Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: ...
1)Mõisted *Rakk väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused *Kude sarnased rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. On olemas epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse
Inimese paljunemine ja areng 1)tunda jooniselt ära meie või naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust elundile sobiv ülesanne vaata jooniseid õpikust lk 104 ja 105. 2)parandada seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstist vead ülesanne 3)järjesta viljastumise või loote arengu etapid Viljastumine · Mehe ja naise suguühe · Spermid satuvad naise suguteedesse · Üks sprem jõuab munajuhasse · Munasarjast vabanenud munarakk liigub munajuhasse ning sealt edasi emaka poole · Toimub viljastumine munajuha laienenud osas Loote areng · 1
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne
suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit) Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Kui erutus jõuab piki närvi selle presün ossa, vabaneb seal paikevatest põiekestest sünpillu mediaator, mis puutub kokku postsün membraanil paiknevate retseptoritega ja tekitab oma retseptoris erutuse, mis levib edasi teise närvi jätket mööda. Juhul kui postsün membraan asub koos retseptoritega innerveeritaval elundil (lihasel/näärmerakul), levib erutus sellele elundile ja järgneb elundipoolne reaktsion sõltualt selle olemusest ( lihas kontsentreerub/lõõgastub, näärme nõreeritus suureneb/väheneb). Mediaator ei jää sünapsipilusse kauaks. Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb. Mediaatori likvideerimise võimalusi on mitmeid: 1. Mediaator lammutatakse sünpilus see toimub vastavate ensüümide poolt, lammutamisele kuuluv mediaator on nt atsetüülkoliin (Ach) ja seda lammutav ensüüm
SISENÕRENÄÄRMED JA NÄRVISÜSTEEM KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Mis on sisenõrenäärmed ja milles seisneb nende ülesanne? Juhadeta näärmed, mis valmistavad hormoone ja eritavad neid verre. 2. Mille poolest erineb sisenõrenäärmete töö närvisüsteemi omast? Sisenõrenäärmed -> hormoonid aeglasem toime, pikajalisem toime, kõikidele elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine
61. Ravimsõltuvust iseloomustavad tunnused? Nende olemus? soov manustatavaid doose pidevalt suurendada meeldiv omadus, vaimne sõltuvus, füüsilised ja vaimsed võõrutusnähud: vastupidised selle aine omadustele nt higi ja sülje eritus, krambid, tolerantsuse tõus, isiksuse muutus elatakse ainult aine hankimise nimel 62. Farmakoni otsene ja kaudne toime, nende olemus? Otsene toime: ravim mõjub ühele konkreetsele elundile. Kaudne toime: ravim mõjub ainult ühele elundile, kuid avaldub kaudselt teise elundi töös. 63. Millisel kujul ringleb ravim veres? Selgita selle olemust. Milline vorm on toimiv? Seotud ja vabas vormis. Seotud vormis ehk depoo vormis, kus seotakse ravim verevalkudega ja avaldab toimet hiljem. Vabas vormis aga koheselt. Toimiv: vaba vorm 64. Millise reaktsiooniga ained imenduvad paremini maost, millised seedetrakti teistest osadest? Maos imenduvad paremini happelise reaktsiooniga ained, peensooltes aluseliste reaktsioonidega ained 65
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2
vabanevale ülekandeainele. Pre ja postsünaptlise membraani vahele jääb sünapsi pilu. Erutuse tagajärjel vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine. See läheb sünaptilisse pilusse ja läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega ning kutsub esile nende erutuse. Seejärel toimub erutuseülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile. Pärast erutuse ülekandmist mediaator likvideeritakse ja erutuse ülekanne lakkab. Erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile! 1 Sümpaatiline ja parasümpaatiline Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub pupilli laienemine, bronhide laienemine, hingamine kiireneb,
membraanist ja sellel asetsevatest retseptoritest, mis on tundlikud presünaptilises osas vabanevale ülekandeainele. Pre- ja postsünaptlise membraani vahele jääb sünapsi- pilu. Erutuse tagajärjel vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine. See läheb sünaptilisse pilusse ja läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega ning kutsub esile nende erutuse. Seejärel toimub erutuseülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile. Pärast erutuse ülekandmist mediaator likvideeritakse ja erutuse ülekanne lakkab. Erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile! 1 Sümpaatiline ja parasümpaatiline -Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub pupilli laienemine, bronhide laienemine, hingamine kiireneb, südame kokkutõmmete kiirenemine ja tugevnemine ja sellest tulenev vererõhu tõus,
Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne)
sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. Samuti on raskest haigusest hoolimata haigele võimalikult kvaliteetse elu võimaldamine (Kadri 2008). Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) definitsiooni alusel on PALLIATIIVNE RAVI aktiivne, terviklik ravi, olukorras kus vähihaigust parandav ravi ei ole võimalik. (Pharmaca Estica 2008) Palliatiivne ravi erineb teistest meditsiinierialadest selle poolest, et ei keskenduta ühele elundile ega teatud tüüpi haigustele või raviviisile. Palliatiivne ravi on defineeritud haige seisundi, prognoosi ja ravivajaduse alusel. Esiplaanil on kaebuste ravi, millele lisaks võetakse tähelepanu alla haige psühholoogilised, sotsiaalsed ja eksistentsiaalsed probleemid. Suur tähtsus on koostööl pereliikmetega. Aktiivsus tähendab haige liikumisvõime ja tegutsemise toetamist kõigi võimalike vahenditega. Oluline on järjepidevus, et haige ravi ei katkeks ühest
Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid. Tänapäeval suur osa ravimitest mõjutamiseks erutusülekannet sünapsis närvilt närvile või innerveeritavale elundile. Kas soodustada või takistada mediaatori tagasihaaret. Kehva erutusülekande stimuleerimine või mõjutatakse hoopis retseptorit postsünaptilisel membraanil. Kui retseptor ära blokeerida, siis ei saa õige mediaator vabaneda. Valu põhjustatud silelihaste spastilisest kokkutõmbest. Kui retseptorit blokeerida, et õige mediaator ei vabaneks, siis sellega likvideeritakse ka kokkutõmme. Presünaps on pärssivat tüüpi. Kui mõjutada tugvdavalt, siis erutusülekannet olla ei saa. PS
Võib näidata ka armistunud insulti. Lained suurema amplituudiga ja harvemad, ebakorrapärased. (Parem meetod ajukasvaja diagnoosimiseks on kompuutertomograafia) Vegetatiivne närvisüsteem, selle ehitus ja funktsioonid: Vegetatiivne NS on närvisüsteemi see osa, mis innerveerib siseelundeid ja veresooni. Kaks alaosa: 1) sümpaatiline NS; 2) parasümpaatiline NS Vegetatiinvse NS-i närvid kesknärvisüsteemis vastavale elundile kulgevad kahe närvina: 1) eferentne 2) aferentne Esimese närvi keha asub kesknärvisüsteemis kas peaajus või seljaajus. Preganglionaarne närv kesknärvisüsteemist väljuv närv. Ganglionis saab alguse teise ehk postganglionaalse neuroni keha, mille jätked lõpevad innerveeritaval elundil. Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad) moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes
neid närvirakke nim. neurosekretoorseteks rakkudeks. Eriti rohkesti neid hüpotaalamuses. (võivad erutust juhtida ja ka tekitada). Närviraku kehas transporditakse hormoon aksoni kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Erutuse ülekanne toimub sünapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega
Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümbritseb serooskestana kõhuõõnesiseseid elundeid. Tegelikkuses on tegemist ühe tervikliku kõhukelmega, mis teatud paikades parietaalse lestmena pöördub kõhuõõne tagaseinast sisemiseks lestmeks. Sel moel moodustab kõhukelme mõnele elundile kinnisti, mida mööda tulevad elundini veresooned ja närvid. Parietaalse ja vistseraalse lestme vahele jäävat pilujat osa nimetatakse peritoneaalõõneks. Tavaliselt esineb peritoneaalõõnes 50 ml vedelikku, mis vähendab hõõrdumist ning omab ka põletikuvastast toimet. Vedeliku teke ja imendumine nii pleura- kui ka peritoneaalõõnde on omavahel tasakaalus. Oma olemuselt on antud vedelik plasma ultrafiltraat, kuna seda eritub mõlema lestme kapillaaridest
-Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine, jääkainete väljutamine. Suuremad piirkonnad: -suuõõs (cavitas oris); - neel (pharynx), -söögitoru (oesophagus) -magu (gaster, ventriculus) -peensool (intestinum tenue)
osaks - pea kõikidel siseelunditel on kahekordne vegetatiivne innervatsioon - sümp. ja parasümp. osa innervatsioon on elunditele vastupidise toimega 3. skeletilihaste ja meeleelundite troofiline innervatsioon - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele 21 ERUTUSE ÜLEKANNE NÄRVISÜSTEEMIS ★ erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile toimub SÜNAPSIDE kaudu SÜNAPSID ★ on neuronite keemilised puutekontaktid ★ erilised närviaparaadi kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile - lihas- või näärmerakule ★ sünapsis toimub suht aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega ★ närviraku implusi toimel mood. sünapsis keemiliselt aktiivsed ained e MEDIAATORID ★ Erutuse ülekanne toimub mediaatorite varal (atsetüülkoliin, noradrenaliin)
3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon
*) Laps suudab kõnevoolu tükeldada ja seostada. *) Raadio abil keel õppida ei saa. *) Kasutatakse kuni 11-12 aastani. * Keel ja mõtlemine suur osa mõtlemisest toimub keelt kasutades. * Sapir-Whorfi ehk keeleliserelatiivsuse hüpotees inimese ettekujutlus maailmast ja mõtlemisviis on sõltuvuses sellest, millist keelt inimene räägib. Kujutlus ja fantaasia * Kujutlus psüühiline protsess, mille puhul otsese mõjuta meie meele elundile luuakse psüühiline kujund mälu andmetes meie mälu jälgede abil. -) Kujutluspilt on tajupildist vähem detailne. * Fantaasia psüühiline protsess, mille puhul otsese mõjuta meie meele elundile luuakse uus kujund meie mällu. -) Põhineb ka peamiselt reaalsuse ühisosal (fantaasia pannakse alati kokku reaalsuse põhjal kuid kombineeritakse erinevate teiste asjadega). -) Fantaasiat liigitakse: *) tahte-osalemise alusel (tahtlik ja tahtmatu);
aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara (malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." VÄÄR 168.Kuidas nimetatakse alltoodud mõisteid ja definitsioone võõrsõnaga? a) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem → Emmetroopia, c) Silmaläätse optilise tugevuse reguleerimine → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos,
Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse (20-40 nm). Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus
Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse (20-40 nm). Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus
viimajuhasid ja seepärast nende produktid ei eritu limaskesta, vaid satuvad otse verre. Nad sisaldavad erilisi aineid hormoone. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talituse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel,mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali.Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemikaudu antavate impulssidega,paljud kesknärvistruktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete e transmitterite vahendusel. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse
viimajuhasid ja seepärast nende produktid ei eritu limaskesta, vaid satuvad otse verre. Nad sisaldavad erilisi aineid hormoone. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talituse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel,mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali.Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemikaudu antavate impulssidega,paljud kesknärvistruktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete e transmitterite vahendusel. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse
ka vegetatiivse närvisüsteemi kraniosakraalseks osaks. Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju innerveeritavale elundile sageli vastupidine. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niivisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Üldistusena võib öelda, et
seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses sünteesitud reliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad hüpofüüsihormoonide teket, olles nn. neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsioonipiikonnaks. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskusega on südame innervatsioonitee ühendatud sejaajuga kõhuõõneganglioni e. Päikesepõimiku kaudu. Sümpaatiliste ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju on innerveeritavale elundile sageli vastupidine, kuna siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud,
küll Hiina meditsiinist, kuid shiatsu teooriad erinevad traditsioonilisest Hiina meditsiinist veelgi suurema lihtsuse ja tänapäevase praktilisuse poolest. Nii on energiakanalid shiatsu meistrite poolt tunnetatud lihtsamateks ja sujuvamateks nende arvates ei saa energia liikuda mööda teravaid nurki ja sik-sakke (vt.kõrvalasuv pilt). Samuti liigub shiatsu- teooria järgi energia vaid suunaga kehast ja jäsemetest väljapoole (Hiina meditsiinis kahesuunaline liikumine vastavalt ying-yang elundile). Lisaks meridiaanide kulgemisele on siatsu'le omane keha organitele vastavad energeetilised tsoonid kõhul ja seljal. Olulisimate organite - neerude ja põrna tsoonid asuvad seljal just nimmepiirkonnas. Diagnoosimisel ja ravil on shiatsu- terapeudi ainsaks ,,relvaks" tema teadmised- kogemused, energiate tunnetus ning enda ja kõiksuse qi. Ravi algab ja toimub juba diagnoosimisel. Mugav on see, et raviseansiks ei pea patsient lahti riietuma. Ühe raviseansi
lihaste, aga ka psüühiliste häirete kajastamisele; reiesüsteem ainevahetuse probleemide kajastamisele; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotu kajastamisele; kõrv närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside kajastamisele. 6.2 Jalatalla tsooniteraapia Tsooniteraapiat tegemisel kasutatakse keha erinevaid piirkondasid, kuid kõige rohkem on tuntud jalatalla punktmassaaz, mis põhineb sellel, et haigus võib tekitada jalataldadel igale elundile iseloomulikule kohale ladestusi, mille hõõrumine võib nende elundite tervisele soodsalt mõjuda. Peamiselt jalalabal (vahel ka säärel) teostatava massaazi eesmärgiks on lõõgastuse ja tasakaalu saavutamine, ka soovituse andmine eriarsti külastamiseks oletatava 16 probleemi kahtluse puhul. Kasutatakse nii haiguste ennetamiseks, raviks kui ka raskemate haiguste järelraviks.
yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh haiguste) seletamise ning parandamise juurde. Ravimine seisneks tasakaalu elementide juurdelisamises ehk äravõtmises. Siinkohal võib veel käsitleda ka mikro- ja makrokosmose paralleelsust. Siit lähtuvad ka mõned ravimeetodite traditsioonilised tendentsid. Ravimeid on rakendatud analoogia ning vastandamise printsiibil. Analoogia printsiip eeldab ravivahendina haigele organile, elundile, haiguse tunnustele vms sarnast (seda kujult, värvilt, teoreetiliselt) vahendit. Selline ,,sarnast sarnasega" lähenemine põhineb nn signaturismi kontseptsioonil, usul, et Loodus (vms) annab inimesele konkreetses küsimuses nö märku. (Vastandamismeetod sisaldub ka popularses usus sellesse, et ravim peab olema ,,kibe".) · Materialism versus metafüüsika. Antiikaaega ulatuv vastandumine elu ja looduse seletamisel, mis nt vaimuhaiguste ning neuroloogia (vaimuhaigused versus
annaabi.ee 
