Kirjanduse areng Eestis Eesti kirjandus hakkas arenema suhteliselt hilja. Umbes 20 sajandil eestlaste kirjaoskus oli 96%. Esimesed autorid, mis on seotud 16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20
teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli tema saatus. Eesti keel oli tema saatuseks. Leidsin ühe õpilase kirjutatud teose, kus oli öeldud järgmist ,, Mis on eesti keel? Kaunis. Kes seda ei märka, pole eestlane. Mis tähtsust on keelel, kui seda keegi ei kasuta. Ei rääkimiseks ega sõnade paberile panemiseks, ei kiitmiseks ega laitmiseks. Emakeeles kõlavad sõimusõnadki kuidagi mahedamalt." Sama õpilane, kes püüdis selgitada ära keele tähtsust on veel öelnud, et ,,Luule on elustunud keel ja luuletaja on imetegija, kes äratab surnud elule. Luuletaja paneb keele kõlama. Pole keelt, pole rahvast, pole luulet. Pole midagi." Seda kõike on üritanud Jaak Peterson meilegi öelda. ,,Lauljas" võrdleb Peterson lauljat iseendaga. Laulja üritab rahvale laulda ja Peterson üritas rahvale tuua selgust nende keele ja kirjanduse kohta
1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Üks Martin Lutheri õpetuse keskseid ideid oli, et inimesel peab olema võimalik lugeda pühakirja ja usu põhitõdesid oma emakeeles. Läkitustes soovitaski Martin Luther asutada kristlikke koole, mille tagajärjel asutatigi nii linnakoole, kui kasutati ka koduõpet. Poisslapsi soovitas ta õpetada vähemalt 2 tundi päevas, tütarlapsi vähemalt 1 tund päevas. Tänu sellele, et Lutheri teese levitati, arenas ka trükikunst. Et inimesed saaksid aga trükikunsti oma igapäeva elus kasutada, oli neil vaja haridust, tänu millele osati kirjutada ning lugeda.
õpetajana, giidina, kirjanikuna või lihtsalt sekretärina. Nendel on võimalus töötada nii oma riigis kui ka välismaal, sest koos keeleõppega õpivad nad ka teiste riikide kuulturi ja traditsioone. Minu meelest ei saa tänapäevane edukas inimene ilma võõrkeeleoskuseta elada. Kõik mõjukad inimesed näiteks poliitikud või rikkamad ärimehed suhtlevad tavaliselt kolmes-neljas keeles. Nende töö eeldab erinevate inimestega suhtlemist ja partneritele meeldib, kui nendega nende emakeeles räägitakse. Võõrkeelte oskamine teeb kindlasti ka lihtsalt rõõmu. Tore on lugeda kuulsate kirjanike teoseid nende emakeeles, saada aru tele- ja raadiosaadetest. Nii saame oma kultuurielamusi suurendada. Kui me kuulame uudiseid erinevates keeltes erinevatest allikatest, siis on kergem otsustada, mis tegelikult toimub ja me ei lase ennast propagandast petta. Nii muutub inimese silmaring suuremaks ja ta oskab teha õigeid valikuid.
Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Lisandusid mitmed uued ajakirjad ja ajalehed. 1918.aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. Tartus tegutses Kõrgem Kunstikool Pallas. Minu arvates oli võimalik õppida emakeeles,omandada kõrgharidust, ning osa võtta spordi, laulu ja mänguseltsidest. Saada informatsiooni emakeeles ilmuvatest ajakirjadest ja ajalehtedest. Tutvuda ajaloolise kirjandusega. Seoses hariduse ja kultuurielu edendamisega said kõik huvilised aktiivselt osa võtta mitmete seltside tööst. Allar Org 11.klass
Ramilda kiri Indrekule ,,Tõde ja Õigus, II osa" Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Tõepoolest, kõigist inimestest ilmas sobite just teie kõige paremini mulle sõbraks. Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled
9) Mõisted: Polüfoonia- Kus kõik hääled on võrdse tähsusega Imitatsiooniline polüfoonia- Kõik hääled jäljendavad üksteist Kaanon- Mitmehäälne laul, kus kirjas on vähem hääli kui kõlab(heli kajaks nagu) Madrigal- tõsine filosoofilise tekstiga ilmalik laul Tantsusüit- erinevad tantsud koos 10) Võrdle keskaja ja renessansi muusikat! (tabel) Keskajal lauldakse enamasti ladina keeles, renessansi ajal aga oma emakeeles, mõlemad on ühehäälsed, renessansi muusika on salmiline. 11) Lassus (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest) Röövimine Sitsiilia asekuninga poolt(seal tutvus erinevate Euroopa õukondade muusikaga) Ta valdas kõiki Euroopa muusikastiile!! Žanrid: tal on üle 2000 helitöö, üle 70 missa, üle 500 moteti, umbes 450 laulu, sh madrigale
ka etnilise omapära säilimise. Esimesed koolid asutati 13. sajandil peakirikute ja kloostrite juurde. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus muutus siin järjest kättesaadavamaks ja levis ka kirjandus. Varsti tekkis siia haritlaskond, kelle mõtted ja ideed viisid eestlased soovini vabaneda sadu aastaid kestnud orjuspõlvest. 1918
Inimesed said valida rohkem. Said ka oma usule pühendatud raamatut lugeda. Katoliku kirjandus oli ladinakeelne ja inimesed ei saanud raamatutest aru, seega nende populaarsus ei kasvanud. Aga inimestele oli rajatud kloostrite raamatukogud ja inimesed said enda jaoks vajalikku informatsiooni ja meelepärast kirjandust lugeda, aga neid inimesi oli kahjuks vähe kes oskasid ladina keelt. Lutherluses trükiti raamatuid ja oli nende suurem levik ja need oli emakeeles, seega said eestlased lugeda raamatuid ja said ka nendest aru. Lihtrahva sees levis teadmisi ja suuremat väärtust raamatute vastu. Katoliikluses oli kunstil suur väärtus. Kunsti skulptuurid ja maalid muutsid kirikuid ja ehiti hulga kaunimaks ja rohkem käivateks, sest palju pöörasid ka rõhku kunstile. Inimesed said harida ennast erinevate piltide ja skulptuuride abil. Lutherlus aga tõi kaasa pildi rüüste mis seisnes selles, et lõhuti kirikutes kõik pildid, skulptuurid
Ood emakeelele Emakeel su kodukeel, Seda rõõmsaim rääkida. Sõnu ütleb sinu hääl, neid on tarvis teada. Seda keelt sa'i unusta Kogu oma eluteel Mälust eal ei kustuta, Sina oma emakeelt. Ülista oma emakeelt Et see igavesti säiliks Ära muuda oma meelt Et Sa sellest ikka hooliks. Räägi oma emakeeles Et sa seda pärandaks Oma lastel oleks meeles ja lastelastel südames.
Keel muudab inimest ja inimene keelt, peamiselt toimub see viimane. Usun, et liigume lihtsuse poole. Samal ajal kindlasti ka inglise keele poole. Keeleteadlased peavad rangeid reegleid pehmendama. Grammatika ja keelereeglid lihtsustuvad. Normid muutuvad suupärasemaks. Teisenemises võime märgata positiivset ja negatiivset. Negatiivseks aspektiks võib kindlasti ristida ka mõiste ,,estonglish". See sõnakõlks käib inimeste ja keelekasutuse kohta, kui ei suudeta emakeeles korrektselt kõneleda. Estonglish ja ka släng on halvad trendid, mida on märgata eesti noorte seas. Kurss väljendub selles, et segatakse omavahel kokku inglise ja eesti keele lausestus ning sõnavara. See on keelepudru, mida kõrval on lausa halb kuulda. Kuna hea ja halb käivad alati käsikäes, siis positiivsena võib näha lootust, et keele lihtsustudes huvituvad meie keelest ka välismaalased ja soovivad seda õppida. Sellega suurendaksime oma keeleruumi
, Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades
Niisuguse valiku tegemine oleks keeruline ja sünnitaks hoopis asjatuid vastuolusid, sest kõik rahvad peaksid just oma riigikeelt kõige sobivamaks, mistõttu ei saaks mitte kunagi terve maailm rääkida ühte ja sama keelt, kuigi kommunikatsiooni seisukohalt oleks see väga mugav. Jääme ikka omaenda emakeele juurde, teisi keeli võib ja tulebki juurde õppida. Üks keele säilimise kohalt samuti oluline mõte on, et oma riigis peaks saama rääkida ainult emakeeles. Praegu on Eestis väidetavalt piirkondi, kus poodi sisenedes vaatab sulle vastu ainult vene keelt kõnelev kassapidaja. Minu seisukoht on, et Eesti venelastega räägin Eestimaal ainult eesti keeles, olenemata sellest, et olen vene keelt õppinud ja oskaksin ka nende emakeeles suhelda. Tänapäeval ei saa enam hakkama ainult oma riigikeelt osates, sest reisimist teistesse maadesse ja suhtlust teiste rahvastega tuleb ette üha sagedamini. Oluline on, et Eesti elanikud muutuksid
· Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
Röntgenkiirguse avastamine Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid
ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on võõrkeel. Vaestelastekohtute asjaajamine peab toimuma eesti keeles, kuid kohtu poole võib pöörduda ka emakeeles. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse asjaajamiskeeleks on vastava vähemusrahvuse keel. Kohtuistungitel võib kasutada ka vähemusrahvuste keelt, kui kohtunik seda kelt valdab või tal on olemas tõlk. Ei kehti, kui vähemusrahvuslane on kellegi teise esindaja. Kohtuistungi tulemused ja kuulutused avaldatakse eesti keeles.
6. Valeta vähem. 7. Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi. 8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all. 9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud. 10. Õpi andeks paluma. 11. Ära tegutse esmavihas. 12. Austa teise inimese isiklikku füüsilist ja vaimset ruumi. 13. Õpi ,,ei" ütlema. 14. Püüa teises inimeses leida midagi, mis teid ühendab, mitte eristab. 15. Ära püüagi olla üliinimene. 16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. 17. Räägi oma emakeeles. 18. Oska vaikida. 19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte. 20. Oska alluda ja juhtida. 21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli.
laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14. sajandil on teateid ka juba oma linnamuusikutest. Varasematel sajanditel valitses katoliiklus, aga 1517 a toimus Saksamaal Martin Lutheri algatusel usureformatsioon. Peagi jõudis luterlus ka Eestisse. Sellega seoses muutus ka jumalateenistuse kord ja muusika: 1) jumalateenistusi hakati pidama emakeeles, tasapisi hakkas ristiusk eestlastele omaseks saama 2) Luther uskus, et laulmine aitab kogudusel jumalasõna paremini mõista, sellepärast pidid kõik kirikulised saama koguduse laulu kaasa laulda emakeeles. Gregooriuse laul oli ühislaulmiseks liiga raske või tuli seda lihtsustada. Kujunes välja luteri koraal. Luteri koraal on salmiline, oreli saatel, kindla rütmiga ja kindla helilaadiga. 17. sajandil oli Rootsi aeg ja üks hariduselu kõrgaegu
leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits. Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig. Rootsi ajal suurenes sõltuvus riigivõimust. TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv
mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud
· Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
10. Ise küsin-ise vastan-strateegia Elliot: +rohkem sisulisi vähem grammatilisi sõnu +rohkem käske ja küsimusi Teise keele omandamine 11. Esimese ja teise keele omandamise võrdlus. Kriitiline iga. 12. Olulisemad keele õpetamise meetodid · traditsiooniline meetod-grammatika tõlkimise meetod Tekkis Preisimaal 18 saj lõpus. Eesmärk: lugeda ja mõista klassikalisi tekste ladina ja kreeka keeles ja sooritada standardseid eksameid. 1. õpetus emakeeles, vähe kõnelemist õpitavas keeles, 2. sõnavara õpetati sõnaloenditena, 3. põhjalikud grammatikaseletused, 4. grammatika keskendus sõnade muutmisele, kuigivõrd lause konstrueerimine; 5. raskete klassikaliste tekstide lugemine, 6. teksti vaadeldi kui grammatika, mitte kui sisu tõlkimist, 7. harjutused enamasti isoleeritud lausete tõlkimine, vähe tähelepanu hääldusele · audiolingvaalne meetod- tekkis USAs 1940-50tel
Väärtustan oma emakeelt Eesti keel on üks haruldasemaid keeli terves maailmas. Mõni keel on selline, mida räägitakse paljudes riikides, see on laialt levinud, aga eesti keelega on lugu teistsugune. Eesti keel on haruldane, sest seda räägitakse vähem, väiksemal alal, kui arvestada kogu maailma pindala, ent ometigi on meil võimalik omandada oma emakeeles kõrgharidust. Eesti keel on ainulaadne, sest paljude käänete ja erandite tõttu on ta teistest maailma keeltest mõnevõrra keerulisem, ent sellele vastukaaluks võib öelda, et meie keel on tohutult ilusa kõlaga ja tänu täishäälikutele väga helisev. Eesti keel on harukordne, sest ta jaguneb ise veel väga mitmeteks erinevateks osadeks keeles olevad murded muudavad meie keele veel mitmekesisemaks. Need murded on meie keelde tekkinud juba mitmeid sajandeid tagasi, õnneks on
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale.
Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja
nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult deus ex machina (ld) - jumal masinast (olukorra lahendamine kunstliku abimehe toel) all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea küll self-made man (ingl) [self-meid män] - omal jõul edu saavutanu tax-free (ingl) [täks-frii] - käibemaksuvaba
tavaliselt salmilaul 3) Martin Luther heliloojana ja laulutekstide autorina: Kirjutas yle 20 viisi ja umbes 30 lauluteksti. Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde" Võrdle gregoriuse koraali ja luteri koraali! Gregoriuse koraal Luteri koraal 1 Mis keeles lauldakse? ladina emakeeles 2 Mitmehäälne? 1 1 3 Taktimõõt 4 Kas vorm on salmilise ülesehitusega (mingi osa meloodiast kordub uue tekstiga) või pideva arenguga? 5 Mitu nooti vastab reeglina ühele silbile tekstis? 6 Kas meloodia on sujuva astmelise liikumisega või esineb ka suuremaid hüppeid? 7 Saatepillid? Tee järeldus: lihtsam ja meeldejäävam on ..................... koraal, mis tegi võimalikuks selle muutumise koguduselauluks .......
teisel. Seda juhtub tänapäeva ühiskonnas rohkem kui küll. Eriti just kirjanduslikus vaates. Kirjanduses provotseerivad paljud inimsed üksteist. Vahel lausa nii, et inimiesed enam ei hooli kas seda tehakse või mitte. Kui kirjanduses provotseeritakse tervet ühiskonda, ei pruugi asi väga halvasti minna, kuid kui see on suunatud ühele inimesele, võib asi välja viia kohtusse. Keeleline provokatsioon võib tähendada ka seda et emakeeles kasutatakse väga paljusid slängsõnu ja ka ingliskeelest sissetoodud väljendeid. See ei pruugi paljudele inimestele meeldida ja paljudel juhtudel tekibki provokatsioon. Arjakirjanduslikust poolest võib olla provokatsioon see, kui inimesest kirjutatakse isiklikke lugusid, millest nad ise teadlikud pole. Isegi kui nad sellest teadlikud on, siis neile see meeldida ei pruugi. Lihtsat asja võib mõista mitmet moodi
Piltlikult öeldes ei ole kakskeelne laps kahe ükskeelse lapse summa. See tähendab, et mõlemas keeles ei olegi võimalik saavutada päris sama taset, nagu ükskeelsel inimesel (Hallap 2006: 44- 45). 5 2. Multikltuursest õpikeskkonnast 2.1 Teises keeles õppivate laste raskused Skutnabb- Kangas (1988) rõhutab, et kõik normaalselt arenenud lapsed õpivad 4-5 eluaastaga ladusalt kõnelema emakeeles, seevastu mõtlemiskeel ehk kognitiivne keelevõime areneb tunduvalt aeglasemalt ning on seotud lapse üldise vaimse arenguga, seega jäämäe alumise osaga. Mõtlemiskeeles läheneb laps täiskasvanu tasemele alles 15-16 aastaselt. Samasugune areng toimub ka teise keele puhul (Rannut 2003: 73). Kakskeelsete laste põhilised raskused eesti koolis on õpetajate hinnangul motivatsiooni ebaselgus, arusaamisraskused, vajaliku sõnavara puudumine ja kartus rääkides vigu teha.
tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, induligentside müümine. Tulemused: reformatsioon edukas, tekkis katoliku kiriku vallandamisel vastureformatsioon inkvisitsiooni tugevdamine, kiriku sisemise ühtluse taastamine(jesuiitide ordu). Trento kirikukogu. Usulahud: luterlus(2 sakramenti, jumalateenistus ja piibel emakeeles, kirik vähem kaunistatud), kalvinism(ettemääratus, tähtis töö), anglikaani kirik(väliselt katolik, õpetus protestantlik). Ususõdade tulemused. Saksamaa jäi edasi killustatuks, Prantsusmaal jäi võimule katoliiklus, kuid anti hugenottidele õigusi, Holland sai iseseisvaks.
Internetikeeleks võib sajaprotsendiliselt lugeda samuti inglise keelt. Koolinoortele korrutatakse igapäevaselt kuivõrd tähtis on inglise keel ning kui raske on ilma selleta tänapäeval hakkama saada. Kõige rohkem inglise laensõnu leidub slängis ja argikeeles. Mõnel ingliskeelsel sõnal on tihtipeale eestikeelne vaste juba olemas, aga seda kas siis ei teata või lihtsalt teadlikult välditakse. Miks eestlased kipuvad võtma võõrkeelest üle neid sõnu, mis on juba meie emakeeles olemas? Üheks põhjuseks võiks lugeda seda, et inglise keel kui nn maailmakeel on meie emakeelest mõjukam. Teine põhjus võiks olla see, et mingi nähtus või asi kõlab võõrkeeles paremini kui eesti keeles. Näiteks second-hand pood kõlab uhkemini kui kaltsukas või näiteks lühendsõna OK on juba täiesti automaatselt eestikeelses lauses oma koha leidnud. Eesti keel on olnud järjepidevalt oma identiteeti säilitada püüdvate eestlaste keel. Vahest
Voorkelte valdamine kui eelis tooturul Miks on vajalik ja kasulik õppida võõrkeeli? Eesti riigi ja eesti keele kõnelejate arvu väiksust arvesse võttes on igal noorel inimesel lausa hädavajalik õppida ja olla suuteline rääkima võõrkeeli. Maailmakeeled nagu inglise, vene, saksa, prantsuse, itaalia ja hispaania keel on sulle aknaks maailma ning võimaldavad mõista erinevaid kultuuriruume, suhelda inimestega üle kogu maailma nende emakeeles, lugeda välismaised ajalehti/ajakirju, avardada enda silmaringi ja annavad sulle palju muid eeliseid nii sinu personaalses kui professionaalses elus. Üha rohkem ettevõtteid teeb koostööd välismaiste ettevõtetega ning tööandja vajab kohanemisvõimelisi töötajaid, kes suudavad suhelda erinevates keeltes ning mõista teisi kultuure. Olenemata sinu karjäärivalikust, võõrkeelte oskus annab sulle tööturul konkurentide ees selge eelise
Need olidki minu jaoks tänasel päeval kõige olulisemad asjad, millest ei saa üle ega ümber. Seda tööd kirjutades hakkasin taas mõtlema kõigele sellele, mis mul olemas on. Tihti märkame ainult seda, mis meil on puudu, mitte, mis on olemas või väikese jõupingutuse kaugusel. Leian, et tuleb olla rohkem tänulik inimeste ja asjade eest, mida elu on meile kinkinud. Samuti selle eest, et meil ei ole sõda, meil on puhas vesi ja saame õppida oma emakeeles. Mul on olemas sõbrad ja perekond, kellele raskel ajal toetuda. Jah, ma olen õnnelik inimene! .
näha üks õige Namiibia hõimutants. Ka erinevate keelte alusel saab inimesi grupeerida. See, mitut keelt üks isik oskab, näitab minu jaoks tema intelligentsust ja tolerantsi maailma vastu. Ma mõistsin seda ise alles aasta tagasi, kui palju annab juurde ja kui palju muutub käitumine sinu suhtes, kui oskad end väljendada mitmes erinevas keeles. See, et sa suudad rääkida võõrriikides nende emakeeles näitab just austust kohalike vastu ning näitab sind ennast väga heas valguses. Kuid keelteoskuse ainsaks plussiks ei ole pidev tolerants vaid ka see põnevus, mis valdab inimest õppimise ajal ning rahuldus, kui märkad, kuhu sa jõudnud oled. Kui oled kord juba keelteõppimise järjele saanud, ei tahakski lõpetada. See tõstab tuju kohe nii märgatavalt kui näiteks välismaal olles selle riigi kodanikega nende emakeeles suheldes mõne nalja räägid ja nemad sellest
mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt trükkida lastud eesti keelt sisaldanud raamatud, säilinud on vaid üks 1622. aastal ilmunud kirikutalituste käsiraamat. Raamatute kadumises on osa süüd kindlasti ka võitleval protestantlusel -- nii on teada, et jesuiitide raamatukogu Tartus hävis linna vallutamisel Rootsi vägede poolt.
reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema rahvakeelsetele jutlustele. Luterliku õpetuse põhimõte oligi ju, et iga kristlane peab kuulma või lugema jumala sõna vahetult oma emakeeles. Reformatsiooni järel ilmub esimene eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus a1535.
kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kirikuid. Sellest ajast on pärit ka Nevski katedraal. Keelati igasugune saksakeelne asjaajamine. Valdades toimusid asjaajamised samuti vene keeles
2) tekkis humanistlik mõtlemine 4 )kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus 3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul
Põhiseaduse paragrahv 1 alusel on Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Mis aga päriselt tähendab, et kodanikust algab riik? Heaks kodanikuks ei sünnita vaid kodanikuks kasvatakse. Inimese kodanikuks saamine saab alguse kodusest kasvatusest. Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu. Meile on antud võimalus õppida koolis emakeeles, Eesti ajalugu ja kultuuri, noored peaksid selle üle uhked olema ja sellest kõik võtma. Kuna praegused noored kodanikud on riigi tuleviku mõjutajad ja kultuuri ning kommete edasiviijad. Kodanik on kodaniku ühenduse kandev jõud. See tähendab, et inimene huvitub ühiskonna asjadest ja on nende suhtes aktiivne. Näiteks on meile, kodanikele antud võimalus võtta osa valimistest ja referendumist, seega peaksime seda võimalust kasutama. Kuna läbi
, Vikramašīla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3
Mõlemast keskkooli tüübist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse, mis omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines. 1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti vastu emakeele- ja aritmeetikaeksami alusel, reaalkooli 1.klassi (7.õppeaasta) astumisel tuli sooritada eksam emakeeles, matemaatikas ja loodusteaduses. Gümnaasiumi astuda soovijail tuli teha emakeelne kirjand, kirjutada töö matemaatikas ja õiendada test keskkooli ainete ulatuses. Progümnaasiumi võis astuda 14 aastatena, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumi 19. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Õppimine oli tasuline. 1936.a. keskkolides oli esimene võõrkeel inglise keel. 1937.a. viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse
Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda sellest aru saada, kuidas on võimalik, et Eestis ei saa mõnes kohas oma emakeeles hakkama. Tänapäeval on veel tohutult inimesi, kes ei salli geide ja lesbide suhteid. On inimesi, kellel ei ole nende vastu midagi , kuid neid häirib see, et homoseksuaalid propageerivad oma eluviise. Seksuaalne orientatsioon on enamjaolt iga inimese isiklik asi, mida ei peaks vaja olema kellelegi tänavatel kuulutada. See on lihtsalt üks osa inimesest, mida ise valida ei saa. Vaadates suhtumist seksuaalvähemustesse, on inimesed aastate jooksul muutunud tunduvalt sallivamaks
Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus. Luterlus hakkas laialt arenema ka Eestis, tänu millele rõhutati, et igaüks peab kuulma või lugema Jumala sõna oma emakeeles. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat- Wandrati ja Koelli katekismus. Esimese raamatu ilmumine pani aluse ka järgmistele eestikeelsetele trükkidele. Arvan, et see oli üks tähtsamatest kultuuri mõjudest, mida meile sakslased tõid. Lõppkokkuvõtteks ütleksin seda, et sakslaste kultuuri mõju oli väga suur ja ka vajalik. Arvan ülaltoodu põhjal, et sakslaste kultuuri mõju ja uuendused olid igati positiivsed, sest need panid aluse meie endi kultuurile.
Kaks rootslast Karl XI ning tema poeg Karl XII ja venelanna Katariina II. Kõik kolm valitsejat viisid oma valitusajal läbi palju reforme. Arutluses kirjutan sellest, kuidas nad valitsesid ning milline oli nende elu. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena, pärast tolle ootamatut surma troonile. Karl XI oli Rootsi kuningas 16601697. Ta ei olnud väga karm valitseja. Kuningas Karl XI andis riigistamiskomisjonide esimeestele korralduse, et riigimõisate talupoegadele tuleb nende emakeeles teatada, et nad pole nüüdsest enam oma mõisnike pärisorjad, vaid kuninga alamad. Samuti lubas kuningas talupoegade poegadel asuda vabal tahtel kas sõjaväkke või haridust omandama. Talurahvale asutati talurahva koolid. Tugevnes ka talupoegade õiguslik kaitse. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora poeg oli Karl XII. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa - Karl XI surma.
mõlemad teaksime, et see tegelikult ei ole nii. Lihtsalt üks väide, mis tekitab hea tunde sest kõik on ju korras! Kõik ei ole korras, ma ikka igatsen sind, kus sa ka ei oleks, soovin, et oleksid siin minu juures kuid tean, et see ei saa nii olla. Tean põhjusi, miks sa lahkusid ja saan neist aru aga see ei peata mind unistamast. Kuid samuti mõistan et ka sinu juures elada ma ei saaks sest ei oska ma ju võõrast keelt. Minuga alati räägid minu emakeeles aga kuidas siis mina sinuga saan rääkida kui teist keelt ei oska? Ei mõista ma sind hukka sellepärast et sa lahkusid. Vaid kiidan sest meid ikka meeles pidasid. Isegi kui me enam koos ei ela saad emaga hästi läbi ja ma saan sulle vahel külla sõita. Ning peaks mainima et toetad meid ka muud moodi kui võimalik. Nii et kiidan sind et ei unustanud sa meid. Ausalt öeldes ei oska ma praegu elu teisiti ette kujutada. Eriti seda et elaksid meie juures
1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Jah, kui taganttuule kiirus on alla 2 m/s. 10
keskpaigani sealt alates hakkas tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma » Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid toimisid rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni kuni Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid » Budismi levimisel olulisteks tähisteks budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde » Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, mõjutades neid ise
on isurid piirkonna põlisasukad, mitte hilised sisserändajad. Päritolu tõttu on isuri keelel lähedasi kokkupuuteid idasoome murretega. Tihedad kontaktid on olnud ka naaberrahva vadjalastega. Lääne-Ingeris on vadja keel mõjutanud isuri ja soome keelt, Hevaha jõe kandis võib täheldada isuripärasusi vadja keeles. 1930. a-il loodi isuritele ladina tähestikul põhinev kirjakeel. Lääne-Ingeri isuri koolides võis saada alghariduse emakeeles. 1932-1937 kirjastati 25 isurikeelset õpikut (näit. V.Junus, Izoran keelen grammatikka. Morfologija. Opettaijaa vart 1936; V.Junus, N.Iljin, Inkeroisin (izoran) keelen oppikirja alkuskouluja vart 1936). Paraku hävitati juba 1937 nii isuri kirjakeel ja koolid kui ka õpikud ja õpetajad. Kokkuvõte Soome keeleteadlased arvavad,et see pole iseseisev keel, aga Eesti keeleteadlased arvavad, et see on iseseisev keel. Loomulikult olen ma eestlaste poolt
annaabi.ee 
