Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Emakeele sünd". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loos, peterson, veen, riiga, pagasi, vist, tuberkuloos, birkIlugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti käsile ja ma armastan
Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi. AABRAM: (tuleb kikivarvul): Ah-jaa mu armas Elsa! Tervist kullake! Kuidas käsi käib,(Elsat näpistades) Metsa lillekene, maasikamarjakene? Kas sa ei tunne mind Kroonumeest Aabram Andrejevits Sikku ära. ELSA: Tere, tere , kroonu onu! Tunnen küll, aga mul ei ole sugugi lusti täna naljatada. AABRAM: (võtab Elsa käe ja laskub põlvili) Anna käeke! Ega mina niisugune mees ei ole, kes Elsa saladusi teada tahab. Aga siin südames on vist mõni ilus ja sirge ja noor poiss, kes Elsa-neiu südamele valu teeb tean küll! ELSA: Onu, ära heida nalja, mu ei ole kedagi noort ega vana meest südames! AABRAM: Ei, ei, Elsuuke, meie kroonumehed teame seda lugu väga hästi. Meie järele on mitmed neiud igatsenud ja ohanud, nagu viimatigi veel Saksamaal, kus üks supermodell Heidi Klum Aabram Andrejevitsi omale meheks soovis, aga aabram Andrejevits ütles "Nein, danke"- Ehk on mõni ilus poiss Elsale ka "Nein" ütlenud! Ah?
Ivan Olen juba vanemas eas külajoodik. Kuna teen rasket tööd, esinevad ilmselt ka mõned tervisehädad, kuid mitte midagi olulist. Probleemiks võib olla küll suur viinaarmastus, millest lahti ei saa. Töötan Jevdokia juures, nimelt kala püüdmas nagu ka kõik mu sõbrad. Olen järjekindel ja nõudlik, kuid see tüütab teisi vahepeal. Nõuan palju. Lubadusi annan kergekäeliselt ning ei täida neid. Luban küll asju ning teen sellega teistele veidi halba, kui ma neid ei täida, aga mind see väga ei kõiguta. Lubasin küll Ekkele hiljem, kui kala tuleb, viina eest raha viia, mille ta mu pika nõudmise pärast lõpuks mulle andis, kuid see ullike jäigi mind uskuma, et viin. Mulle ei meeldi kui keegi mulle midagi halvasti vastu ütleb, siis ma solvun. Samuti leian endale mõttetuid vabandusi, et ennast paremast küljest näidata. Sõpradega olen helde, nendega ma jagan oma viinapudelit. Kohustusi enda peale väga ei meeldi võtta. Üldjuhul olen rõõmsameelne. Ringi käin ilmsel
Hetkel töötan UK audiidi kallal ja suhtlen Ernst & Youngi audiitoritega Londonist, mis teeb elu natuke huvitavamaks. Teen suhteliselt palju uurimustööd oma igapäevaste kohustuste hulgas ja tegelen ka delikaatsete projektidega. GP’s töötab >30,000 inimest üle maailma. Ma olen aastaaruannet GP CFO’le and CEO’le esitanud. Kokkuvõttes läheb mul vist rahuldavalt hästiJ Millega Kaks aastat tagasi asutasime siin mõne eestlasega Atlanta Eesti tegelete/olete Kultuuriseltsi. Olin seal VP Kommunikatsioon ja VP Laekur, kuid tegelenud seal? nüüd olen ainult laekuri ameti peal, sest liiga paljuks läks kohustusi. Meil on Atlanta kandis kuskil 100 eestlast, mis ei ole eriti palju. Asutasime ka Eesti Kooli siin, et oma lastele eesti keelt
(1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.poiss sosistades) Kas siis selle maa keel … Ei või? … Taevani tõustes üles … 7. (2.poiss liigub ettepoole) Kas siis selle maa keel, Mis kui tasa ojake, Oma ilu tundmata … 8. (1. ja 2. poiss koos) Tõuse üles, mu rõõmulaulu Tuline oja.
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu
Klassiõhtu näidend ,,Lihtsad, kuulsad ja praktikant" Osades : Uudishimulik praktikant Mari : Praktikant Mari Mr.Bean : Jesper Tulnukad : Mart(1) ja Taavet(2) Henry Laks : Theodor Kaisa Oja : Elys Eminem : Chris Lady Gaga : Liisa Maret Ani : Margret Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,k
Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed. Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal. Me istume vaikselt kaldal koos, sööda hoolikalt hakkama säeme. Nii palju on ärevust selles loos õngekorki veel ainult näeme. Veepinnale äkki ilmub sõõr, vajub, sukeldub õngekork alla ning salaväel pingule tõmbub nöör, liigub aeglaselt lõmmu alla. Nüüd mõistlikult teotse, kalamees: väike nõksatus ridvaga üles -- ning tõmba siis! Juba on pinnavees ehmund elanik vetesülest. Suur kala on kaldal -- ilus noos! -- viskleb, rabeleb jõuetult luhal. Me istume sõbraga rõõmsalt koos, lendleb kajakas järve kohal. METSAS KÕNNIB VÄIKE JUSS Väike jahimees
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. kilomeetrit jõge mööda alla, seal on Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi kitsesöögimaja, sinna mahub külili viskama, ei ole nii hull. katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! liikumises. Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. siia jääda
Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head aega siis. ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa siia jääda? OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. 3 4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia.
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Palj
aasta pärast. Kas elada samaviisi edasi ja loota, et midagi muutub või võtta ette otsus oma elu muuta? Keegi teine ei saa seda ju teha. Tuleviku peale hakatakse tavaliselt mõtlema siis, kui on vaja otsustada, millisesse kooli minna peale põhikooli. Vähemalt minul oli nii. Põhikooli valiku tegid vanemad aga 16aastane nooruk on juba piisavalt täiskasvanu, et teha ise otsus oma tuleviku kohta. Gümnaasium valmistab noore inimese ette iseseisvaks eluks ja annab kaasa pagasi, mida põhikoolist ei saa. See, milliste hinnete või eksamitulemustega õpilane kooli lõpetab, on küll täielikult tema enda vastutus. Praeguste reeglite kohaselt saab kooli lõpetatud ka 1 punktiga, seega kellel on vaja lihtsalt paberit kooli lõpetamise kohta, ei peagi eriti pingutama. Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et inimeste elu juhib mingi üleinimlik jõud. Tihtipeale on selleks Jumal, kes on otsustanud igaühe saatuse ja teab, kui kaua keegi elab.
Ning ma sain soodustust ka kuna olen noor. Nh see reklaam noored löövad hinnad lakke! Kui kui armas ma ikka olen. Ok , see oli ikka pikk päev,ei tea mis teised must homme arvavad ?? *** Ohjah , hommik. Appi ma ju saan täna prillid kätte. Ma rääkisin uudissest Kerlile , tema ütles et prillid teevad inimese koledaks. Ei nh hea sõps ikka. Marko ütles et tema võtab mind sellisena nagu ma olen. Aga kui ma Kairele rääkisin siis ta lihtsalt jõllitas mind juhmilt. Tundub et ta on vist armunud. Ta ütles lihtsalt ei väga tore ja läks . Kahtlane. Pärast kooli oli mu tuju ikka väga hea sest olin täna saanud koolis häid hindeid (kuigi need mulle korda ei lähe) ning nüüd saan ju oma prillid kätte. Wow , nii olemegi jälle Instrumentaariumis ja näed oma esimesi prille. Panen need ette. Oi need istuvad hästi. Ema veel kiidab et väga ilusad. Koju minema ja magama . *** Hommiks.Kuna mul on punaste raamidega prillid siis panen ka midagi punast selga. Ok valmis ja minek
kahvatu ja liiga väikeses trükis; võimlemisest olen vabastatud, keemia õpetaja teeb mulle iroonilise märkuse, nähed mind pinginaabriga sosistamas. Ma küsin, mis tahvlile kirjutatud on, aga õpetaja kuulutab, et ,, meil on vist midagi erilist käsil"( Lk. 72) ,,Lisaaja vajadust pole ülikoolis ette nähtud". Tal on kurisev kurguhääl, nagu vee vulin, mida ma kord vana mootorpaadi kulunud väljalasketorust isse ja välja voolamas kuulsin. (Lk. 140) ,,Ma ei usu, et teie koht on minu kursusel!"
{33988}{34030}Seis! {34173}{34224}Kõik mehed positsioonidele! {34490}{34541}Poisid, edasi läheme jalgsi. {34548}{34632}Meie rühma ülesandeks on takistada|pataljoni ümberpiiramine vasakult tiivalt. {34636}{34682}Võimalusel lõigata ära|vaenlase taganemine. {34686}{34748}Punased või? - Ei, sinised!|- Siinsamas, alevi servas. {34752}{34825}Kui palju neid on?|- Poisid, ahelikku! {35284}{35387}Poisid, tagasi!|- Mis juhtus? - Ahas sai pihta! {35442}{35496}Said pihta?|- Vist mitte. {35655}{35704}Näe, tulevad! {35888}{35938}Kuulid rauda! {36145}{36189}Põgeneme! {37180}{37252}Ei, mina ei jõua enam,|tulgu ja tapku! {37828}{37874}Kelle püssid, tulgu ja võtku. {37955}{38003}Nad oleks meid ümber piiranud.|- Kes teid piiras? {38025}{38073}Te jooksite|taganeva vaenlase ees. {38077}{38141}Nad ei lasknud paukugi,|nad ei tulnud teie suunaski! {38156}{38204}Miks sa ära jooksid?|- Kõik jooksid. {38208}{38266}Sina jooksid esimesena.|- Ei jooksnud. {38288}{38341}Kes siis?
nuppu , nii et arvuti läheks tööle. Siis kui arvuti oli juba tööks valmis ei osanud ma selle arvutiga midagi peale hakata , õnneks oli arvutiga kaasa antud ka üks arvuti mäng ja sellel mängul oli ka õnneks kasutusjuhend kaasas kuidas see mäng tööle saada nii et seda mängu oleks võimalik mängida . Ma installisin selle uue ja laheda mängu arvutisse ära ja hakkasin seda kohe mängima, selle mängu nimi oli vist colin mcray ralley , vist oli see mäng kui ma õieti mäletan. Aga jah see mäng hakkas mulle nii hullult meeldima , et ma mängisin seda esimene õhtu mingi seitse kuni kaheksa isegi üheksa tundi järjest. Isa ei oleks mul lubanud niikaua mängida aga õnneks oli mul järgmine päev vaba päev ehk kooli ei pidanud minema ega see polnud ime ka sest järgmiseks päevaks oli ju lauppäev ja lauppäeval ei pidanud mitte keegi kooli minema isegi mitte õpetajad ja koristajad ja ka muidugi lapsed
küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd talupoegade hirmuks nimi «Tarapita», sest saksa keeles öeldakse «Taara» asemel «Tarapita».» Ja sestsaadik hüüame Tölpi Tarapitaks.» «Kes see kubjas on?» küsis Jaanus. «Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.» «Ei, ma küsin, mis mees ta on -- maamees või saks?» «Tont teda teab! Vist mõni värdjas. Ta ise räägib veidrat keelt, ütleb «Pauerunt», kus peab olema «Bauerhund», ja kirub: «Häh, tu teivel! Häh, tu teivel!»» Jaanus ei lausunud selle peale midagi, aga ta ei hüüdnud Tarapitat kordagi nimepidi ja tõmbas kulmu kortsu, kui teised teda nimetasid. Oodo ei pannud seda tähelegi. Ta oli koera südamesõber ja mängis temaga nagu oma ven- 20 naga. Nad ajasid teineteist taga, võitlesid rind rinna vastu, veeretasid end kaisus maas, lõid
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keeleoskust. M
See on meie seisukoht. Sieg heil! Naerab Ma kontrollin seda muide isiklikult. HIRMUS ANTS Tead, me võiks su siinsamas hoiatuseks teistele pättidele, kes oma kirsasaabastega mu kodumaa on täis sitanud, maha lasta. Aga me ei tee seda. NIKOLAI Kardate või? HIRMUS ANTS Ei karda. NIKOLAI No mis te siis teete? HIRMUS ANTS Mitte midagi. Näed, elame edasi, joome õlut, mängime pilli. NIKOLAI Varsti tantsite kasatšokki! HIRMUS ANTS Ahah, esimene samm pidi vist teie tantsul selline olema. Paneb hea paugu jalaga perse. Me veel näeme ja siis vaatame, kes on kes. Mine nüüd minema, enne kui ma vihaseks saan. NIKOLAI Need, kes esinevad, pekstakse jalgadega nägudesse. KÕIK! HIRMUS ANTS Lase jalga. Me veel näeme, Boriss. Lahkuvad 3. stseen Teeme hävituspataljoni Nikolai, sm Lumi, sm Solk, sm Kuul Suur ruum. Täielik segadus. Häving. Kaltsud, paberid toimikud. Pildid viltu jne. Palju igasugu putukaid. Käib metsik kirbujaht
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära vedada," vastas Madis, nuuskas maa
prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud
Tahan minna Fääri saartele . Olen seal küll juba korra käinud , aga mul jäi veel palju küsimusi vastuseta . Sobivaim aeg minekuks on juuli lõpp , sest siis tulevad noored lunnid koobastest välja . Ka tahaksin näha Fääri rahvuspüha pidustusi , mida on mul olnud võimalus Oslos jälgida .Mind huvitab , millise tee on fäärlased edasiminekuks valinud . Probleemid on samad mis eestlastel , aga teed on erinevad , ja tahan näha , kuidas neil läheb . Saartel on teie elus vist eriline koht . Ikka ja jälle on teilt küsitud Aruba saare kohta Väikestes Antillides , kus olete sündinud . Kas sealt on jäänud mälestusi ? Olin kolmeaastane , kui sealt ära tulime , aga mälupilte on jäänud . Mul on detailimälu , mäletan üksikasju varasest lapsepõlvest . Hilisemast ajast jäävad meelde üksikasjad , millel on minule mingi tähendus ilma et ma seda ise teaksin -, mis selgub hiljem . 6 Kas Arubal olete hiljem käinud ?
astud. Tänu sellele ununevad kõik muud mured su ümber ja sa oled nagu mingis täiesti teises maailmas, kus pole ei ühtki probleemi, niikaua kui ratas ja luud terved . 7. 5. Kui tihti sa sõidad bmx'iga? Suvel kui ei ole kohustusi, siis sõidan igal võimalusel igapäev. Talvel ja kooli ajal jõuab max 4 korda nädalas sõita, kuigi võiks rohkem. 6. Park, Street, Dirt - milline neist kõige enam ja miks? Kõikidel aladel on lõbus, aga pean valima vist ikkagi streedi, sest streetis on kõige vabam teema, pole kindlaid hüppeid, saad endale kõik just meelepäraseks mõelda/ehitada. Mulle meeldib lihtsalt. Pargis on hea uusi trikke õppida, et sellekohapealt valin pargi ka, aga süda jääb tänavale ikka haha 7. Kas käid palju ka Tallinnaväliselt sõitmas nii Eestis kui välismaal? Talvel väga ei käi, aga kui keegi ettepaneku teeb, siis olen käpp igatahes. 8. On sul ka mõni lemmik spot tekkinud?
Minult küsiti: "Mis sulle, Jasmiin?" siis ma ei osanud vastata. "Ma soovin Kristiinaga rääkida, tagaruumis!" ütlesin Greetele, kes näis mind nähes üsna murelik. "Jah, seda asja saab küll korraldada!" ütles ta naeratades. "Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina.
Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega
Sündis sari jutustavaid luuletusi, kus poeet püüab objektiivselt kujutada kaasaega ja oma kohta selles. Jessenini üheks ulatuslikumaks teoseks on poeem "Anna Snegina"(1925), kus kujutletakse revolutsiooni ja kodusõja sündmusi poeedi kodupaigas Rjazani kubermangus. Revolutsiooni sündmuste taustale paigutab ta lüürilise teema: luuletaja kohtumine noorpõlve armastatu Anna Sneginaga. Anna Snegina Meil Radovos tuleb talusid paarsada küll kokku vist. Kes näinud me nurmi ja salusid, sel mõnda on mäletamist. On vett meie kandis, on metsi, on karja-jamatjamaid. Ja silmarõõmu ning seltsi on paplitelt tänavail. ...... "Sergusa! Tõusnud on päike. On ärgata viimne aeg! Eit ammugi teeb oma käike, pannkooke sinule praeb. Ma ise käin mõisas. Neile pean midagi viima: tead, viis kurvitsat lasta sain eile, need lõunaks on prouale head." ..... Saan kasuka kaasa, ja ikka on küünis mu magamiskoht. Puud aias on kasvanud suureks,
mis kiiva täitumatusega kattus, taas peegeldab su leegitsevat suud, kui sirutad end janus lõppematus ja suudlusvalmilt ootad nagu pruut. Kui palju päevi nördimuses põetud ja nähtud öid, mis tähitud ja tõetud, saab armsaks ulma ohtlikem marsruut. Kui lõhe kaljus avaneb su umbsus. Kas hirm või julgus, laulma paiskub kumb sus? Või mõlemate piinav kokkupuut. 3. Nüüd pean ma pihtima, et janus keen. On kõik mu maskid lõpuks kistud katki. Suur tulelõõm on iga poor ja veen. Ei hullemini laastada või katkki. On kõige siiram kõigest, mis ma teen, et aplalt vaatan rõõmu lihtsaimatki. Mu üksindussüsteem on ülipeen ja -julm ja käskiv nagu mõni pattki. Kesk meelde hädakella raudset sära ei leia mugandust ja meelpära. Kuiv puu küll olen, kuid ei võta tuld. Ja kuidas kibelekski keelepära, jääb mõttepeitu tunde aardesära. Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. ("Päikesepillaja") 4. See on su janu --- olla tühjaks joodud,
Väärtustan oma aega . Vabaaeg on väärtuslikum aeg elus . Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest sügiseni ka võistlused .
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
.." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja." Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004). Jutustuse algidee pärineb õepojalt, kes kunagi rääkis, et tahab
.......................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt
oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark
annaabi.ee 
