamis võime. Kui “ideed” peksidki olema kaasa sündinud, siis kus tõmmata piir nende meeldetuletamise ja õppimise vahel? Ei saa ju olla kindle, et tegemist on asjade meenutamisega kui võib olla tegemist andekusega teatud asja õppimisel. Ehk on anne see kaasasündinud idee? Teiseks annaksin parema ülevaate empirismist, mille vaated samuti on küllalt hästi tõestatud, et neid uskuda. Siin kohal tooksin esile filosoofi John Locke, kes panustas palju empiristlikusse teadmisteooriase. Viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, sõltub sellest, kuidas me maailma kogeme. Locke väitis: “Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.”. Sellest võib välja lugeda
Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim? Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused. Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele seesmuse ehk subjektiivsuse omistamisele (http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism ). Teatud uskumust omava inimese käitumine mingis olukorras ei sõltu üksnes sellest, millise uskumusega on tegu, vaid ka sellest, millised muud hoiakuseisundid - sealhulgas soovid – inimesel kõnealusel hetkel juhtuvad olema ( E.L. Lowe, lk 60 ).
VALGUSTUS 18. sajandit ehk valgustussajandit peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1]
Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. september 1994 London East Croydonis 5 Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv
Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, krikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise. Kuigi valgustust on enamasti seostatud prantslastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega, et need
18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse. Valgustusliikumine sai tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas kriitilise ja mõistuse mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõikide teadmiste allikana kogemust: eksperimenti, vaatlust, mõõtmist. Traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise asendas mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants. Jumalat vaadeli nüüd kui maailma loojat, kes enam selle edasisse korraldamisse ei sekku. Valgustusliikumine on alguse saanud Inlismaalt. Prantsuse valgustajatele andis tõuke kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabade poliitilise korralduse ja
Need omavad olulist rolli sümptomatoloogias ning ka selles kuidas haigust kogetakse. Hüpnoos ka siin. Mudeli puudus on subjektiivsus. Lähenemine on kohandatud süsteemide teooriale, mis tähendab, et kõik on organismis omavahel hierarhiliselt seotud. Tervisepsühholoogia. Definitsioon on loengumaterjalides, Matarazzo, 1980. Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel. Silmas peetakse seda, et lähtutakse empirismist. Teadmine saab tulla vaid läbi kogemuse. Psühholoogia pani jala ukse vahele mälu, taju, keele, kõne, sotsiaalse käitumise, hoiakute muutmise teemadega. Tervise teemas on nad nüüd täiega sees. Nad.. me Tervisepsühholoogia põhiküsimused: * kuidas haigusi ära hoida? * kes jääb haigeks ja miks? * kes paraneb ja miks? * millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega? * kuidas paranemist soodustada?
deklaratsiooni ,,Õiguste billina", mis on jäänud üheks Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. Stuartite võimuletulekust alanud Sotimaa ja Inglismaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna. John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi
Sofie hakkab banaani koorima ja näeb, et koore sees on kiri Hildele tindiga kirjutatud. Tema isa ütleb, et ta on kõikjal. Alberto kutsub Sofiet jälle Hildeks. Sofie näitas oma emale videot Albertost Ateenas. Kaks nädalat ei kuule ta mehelt midagi. 14 juunil saabub Hermes ja nad lähevad vanalinna poole. Hermes jääb pargis seisma ja Sofie istub pingile. Hermes tahaks justkui haugatada, kuid hakkab hoopis rääkima. Ta soovib Hildele õnne sünnipäevaks. Alberto räägib empirismist, filosoofiast, et teadmised pärinevad kogemusest ja, et kaasasündinud ideid ei eksisteeri. Esimene empirist oli John Locke Inglismaalt. Ta arvas, et enne kogemusi on meie mõistus tabula rasa ehk puhas leht. Ta jagas ideed lihtideedeks ja liitideedeks. Asjadel on primaarsed (suurus, kuju liikumine) ja sekundaarsed omadused (värv, lõhn, maitse, heli). Sekundaarsed omadused näitavad reaalsuse mõju meie meeltelt, mitte asjade omadusi. Ta arvas, et on
harjumuspäraselt sarnastele objektidele sarnasel viisil. Me näiteks kasutame terminit naine persooni kohta, kellel on piisavalt ühist kõigi nende persoonidega, keda me veel naiseks kutsume. Occami filosoofia märkis skolastika lõppu. Hoolimata kiriku püüdlustest teda vaigistada, levitati Occami vaateid laialdaselt ning neid võib vaadelda kui modernse empiirilise filosoofia algust. Tõepoolest on tema käsitlustes tugev vihje saabuvale renessanssile. Siiski, hoolimata oma radikaalsest empirismist, uskus Occam jätkuvalt jumalasse ning leidis, et jumala olemasolu ei saa kunagi looduse vaatlemise läbi kindlaks teha, kuna looduses ei ole midagi sellist, mis otseselt tema olemasolu tõestaks. Seega on jumala olemasolu tõestatud ainult läbi usu.
Teoreetilised seadused. Mille kohta käivad teoreetilised seadused, mida tähendab fakt, kuidas seotakse teoreetilised empiirilistega?: empiirilised seadused lähtuvad faktidest ja teoreetilised empiirilistest seadustest. Seda on loogilisel empirismil vaja eeldada, et oma süsteemi koos hoida. Teooriad seotakse empiiriliste vaatlustega. Teooria osa – elektron, seda kinnitatakse vaatluse, katse põhjal. Vaatlusel põhinevad üldistused seotakse nt mingite mudelite või sarnaste objektidega empirismist vms. Mudelite vajadus – et teoreetilised aktsioomid siduda teoreetiliste andmetega. Kõrge abstraktsuse astmega aktsioomid defineerivad mudeli. Kui juhtub ainult teatud protsendil või teatud tingimustes, siis pole universaalne, vaid nt: Statistiline seadus – valmid õunad on tavaliselt punased. Pooled sündivatest lastest on poisid. Kui x-l on P omadused, on tal ka Q omadused. Soojenedes keha paisub Bikonditsionaalne lause – vastupidi (Q ja P) on ka võimalik
RATSIONALISM Ratio-mõistus. Tunnetamine baseerub mõistusele. Rajaja Prantsuse mõtleja R.DESCARTES. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Ratsionalismi all hakati mõistma uus-aja skeptitsismi. R.Descartes- ainuke asi, milles kahelda ei saa, on kahttus ise. Kahtleb kas meeleline tunnetamine on usaldusväärne. Leiab, et meeled ei ole usaldusväärsed. ,,Maailma saab näha vaid mõistuse silmadega ning kuulda ainult mõistuse kõrvadega". Erinevus empirismist- inimene pole sündides puhas leht. Jumala idee on sünnipärane idee. Ratsionalismi esindaja BARUCH SPINOZA (juudi päritolu Hollandi filosoof, 1632-1677). Tegutses madalmaades. Heideti juudi kogukonnast välja, kuna ei tahtnud rabiks saada. Oli läätse lihvija. Teda kutsuti kõrgetele kohtadele ja ametitesse, nt Päikesekuninga Louis XIV õukonda, kuid ta jäi tagasihoidlikuks. Elas 45 aastaseks (1632-1677). Iseenda põhjuseks olema- causa sui! See
mõistuspärasest otstarbekusest lähtudes ja püüab näidata mõistuse (aprioorse) osa selles protsessis. Ta leiab, et meile on antud ka siin kahes vormis võimeid: 1.meeleline naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja 2. reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. Mõistus annab siin aprioorse printsiibina otstarbekuse. Kõigis kolmes teoses otsib Kant üldist ja paratamatut terves meie vaimses omandis. See oli ohustatud empirismist ja sellele järgnenud skeptitsismist. Kõigis kolmes teoses leiab ta: Maailm on seaduspärane - aga: Selle seadused pärinevad meist endist, me kanname need maailmale üle. Kui me tahame neid seadusi leida, siis mitte maailmast, vaid meie vaimust tuleb neid otsida! Looduse seadused pärinevad meie tunnetusvõime aprioorsetest vormidest. Seaduspärasus (võimalik) tegutsemises pärineb meie tahtevõime aprioorsetest printsiipidest.
peegeldab see hoopis arusaama, et igasugune teadmine on teadmine mingist vaatepunktist ning noumenaalne maailm on petlik kujutlus sellest, mida võiks aduda ilma ühegi vaatepunktita olevus. Noumenaalne "mina" on aga vajalik, postuleerimaks inimese tahtevabadust, sest fenomenaalne "mina" on oma tegutsemises liialt determineeritud.] Kokkuvõtvalt: Kant lõi otsustavalt lahku 18. sajandil valitsenud sensualistlikust empirismist, taandumata siiski põhjendamatusse ratsionalismi. "Teine" ehk praktilise mõistuse kriitika (1788) tegeleb moraaliküsimustega: 2) Mida ma pean tegema? "kaks asja täidavad meelt seda värskema ja suurema imeltuse ja aukartusega, mida sagedamini ja püsivamalt me nende peale mõtleme: tähistaevas meie kohal ja moraaliseadus meie sees" Kanti eetika püüab kompromissitult leida ühtainsat ülimat moraaliprintsiipi, millel oleks ka
kontinentaalses filosoofias post-Filosoofiline kultuur ja filosoofia roll selles argumendid poolt ja vastu Rorty ka võtab kogu filosoofia traditsiooni algusest peale vaatluse alla. Ta võtab ka selle aja, mis Carnapist Rortyni on olnud. Nad pidid põgenema Euroopast kui natsid tulid. Rorty õppis Carnapi juures. Iseloomulik ajale – peale sõjajärgne aeg oli domineeritud loogiliselt positivismist või empirismist. Hiljem kujuneb sellest välja kaasaegse filosoofia suund – analüütiline filosoofia. Rorty on selle suuna esindaja. Võtab kriitilise vaatluse alla põhilised taotlused, mis positivismil olid. Püüab lahku lüüa ja suundub tagasi pragmatismi suuna juurde. Analüütiline filosoofia tõrjub välja pragmatismi. Peale teist maailmasõja ja siiamaani on ameerika koolid analüütilise filosoofia poolt domineeritud. Rorty annab ülevaate, kuidas peaks analüütiline filosoofia edasi arenema.
kaotamisega Euroopas. 3.Valgustus · Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine · 18.saj valgustussajand · Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist · Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi · Valgustus lähtus 1. Prantsuse ratsionalismist R. Descartes; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2. Inglise empirismist Francis Bacon: oluline on kogemus, mõistus, kriitika, vaimne vabadus ja usuline sallivus- 3. Deismist: Jumal on maailma looja, kuid hiljem ei sekku selle asjadesse · Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus · Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot- 35 kd ,,Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat" · Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast
(vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nuture Üks põhiline probleem sotsialiseerumise juures on looduse ja kultuuri küsimus Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature) Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nuture) Vastuolu oli juba filosoofias, on vaieldud nende teemade üle. Räägitakse sensualismist, empirismist mis tähendab teadmist, mis pärineb kogemusest (Francis Bacon). Samuti räägitakase nativismist, ratsionalismist mis tähendab, et teadmine on pärit mõistusest (Rene Descartes) 13 Olulisemaid teooriad selle teemaga seoses: SIGMUND FREUD (1856.1939) Isiksuse struktuur koosneb: ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada.
) Berkeley taipas, et siis saab öelda, et nt kuumas asjas on kuumusaistingu kvaliteet jne. Ta väitis, et taju on omane vaid hinge tüüpi substantsile. Füüsikalisi objekte pole vaja lisada. Kust tuleb aga aistingute stabiilsus ja regulaarsus? Need ei allu tahtele, neid ei produtseeri inimene, vaid lõpmatult võimas Jumal. Seega saavutas ta, et materialism oli aluspõhjata, et Jumal oli tõestatud ning sai lahti probleemist keha ja vaimu koostegevuse kohta. Rääkides Jumalast loobub ta aga empirismist ning muutub ratsionalistiks. Seda võimalust, et aistingud pärinevad Jumalalt, on käsitlenud Descartes ning väitnud ka W.Occami õpilane Nicolaos Antrecourtist. DAVID HUME (17111776), sotlane, erasekretär. Tähtsaimad teosed:Traktaat inimloomusest (Treatise of Human Nature 1739), Uurimus inimarust ja Uurimus moraaliprintsiipidest. Hume oli järjekindel empirist ja naturalist (kõike peab seletama loodusteaduslike meetoditega)
tuginevat mõtteviisi ning innustas söakust mõelda iseseisvalt, laskmata end teistest juhtida. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse, veendumust, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustusliikumine leidis tuge prantsuse ratsionalismist (Descartes) ja inglise empirismist (Bacon, Locke), loodusteaduste arengust ning jälgimis- ja mõõtetehnika täiustumisest (mikroskoop, teleskoop, elavhõbedatermomeeter, pendelkell). Mõistus, kriitikajulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, dogmaatilisuse, kirikliku ja riikliku autoriteedi kummardamise. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse väljendus ka uues, deistlikus lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku.
annaabi.ee 
