HELVE RUUL MAA ELUSA LOODUSE AJALOOLINE ARENG ESIMESTEST ELUSOLENDITEST KUNI TÄNAPÄEVANI ON BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON ENAMIK ORGANISME ANNAB ROHKEM JÄRGLASI, KUI NEID SAAB ELLU JÄÄDA LOODUSES TOIMUB OLELUSVÕITLUS ORGANISMIDE ERINEVUS (KA SAMA LIIKI) OMADUSTE SOBIVUS ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid).
ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad. Seega koosneb maailm samuti elusolenditest ja rakkudest ning taimedest. Maailm koosnebki süsteemidest ,,inimene" ja ,,loodus". Looduslik süsteem hõlmab kõiki inimesest väljapoole jäävaid sfääre (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) koos nende endi seesmise dünaamika ja vastastikuste mõjudega, mis avalduvad abiootiliste, biootiliste ja keemiliste protsesside kaudu. Need on loodusvarad, mis eksisteeriksid ka ilma inimese olemasoluta. Loodus koosneb objektidest ja nähtustest. Objektid omakorda koosnevad
· Tekkis hüdrosfäär · Elu tekkis algselt ürgaegkonna lõpus ainult hüdrosfääris · Kuna puudus osoonikiht, ei saanud elu tekkida maa peale, sest päikese UV kiirgus hävitas igasuguse elu maal 2. Proerosoikum ehg aguaegkond > 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi · Hapniku hulk suurenes nii atmosfääris kui ka hüdrosfääris · Tekkis osoonikiht (O3) · Elusolenditest eksisteerisid hüdrosfääris bakterid, vetikad, käsnad 3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud)
tõuge. Nt kodustatud koerad (12-15 tuhat aastat tagasi) *Vanaaja meditsiin (ravimtaimedega) *leiva tegemine (7000-8000a tagasi) 2. Biotehnoloogia valdkonnad, millega tavainimene võib kokku puutuda *pärmi kasutamine taignas * toiduainete töötlemine (kapsa hapendamine) *koduõlu valmistamine 3. Louis Pasteuri olulisim avastus *1860. aastatel avastas Pasteur, et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Nt olemasolevad mikroobid põhjustavad käärimist, hapendumist ja roiskumist ning neis protsessides elusolendeid ei teki 4. Alexander Flemingu hoiatus, mida on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Fleming rõhutas, et antibiootikume tohibkasutada ainult kindlalt diagnoositud haigusjuhul ning et mitte kunagi liiga väikestes doosides ja liiga lühikest aega, sest bakterid võivad kohastuda. Võivad tekkida resistentsed tüved. Kuid paljud on siiski
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid
Evolutsiooniteooria kujunemine 1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine ja säilitamine põlvkondade vältel. Eristada on võimalik nelja evolutsioonivormi: füüsiline- , keemiline- , bioloogiline- ja sotsiaalne evolutsioon. 2. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Bioloogiline evolutsioon seisneb elu arengust Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. 3. Milles seisneb Cruvier'i katastroofiteooria? Georges Cuvier seletas kivististe olemasolu üleilmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased liigid jäid ellu. 4. Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean-Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi
JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve - iisraeli riigiusunk - preestrid on rabid HINDUISM -maailma on 700 miljonit hinduisti -nad usuvad ,et inimese hing ei sure. vaid elab edasi teises inimeses -hinduismis on palju jumalaid -tähtsaimad on Krisna . Visnu ja Rama. -nad usuvad suurde vaimu, mida nad kutsuvaks brahmaniks -kastisüsteem BUDISM -tekkis 6.saj. e Kr -budismi rajaja on Buddha -budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt - jumalateenistusi peetakse sünagoogiks ISLAM -Allah on araabia keeles jumal -MUHAMED on Allahi saadik - Islami püha raamat on Koraan -Islamiusulised on teise nimeda muslimid -Muslimite püha linn on Meka - Muslimeid on maailmas 1 miljard - nad levivad põhja aafrikas, lähis idas, pakistanis, kesk aasias, indoneesias - kõik muslimid palvetavad viis kordapäevas Meka suunas - Islami pühakoda on mosee - Mosee juures on kõrged tornid-minaretid-
ning kaotama stereotüüpe ja piire. Inimeseks olemise eesmärgiks ja tähenduseks on olla ja jääda inimeseks, mitte muutuda nii käitumises, kui kommetes loomolendiks. Inimesel on kõrgelt arenenud aju, välja arenenud tundemeeled-nägemine, kuulmine, mõtlemine. Eneseväljendamiseks on tal kõneoskus ja kirjaoskus ja ta on võimeline arutlema erinevate asjade ja olukordade üle. Erinevalt teistest elusolenditest on inimesel suuremad võimalused selgeks teha oma seisukohti. Erinevalt loomadest on inimesel võimalus väljendada oma soove sõnadega, ta ei pea selleks kasutama füüsilist jõudu ja kehakeelt. Nagu kõigil organismidel ja elusolenditel maa peal on kindlad ülesanded ja tavad, mida nad on sunnitud järgima, on need ka inimesel. Näiteks koer, mis on tema koeraks olemise tähendus,kuidas ta käitub,millised on ta vajadused
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele
mõistusetuks osaks ning käsitles voorust vastavalt nendele osadele. Voorused mõjutavad inimeste käitumist ja tegusid. Vooruslik käitumine on hea ja ebavooruslik halb. Vooruslik inimene on tark ning teab kuidas on õige tegutseda, rumal inimene ei tea vooruseid ning käitub sellepärast halvasti, seega halb, kuri, õnnetus tulenebki teadmatusest. Inimese mõistus on põhitunnus, mis eristab inimest muudest elusolenditest. Tänu oma mõistusele püstitab inimene oma elus eesmärke ja ülesandeid, mida püüab saavutada. Suuremad teadmised tagavad endale seatud ülesannete parema täitmise, kuna suuremate teadmiste tõttu on inimestel teadmine kuidas oma eesmärke saavutada ja seda paremini rahuldab inimene oma vajadusi. Inimesel on vaja tarkust, et saavutada õnne, sest näiteks rikkus ja tervis ei muuda inimest
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas arengus.
kuse muundamiseks.I Toiduainetööstus- juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlusel meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Happendamine rajaneb piimhap- pebakterite tegevusel(kurk,piim). Juustu tootmisel hallitusseened,pagaritoooted, alkohol-pärmseen.II Meditsiin- Louis Pasteur- ,,pastoriseerimine", elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendamisel ja roiskumisel ei teki elusolendeid neid protsessides, vaid olemas olevad mikroobid põhjustavad neid protsesse.A. Fleming- avastas, et rohehalliku juures olekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Rohehallikust saab eraldada pensiliini, millest valmistatakse antibiootikume.III Biotõrje-1)seen seene vastu 2)feromoonid biotõrjes,kahjurputukate meelitamine surmalõksu
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus. Pasteur-baktereid tekivad olemasolevatest bakteritest.Palentoloogia-teadus varem elanud organismiedst . Kõige paremini avatud maakoorega
sümmeetriliselt pikliku keha- selgrootutelt loomadelt, luustiku ja kuulmisaparaadi- kaladelt, viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamise- kahepaiksetelt, lootekestad- roomajatelt, püsisoojasuse ja piimanäärmed- ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt. 22. Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24. Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. 25. Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks. 26
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
1. Mis on bioevolutsioon? Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni praeguste liikideni nimetatakse bioevolutsiooniks 2. Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid
1. Evolutsioon mõiste ja vormid. - evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemid pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest arenesid järk-järguliselt täiuslikumad
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5
Hapupiima (keefiri, jogurti) valmistamisel on juuretiseks piimhapebakterite kultuur. Rukkileiva tegemisel on selleks jahu ja vee käärinud segu, mis sisaldab rohkesti aktiivseid pärmirakke peamiselt koos piimhappebakteritega Keefir. Keefir-piim pastöriseeritakse -> jahutatakse -> segatakse juurtisega. Edasi käärib madalal temp. ergutav karastav toime, soodustab seedeelundite tegevust ja reguleerib soolte mikrofloorat Pasteur (prantslane) Tõestas, et elusolendid tekivad ainult teistest elusolenditest. Bioloogias tuntakse teda termini ,,paströriseerimine" nime alt. Flemingu (inglane) Antibiootikumide avastaja-sissejuhatus uuele meditsiinile. Antibiootikumid toodavad ja eritavad keskkonda palju hallistusseeni ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Vaktsiin. Louis Pasteur avastas. Süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haiguse tekitajaid,mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovee puhastamine mikroorganismide abil.
4. Mis on heteroosi põhimõte? Heteroos tähendab heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. (Geneetiliste soovituste rakendamisel leiti, et mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. 5. L. Pasteuri, A. Flemingu ja J. Listeri tähtsus. Louis Pasteur: · Tõestas 1860. aastatel, et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tema järgi nimetatakse sellist töötlemisviisi pastöriseerimiseks. · Avastas vaktsineerimise põhimõtte süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismis immunoloogilised kaitsemehhanismid. Alexander Fleming:
- ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants nimisõnad; kvantiteet esemete kuju; kvaliteet esemete sisu; relatsioon saab kõike võrrelda. Looduskäsitlus ja õp elusolenditest loodus on terve kosmos. Loodust iseloomustab pidev liikumine. Kogu liikumine jaguneb 3-ks: mitteolevast-olevaks (sünd); olevast-mitteolevaks (surm); liikumine ühest vormist teiseks (evolutsioon). On 3 liikumise printsiipi: kvantitatiivne liikumine muutub ainult keha välimus; kvalitatiivne liikumine muutub ainult sisu; ruumiline liikumine keha vahetab kohta ruumis. Kõike punkte on võimalik määrata 3 koordinaadiga. Kuid on olemas ka 4-mõõtmeline ruum
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega.
ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega.
a. katse aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. Katse süsteemis oli kuumutatud vesi ja varase atmosfääri mudelina gaasisegu (vesinik, metaan, ammoniaak ja veeaur). Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi - "välk." Katse saagiseks oli neli erinevat aminohapet. _______________________ Abiootiline teke e. abiogenees on nähtus, kus elus tekib elutust. Evolutsiooni vormid Bioloogiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Bioloogilise evolutsiooni teooria erineb elu isetärkamise ideest, kuna bioloogilise evolutsiooni teooria kohaselt vajas elu teke ainulaadseid tingimusi, oli ajaliselt pikaajaline ja mitmeastmeline protsess. Põhiseisukohad elu päritolu kohta Elusorganismide põhiomadused Evolutsiooni vormid Bioloogiline evolutsioon Elu päritolu kohta on 3 põhiseisukohta: Elu on loodud Elu on tekkinud
areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inimühiskonna areng, so. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin-isa oli arst, kelle soovitusel läks ka ta arstiteadust õppima
selgrootud loomad). Lagundamine toimub ensüümide toimel. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal. Esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne evolutsioon-inimkonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Evolutsioon-teadusharu, mis uurib organismide ajaloolist arengut. 4 põhivormi: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Paleontoloogia-teadusharu, mis uurib fossiile. Fossiil-kivistis, leidub maakihtides (mida sügavamas kihis, seda vanem organism). Makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass).
1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts
3.Millistes valdkondades rakendatakse biotehnoloogiat? Toiduainete tootmine, biokütuse tootmine, jäätmete lagundamine, kemikaalide tootmine, ensüümide tootmine, ravimite- ja vaktsiinide tootmine, geenide muundamine ja siirdamine 4.Millega läksid teaduse ajalukku A.Fleming ja L.Pasteour? A.Fleming: avastas antibiootikumid (penitsilliin) L.Pasteour: tõestas, et kõik elusolendid tekivad olemasolevatest elusolenditest. Pastöriseerimine: kui kuumutada suletud anumat mikroobide hävitamiseks siis ei teki mingit käärimist, hapendamist, roiskumist.Avastas vaktsineerimise: kui süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigustekitajaid, siis see toob esile organismis kaitsemehhanismid. 5.Mis on biotõrje?Näited? Taimekahjurite hävitamine, nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiididega.
* Soode kuivendamine * Ohtlike liikide hävitamine * Jahipidamine * Röövpüük ja kaubitsemine * Võõrliikide sissetoomine * haruldaste liikide kollektsioneerimine * GMO-de jrjest ulatuslikum kasvatamine Probleemi tagajärjed * Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes * Tulevase kasutamise võimalus- leida uusi ravimtaimi * Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses * Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks * Elusolenditest saab loomset,taimset toitu. Taimed,loomad ehituseks,maitseks,ravimiteks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks,määrdeõlideks,küttematerjaliks jne. Probleemi lahenduseks: hävimisohus liike võetakse kaitse alla; haruldaste liikide elupaikade säilitamine;kaitsealade rajamine;osaliselt ka loomaaiad;võitlus röövkaubadusega;loodusvarade säästlik tarbimine. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne,mis viib
kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks. 3) Dukha lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise. 4) Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed. Vesiroos, mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See pilt aitab aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik maailm on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. Budistid tunnevad rõõmu kõgist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt. Budistid annavad sageli viis tõotust (tuntud kui viis käsku), mis rajanevad Buddha õpetusel: 1) Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit 2) Mitte võtta seda, mis ei ole antud. 3) Mitte elada kõlvatut elu. 4) Mitte valetada, ega öelda midagi kurja. 5) Mitte juua alkohoolseid jooke, ega tarvitada narkootikume. Buda mungad (ja ka need kes elavad ajutiselt mungaelu) kohustuvad täitma veel viit tõotust ehk käsku:
mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Elu hällid - Soe lomp(Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp) Jääkamber(MillerLevy) – elu tekkis madalal (0) temp
Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria 1859 aastal.
a tagasi), mis hakkasid aeglaselt liikuma oma praegustele kohtadele. 2. Lagunemise järel tekkisid Lauraasia( p.p) ja Gondvana (l.p.) Ennustatakse, et 50 miljoni aasta pärast Vahemeri kaob ära, kuna Aafrika liigub põhja poole. Ennustatakse ka Atlandi ookeani laienemist. Bioloogiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon on elu Koos maismaataimedega tulid areng Maal esimestest maismaale ka esimesed maismaa elusolenditest kuni inimeseni. loomad. Esimesed elusolendid ilmusid Esimesed maismaaloomad olid Maal umbes 3,7 4 miljardit kaladest arenenud neljajalgsed. aastat tagasi. Viimane suurim bioloogiline areng Kogu elu arenes tükk aega ainult oli inimese teke. vees. Esimesed organismid olid ainuraksed, kellest arenesid hulkraksed organismid. Esimesed ainuraksed organismid sarnanesid tänapäevaste
Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik, kõik elus pärineb elusast. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale. Bioloogiline elu areng esimestest elusolenditest inimeseni. Sotsiaalne inimühiskonna areng Homoloogilised organid Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus. Ehitus ja põhiehitus on sama aga ülesanne võib olla erinev. Analoogilised elundid Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm. Rudimendid Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele
tasakaalu liikide ja populatsioonide kujunemisel, kuna ellu jäävad vaid tugevamad. -) Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel? (3/3p) *) Parem tööjaotus rakusiseselt. *) Lihtsa pooldumise asemel tuli mitoos. *) Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine. *) Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel. -) Milliseid üldisi järeldusi võib teha arengust Maal? (3/3p) *) Elusorganismid said alguse lihtsa ehituse ja struktuuriga elusolenditest. *) Aja jooksul on organismide ehitus järjest keerukamaks muutunud ja täiustunud. *) Palju liigid on välja surnud. *) Arenguetappide vahel on esinenud ka vaheetappe. -) Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus. (3/3p) *) Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on see seetõttu, et
Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMOde ulatuslikum kasvatamine. Tagajärjed üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum elusolenditest saab loomset ja taimset toitu. Lahendused hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine
Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMO-de ulatuslikum kasvatamine. Tagajärjed üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum elusolenditest saab loomset ja taimset toitu. Lahendused hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.
Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar, alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv. Sisekõrv aitab tasakaalu hoida. Maitsmine- maitsete tajumine Haistmine- lõhnade tajumine Kompimine- puudutas teha kindlaks kuju jne. 19) Mutatsioon Mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu. 20) Ainering Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi 21) Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajaloolist arengut esimestest elusolenditest tänapäevani nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 22) Inimrassid Negriidide rass- neegrid ehk tumeda nahalised, krässus juuksed, piklik peakuju, lai nina, paksud huuled ja suur kasv Europiidne rass- hele nahk, kitsas nina, kitsad huuled, silmad ja juuksed heledad. Juuksed tavaliselt sirged Mongoliidne rass- väike kasv, kollakas nahk, kõrged põsenukid, pilukil silmad, lai nina, vähene habemekasv 23) Biosfäär
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega
ISELOOM JA ISIKSUS ,,Peaaegu kõik mehed suudavad ebaõnne taluda, aga kui tahavad mehe iseloomu proovile panna, siis anna talle võimu." Abraham Lincoln ,,Kui Sul on maailmale midagi tõeliselt väärtuslikku anda, siis avaldub see Sinu isiksuse väljandamise teel. See on ainuke teavalikkuse säde, mis paneb Su käima ja muudab Su kõikidest teistest elusolenditest erinevaks." Bruce Barton ,,Kõigepealt leia mees iseendast, kui tahad teistes mehisust äratada." Amos Bronson Alcott ,,Leediks nimetatakse seda, kes ei näita oma aluspesu kunagi tahtmatult." Lillian Day ,,Ärgem öelgem, et iga mees on oma saatuse sepp. Öelgem, et iga mees on oma iseloomu kujundaja."
arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Sotsiaalne inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 2. Esmased evolutsiooniteooriad ( Cuvier, Lamarck, Darwin ja darvinism)
on see Gadameri jaoks täpne kirjeldus viisist, kuidas hermeneutiline protsess toimib. Humboldt pööras tähelepanu keele vormile, hermeneutiline kogemus ei saa aga sisu ja vormi eristada, sest sisu jõuab meieni vormi kaudu. Võõraga suheldes on alati kohal ka enese maailmamõistmine ja keelekogemus. Inimese maailmas olemisel on keeleline iseloom ning keele tõeline olemus on selles, et temas väljendub maailm. Erinevalt teistest elusolenditest inimesed omavad maailma, sellal kui muu elav on Eingelassen, maailma heidetud või lastud. Muud olendid sõltuvad Umwelt'ist. Inimene on vaba ja see vabadus seostub maailma keelelise struktureeritusega. Gadamer viitab Nietzschest lähtuvalt inimese positsioonile maailmas; omada keelt tähendab omada maailma. Samas pole inimene keele käes vangis, keele mudeleist sõltuv. Gadamer rõhutab inimese vabadust keele suhtes, vabadust nimede suhtes, mida asjadele anda
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised.
tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid( aminohapped nukleotiidid) polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsalt orgaanilised ained osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi.
Inimesed olid füüsiliseelu nautlejad. Üleminek algas sellest et Thales hakkas esimesena asju seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku. 6.kultuuri mõiste konkreetne asi mis eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest. Teistel elusolenditel pole kultuuri. Kultuuri saab 2 viisil kogeda ja teostada: läbi tekstide ja kogedes. Praktikad loovad ja levitavad tekste, tekstid omakorda hoiavad praktikt elus. Seega jagunevad kultuurilised kogukonnas kahks: teksti kogukonnad(nt: teadmeteose lugeja) ja praktika kogukonnad(nt: õpetajad). Kultuuri ise jaotatakse 3: kõrg-(nt: kino), massi-(nt: muusika) ja olmekultuur(nt:siseruumis peakatte kandmine)
"normaalne mõtlemine", reaalsus fantaasia suletus avatus töö mäng teistsugususe mitteaktsepteerimine teistsugususe aktsepteerimine rollis püsimine rollide vahetamine elututest asjadest hoolimine elusolenditest hoolimine paksud (pidev söömine) kõhn (toidust keeldumine) Lugu algab vanemate tutvustamisega lugejale. Nad on tüsedad, nende liigutused on vaevalised ja riided ragisevad neil seljas. Isa muretseb pidevalt, et keegi võib üle plangu aeda ronida ja marju varastada. Ta on ööl ja päeval valvel. Temagi mõttetegevust võib fantaasiaks nimetada, kuid tegu on paranoilise fantaasiaga. ("Ma
kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’. Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku (Penicillium) juuresolekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud
annaabi.ee 
