ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tõttu ta vahistati ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal olles kirjutas ta ka luuletuse „Meri“. Vanglast vabanedes, elas ta 11 aastat (1906-1917) peamiselt Soomes ja Pariisis poliitilise põgenikuna. Emigratsioonis olles reisis ta paljudes riikides, millest ta talletas rikkaliku kultuurikogemuse. 4 Aastal 1918 abiellus ta Emma Elisabet Oinasega, keda ta hakkas kutsuma Eloks. Kodumaale jõudes kujunes Tuglasest eesti kirjanduselu juhtfiguur. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse „Noor Eesti“. Ta oli ka kirjanike ühingute „Siuru“ ja „Tarapita“ üks rajajatest. Ta oli ka
LENIN, ULJANOV, VLADIMIR ILJITS (22. IV 1870 21. I 1924). Oli Venemaa ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise üks juhte, NLKP ja Nõukogude riigi rajaja, marksismi teoreetik. Pärit Simbirskist, kus isa oli rahvakoolide inspektor. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses marksistlikes ringides, käis välismaal, et tutvuda Lääne- Euroopa marksistide töödega. Oli Siberis asumisel ja mitmel korral emigratsioonis välismaal. VSDTP II kongressil 1903. a. pani aluse bolsevike parteile. Juhtis relvastatud ülestõusu 24.-26. X Petrogradis.
1895. aasta suvel käis Uljanov esimest korda välismaal, Sveitsis, kus kohtus Vene marksismi "isa" Georgi Plehhanoviga. 7. detsembril 1895 Lenin arreteeriti ning pärast aastast vangistust saadeti asumisele Susenskoje külla Siberis. Seal abiellus ta juulis 1898 Nadezda Krupskajaga, kirjutas vangistuses kogutud materjali põhjal raamatu "Kapitalismi areng Venemaal" ,mis ilmus aprillis 1899. 5 Tegevus emigratsioonis 1900 asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohtad olid Sveitsis, Austria- Ungaris, Inglismaal ja Prantsusmaal. Seal andis ta1902 a.välja raamatu "Mis teha?" Selle autoriks oli märgitud N. Lenin (esmakordne pseudonüümi "Lenin" avalik kasutamine; Vladimir Uljanov kasutas tollal võõrast, mitte talle, vaid Nikolai Leninile kuuluvat passi). 1903. aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte. Peamiselt tema initsiatiivil oli
ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisaks. Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale. Aulakoosolek- nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu. Poliitilised olud: aastad olid rahutud, sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte. Enamlaste ajaleht narvas ilmuv Kiir, Jaan Anvelt. 17.okt manifesti alusel kutsuti kokku riigiduuma, duumad saadeti laiali ennem kui need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid
Lenin 1895. aastal Siberisse saadetuna Tegevus emigratsioonise 1900. aastal asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria-Ungaris, Inglismaal ja Prantsusmaa Seal andis ta 1902 välja raamatu "Mis teha?,, 1903. aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas, näiteks Jossif Stalin Viibides emigratsioonis tegeles Lenin ka bolsevike täiendõppega ning organiseeris 1911. aasta kevadel Prantsusmaal Pariisi lähedal Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud bolsevikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse Lenini propaganda 1917. Aasta Veebruarirevolutsioon 1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu
Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust: teie hakkate tööle, mina aga juhin. • Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Jelizavetgradi maakonnas Hersoni kubermangus tänapäeva Ukraina lõunaosas. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse. Tegevus emigratsioonis • Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe Iskra toimetuses, kus tegutsesid ka Georgi Plehhanov, Veera Zassulitš, Juli Martov, Vladimir Lenin. Venemaa sotsiaaldemokraatliku partei sisemises fraktsioonidevahelises võitluses toetas ta algselt menševikke (Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike pakutavale "demokraatlikule tsentralismile",
esimene klaverikontsert. Moskva perioodil kujuneb välja individuaalsus. Ootamatult muutis tema elu ebaõnnestunud abielu . Tema pettumus on nii ränk, et ta sai närvivapustuse ja arstide soovitusel sõidab välismaale (sveits, itaalia). Paljudeks aastatakes saab T. Toetajaks vene kunsti sponsor miljonärist leskproua N. Von Meck. Mecki ja T. Vahelised kontaktid on platoonilised ja toimivad vaid kirjateel. Kohututi vaid mõnel korral. 13 a. Veedab ta emigratsioonis, kõik aastad toetab teda Meck. T. Soov abielluda jääbki vaid sooviks. Suur koduigatuses toob ta lõpuks koju venemaale. Asub elama klini linnakeses. Siin leiab ta tõelise vaikuse ja rahu. Loometööks on igati sobivad tingimused. Klinis mööduvad ka tema viimased eluaastad. Seal asub tema maja muuseum. 1867. viibis T. Haapsalus, kus valmivad 3 klaveripala ,,lossivaremed" ,,sõnadeta laul" ,,skertso". Enamus helilooja loomingust on
5. A. Pärt lahkus Eestist, sest tema loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel ning see sai ka üheks põhjuseks, miks helilooja 1980. aastal Eestist emigreerus ning asus elama Berliini. Teatavasti tegid tollased nõukogude võimuorganid kõikvõimalikke jõupingutusi, et religioosset kunsti alla suruda ning keelustada, seetõttu ei saanud ka Pärt oma liturgilist muusikat siin avaldada. 6. 1980. aastatel emigratsioonis olles pühendus helilooja peamiselt sakraalmuusikale. ,,De profundis" meeskoorile ja orelile oli kirjutatud küll 1977.a , kuid sai nüüd uue redaktsiooni. Vokaalsümfoonilistest teostest on selles vallas märkimisväärne ,,Johannese passioon" (lõpetatud 1982). ,,Stabat Mater" (1985) seevastu on kirjutatud kammerlikule koosseisule. Pärdi suurim liturgiline koorikompositsioon on ligi kaks tundi vältav ,,Patukahetsuse kaanon". 7
Palju armastuluulet. Pühendas luule Ingile (abikaasa Inga Visnapuu). Visnapuu esimeste koguda kõnekeel on isikupärane. Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 ,,Ränikivi", 1927 ,,Maarjamaa laulud"; 1927 ,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline. Kaovad kõnejujndid. Esile kerkib isamaa teema. Palju loodus-ja armastuluulet c) pagulusaastad ,,Esivanemate hauad", Mare Balticum" ,,Periheil" (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951 Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks. 8) Juhan sütiste elu ja looming Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp. Kloisid tartu agulisse
peal seisvat õuna laskis, on Dali jaoks isa sünonüüm, kes võimu säilitamiseks nõustub isegi poja surmaga. 2.4. Dali ja sürrealistlik grupp Salvador Dali liitus sürrealistidega 1929. aastal ja tõi oma isiku ning meetodiga värsket verd liikumisse. 1934. aastal kuulutas ta Hitleri „sürrealistlikuks innovaatoriks“ ja kaitses ladina rassi domineerimise teooriat, ärritades sellega teisi sürrealiste. Lõplikult visati ta liikumisest välja aastal 1939. 40ndate alguses, Ameerika emigratsioonis, ristib Brenton ta anagrammiga Avida Dollars (Dollarihimur), kuna Dali seob sürrealistlikud ideed põhimõttelageda kunstiäriga. Sel ajal jõuab Dali oma kristliku temaatikani. Peale sürrealistide grupi lõhustumist uurib Dali psühhoanalüütilist kirjandust, õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia
Peale vabanemist oli Peterburis bolsevike ajalehe Pravda toimetaja, peale vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesseja VSDTP KK Vene büroosse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid maailmarevolutsiooni, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. 1913. aastal püüti aga Peterburi ohranka salajase kaastöölise Roman Malinovski info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele Krasnojarski kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.
Pärast õpinguid töötas ta mõnda aega Samaras ning 1893 kolis Peterburgi. 1895. aasta suvel käis Uljanov esimest korda välismaal, Sveitsis, kus kohtus Vene marksismi "isa" Georgi Plehhanoviga. 7. detsembril 1895 Lenin arreteeriti ning pärast aastast vangistust saadeti asumisele Susenskoje külla Siberis. Seal abiellus ta juulis 1898 Nadezda Krupskajaga, kirjutas vangistuses kogutud materjali põhjal raamatu "Kapitalismi areng Venemaal" (ilmus aprillis 1899) ning tõlkis. Tegevus emigratsioonis 1900 asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohtad olid Sveitsis, Austria-Ungaris, Inglismaal ja Prantsusmaal. Seal andis ta 1902 välja raamatu "Mis teha?" Selle autoriks oli märgitud N. Lenin (esmakordne pseudonüümi "Lenin" avalik kasutamine; Vladimir Uljanov kasutas tollal võõrast, mitte talle, vaid Nikolai Leninile kuuluvat passi). 1903. aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte. Peamiselt tema initsiatiivil oli samal aastal
välismaale. Poliitilised olud pärast revolutsiooni. Eestimaa kubermangus toimus 1906 aastal üle 2000 erineva vastuhaku. 1908 kaotati sõjaseisukord, kuid kehtestati ,,kõvendatud valvekord". Ajakirjandust tsenseeriti ning lugupidamatust valitsuse suhtes karistati väljaande sulgemisega. Ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone keelati. Ainsa legaalse erakonnana tegutses ERE Tõnissoni juhtimisel, kuid ka selle tegevusel olid kindlad piirid. ESDTP juhid olid vanglas või emigratsioonis. VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased lõikasid kasu kõige enam eesti sotsialistide represseerimisest. Enamlased tegutsesid illegaalselt ning nende kontrollimine oli raskendatud, nende internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt.
Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief.Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief'i. Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus,kes oleks emigratsioonis võitlust jätkanud. Samal ajal lähenes Punaarmee Tallinnale.Linna kaitsta ei õnnestunud ja 22. septemberil vallutati see venelaste poolt. Pärast mandriosa vallutamist kandus võitlus saartele. Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrvesäärel (Tehumardi öölahing). 24.nov. sakslased purustati ning eesti oli taas okupeeritud venelaste poolt. Miks ebaõnnestus taastada EV???? a)Punaarmee oli tunduvas arvlises ülekaalus. b)Eestlastel puudusid relvad, sest sakslased olid nad desarmeerinud
Ristilöömine, 1954 Püha õhtusöömaaeg, 1955 Christoph Kolumbus avastab Ameerika, 1958-1959 (Raud 2005 : 206) 2.4 Dali ja sürrealistlik grupp Salvador Dali liitus sürrealistidega 1929. aastal ja tõi oma isiku ning meetodiga värsket verd liikumisse. 1934. aastal kuulutas ta Hitleri ,,sürrealistlikuks innovaatoriks" ja kaitses ladina rassi domineerimise teooriat, ärritades sellega teisi sürrealiste. Lõplikult visati ta liikumisest välja aastal 1939. 40ndate alguses, Ameerika emigratsioonis, ristib Brenton ta anagrammiga Avida Dollars (Dollarihimur), kuna Dali seob sürrealistlikud ideed põhimõttelageda kunstiäriga. Sel ajal jõuab Dali oma kristliku temaatikani. Peale sürrealistide grupi lõhustumist uurib Dali psühhoanalüütilist kirjandust, õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia.
loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles aga osalesid ka võitjate juures emigratsioonis viibinud uus Prantsuse kuningas koos oma diplomaadiga, hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli sõja kaotanud. Kongress jätkus ka siis, kui Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai sajaks päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad: Austriat esindas välisminister vürst Metternich ja tema äraolekul parun
psühholoogiast. Eduard Tennmann (1878-1936) - "Üldine usundipsühholoogia" (1936) ja "Ekstaas ja müstika" (1936). Eduard Bakis (1900-1970) - esimene Eesti rakenduspsühholoog (postiametnike töökorraldus jne.) Juhan Tork (1889-1980) - doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) kui Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Eesti psühholoogia emigratsioonis: Teodor Künnapas (Rootsi, tajupsühholoogia) Jaak Panksepp (USA, emotsioonide füsioloogia ja neurokeemia) Aita Salasoo (USA, psühholingvistika) Vello Sermat (Canada, sotsiaalpsühholoogia ja inimsuhted) Endel Tulving (Canada, mälu) Jaan Valsiner (USA, arengupsühholoogia) -7-
Edasises rahvuskultuuriarengus aga ei mänginud 19. sajandi äratajad enam kuigi suurt rolli. Eestlane oli selleks ajaks juba iseteadev rahvus. Haridus oli kättesaadav, tänu millele sai jätkuda ka aktiivne rahvuskultuuriline tegevus üle kogu maa. Mõningane tagasilöök leidis aset Teise maailmasõja puhkemisel, mil valdav enamik eesti haritlaskonnast kas emigreerus või olid küüditatud. Kuid vaatamata raskele olukorrale jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites. Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks, kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on
Teemanti juhtimisel (aulakoosolek) · dets. mõisate põletamine Kokku u 340 mõisa · "vabariikide" väljakuulutamine · Karistussalgad 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust tuhanded vangi või Siberi · Tähtsus: ühiskonna politiseerumine rahvuslik ühtsustunne Haridus ja majandus pärast seda Poliitika: · kuni 1908 sõjaseisukord (siis "kõvendatud valvekord") · ERE jätkas, ESDTÜ juhid vangistatud või emigratsioonis · tugevnes VSDTP enamlaste tiib (põrandaalune võitlus; "Kiir" Narvas - J. Anvelt) · Riigiduumad: I Riigiduuma 1906 (5 saadikut Eestist, s.h. Tõnisson) II Riigiduuma 1907 III ja IV Riigduuma (1907-1912 ja 1912-1917) reaktsioonilised, 2 eestlast // valitsus ei võtnud duumasid tõsiselt, reformid tagasihoidlikud · eestlaste edu omavalitsustes (Valga, Tallinn, Võru, Haapsalu, Pärnu, Rakvere) Haridus, kultuur: · Hariduse areng
hilisemast Marie Underist (küll teades Suburgi rahvusärkamisajakõlalist nime, kuid teadmata tema välimust, kujutlesin millegipärast teda Marie Underile sarnanevana). Lydia Emilie Florentine Lilli (Caroline) Marie JANNSEN / KOIDULA SUBURG UNDER 1843 1886 1841 1923 1883 1980 Koidula 1886 Suburg 1916 Under Rootsi emigratsioonis Neti fotovalikus sarnanevad mõneti hoiakult ja küünarnukiga lauale toetamises noored Suburg ja Under. Underi figuuri dünaamikas on sj enam jõulist ekstravertsust, Suburgil samas vaevumärgatavat nõtkust, introvertsust. Suburg ja Under sarnanevad samuti vaibumatult otse kaamerasse vaatamises; Koidula vaade on veerandprofiili seatud, vältimaks otsekommunikatsiooni. Kui otsevaates kehastub suurem eneseteadvustus, siis kõrvalevaatamises väljendub pigem ebakindlus
1923. aastal toimusid ka kommunistlikud ülestõusud Saksamaal ja Bulgaarias. Septembris toimus Bulgaarias kommunistide ülestõus Georgi Dimitrovi juhtimisel, mis suruti maha. Samamoodi vallutasid Hamburgis kommunistid 23. oktoobril 17 politseijaoskonda, kuid mäss suruti maha Weimari vabariigi vägede poolt vaid mõne tunniga. Nende taustal näis aga Kominternile, et Eestis on ehk võimalik seaduslik valitsus relva jõul kukutada. 12. augustil 1924 esitaski Nõukogude Liidus emigratsioonis viibiv Eesti Kommunistlik Partei (EKP) kirjaliku pöördumise Venemaa Kommunistliku Partei poole, teatades, et nad on kaalunud olukorda Eestis ja otsustanud korraldada ülestõusu. Ülestõusu otsustati toetada, selleks loodi alaline komisjon, kuhu kuulusid ka kommunistide tippjuhid: Jossif Stalin, Lev Trotski ja Mihhail Frunze. Ettevalmistamiseks maksti suuri rahalisi toetusi. Nõukogude Venemaal elavatest eestlastest, lätlastest ja soomlastest värvati 10 000 meest
Rahvuskomitee, mille etteotsa sai O.Tief. Viimaseks EV peaministriks oli Uluots. Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril ametisse Eesti Ajutise valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Loodeti, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus, kes emigratsioonis võitlust jätkab. Samal ajal lähenes punaarmee Tallinnale. 22. septembril linn vallutati. Võitlus kandus saartele. Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrve säärel (nt. Tehumardi öölahing). 24. novembril Eesti taasokupeeriti venelaste poolt. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariiki? 1. Punaarmee oli tunduvas arvulises ülekaalus. 2. Eestlastel puudusid relvad, samal ajal punaarmee oli maailma parima sõjatehnikaga. 3
Вече, Москва, 2005, 287. 140 just sel ajal, kui väline surve hoopis nõrgenes (relvastuse võidujooks pidurdus, Reagani tähesõdade plaan, nn strateegiline kaitsealgatus (SDI), kaotas endise tähenduse, Afganistanist lahkuti jne). Välismaise sekkumise ja vandenõuteooria üks väljapaistvamaid esindajaid on tuntud filosoof (loogik), literaat ning dissident Aleksandr Zinovjev (1922–2006), kes on olnud opositsioonis iga valitsusega Nõukogude Liidus ja Venemaal; oli emigratsioonis aastail 1978–1999. Zinovjev on orwellikus stiilis kujutanud sar- kastiliselt nõukogude elu ja gorbatšovismi oma pessimistliku alatooniga sotsioloo- gilistes romaanides (esimene “Haigutavad kõrgused”, 1974), mille tõlked hakkasid Eestis ilmuma 1990/91. aastal.35 Perestroikaajal oma eestikeelsete tõlkeraamatute honorari Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteile annetanud Zinovjev asus hiljem üllataval viisil õigustama ja kaitsma Nõukogude Liitu, kelle juhid olid ta välis-
Martna leiab, et tegu radikaalse demokraadiga, mitte sotsiaaldemokraadiga. Olulisim Martna töödest 1905. aasta järel kirjeldatud ülevaade Eesti talurahva ja töölisliikumisest ning 19095. aasta sündmustest ,,Punased aastad Eestis" (1907 ilmus, varjunimeks M. Jürisson). Kasutas sama, mis Jakobsoni kohta, talurahva ja töölisliikumine (esimene streik Narvas kuni 1905. aasta märtsini). Martna oli üks esimesi 1905. aasta sündmuste käsitlejaid. Martna emigratsioonis kuni 1917, Austia ja Saksamaa sotsiaaldemokraatlike tegelastega lävib. Kirjutanud mälestused lapsepõlve keskkonnast ajaloolis-etnograafiline etüüd ,,Külast" 1914. Läänemaa olud 1860. aastatel. Väike aga sisutihe. Eesti Vabariigi aegu, kui Martna Asutava Kogu ja seltside liider. Eesti rahvus väestada ja välisdelegatsiooni loomisel tal roll. Peeter Ruubel (1885-1957) Noor-Eesti tegelane. Ajaloo uurimisega neist enim tegelenud. Ühiskondliku mõtteloo uurijaid
20Ndate alguses NL võim ise saatis välismaale paljud NL ühiskonnale sobimatud inimesed. Hiljem saadi aru, et see oli tegelikult suur viga. I emigratsioon tegutses erinevates riikides üsna efektiivselt NL vastu. Alates 1920ndate II poolest tuli NL võimul pidevalt vaenuliku emigratsiooniga tegeleda, kuni selleni välja, et 30ndatel oli vaja Stalini arvates rakendada üsna kardinaalseid meetmeid, mis viis välja selleni, et paljud emigratsioonis olevad pol liidrid lasti hukata. Kõige olulisem vaenlane, kes emigratsioonis oli, oli Trotski. Ka 50ndatel mitmeid eelkõige Ukraina vastupanuliikumise juhte tapeti erineval moel. Ka lääneriigid olid seda meelt, et sõjavangid niikuinii toodi tagasi, aga tsiviilisikud muidugi lähevad koju tagasi. Siis selgus, et üks osa inimestest ei taha NL-i tagasi minna, eelkõige need inimesed, kes pärinesid neilt aladelt, mis olid NL-iga liidetud 1939-40
mis oli sisuliselt möödapääsmatu. Liitlased ei näinud soosivalt Preisimaa kasvu, aga Venemaa oli saanud lüüa Krimmi sõjas 1854-1856, millega ta kadus plaanilt. Prantsusmaa oli kõige ägedam Preisimaa vastane, kuid oli ise suurtes raskustes 1866.a l Mehhikos. PRANTSUSE PREISI SÕDA Napoleon III langes ka Preisimaa kätte vangi, mis tähendas tema võimu kadumist Prantsusmaal ning ülejäänud elu veetis emigratsioonis Inglismaal, kus ta 1873 suri. Paari kuuga oli Bismarck surunud Prantsusmaa põlvili. Bismarck välistas selle, et Austria sekkuks ja ka Inglismaa ei sekkunud. Inglismaa hakkas sel ajal üldse Euroopa liitude poliitikast välja tõmbuma. Saksa liiduga ühinevad ka Würtenberg ja Baier, Baden oli varem liitunud, mis tähendas seda, et sügiseks 1870 oli kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli all ehk Saksamaa oligi ühinenud. Küsimuseks oli, kes saab kogu Saksamaa
annaabi.ee 
