pikkus u 75 cm) · 2. Eluaasta lisandub u 10 cm, 3 ea 8 cm, 4-5 ea 4-6 cm Alates 2 eluaastast on norm pikkuse valem (orienteeruvalt) P= 75 + (5*vanus), 2-aastasel nt 85 cm Kaal: esimesel 3-5 elupäeval füsioloogiline kaalulangus 5-10% sünnikaalust (150-300 g), kui langus suurem, on mingi med põhjus. Sünnikaal taastub 10ndaks elupäevaks. 1.Eluaastal igakuine kaaluiive (juurdekasv) M= 800 50* n ; n elukuude arv Alates 1.eluaastast puberteedi saabumiseni M= 10 kg + 2n; n eluaastate arv
OSKUSED: KEERAVAD PEAD INIMHÄÄLE SUUNAS; TUNNEVAD ÄRA EMA HÄÄLE; ON OLEMAS LÕHNA- JA MAITSETUNDLIKKUS. INIMESE ARENG 1-16 AASTAT 1) ESIMENE ELUAASTA TOIMUB INTENSIIVNE ARENG JA KASVAMINE; LAPS ON KASVANUD UMBES 25CM JA KAAL ON KOLMEKORDISTUNUD; OLULISED ON FÜÜSILINE JA MOTOORNE (LIIGUTUSLIK) ARENG, 2) VÄIKELAPSEIGA (ESIMESED 2 ELUAASTAT): ESIMESTE ELUKUUDE JOOKSUL ON MOTOORNE KÄITUMINE PIIRATUD, KUID ÜRITATAKSE ÜMBRUST KÄTE JA JALGADEGA UURIDA; 4. ELUKUUL TÕSTAB LAPS PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST; 6. ELUKUUL ARENEB SILMA JA KÄE KOOSTÖÖ; 8. ELUKUUL SUUDAB LAPS HAARATA ESEMEID NING NEID ÜHEST KÄEST TEISE PANNA; OSKAVAD ROOMATA, ILMA TOETA ISTUDA, VAHEL TOE ABIL PÜSTI TÕSTA; 1-AASTASED ON SUUTELISED KÕNDIMA; 1,5-AASTASED KÄIVAD JA SÖÖVAD ISESEISVALT; JÄLJENDAVAD TÄISKASVANUTE
emotsionaalsus, aktiivsustase, sotsiaalsus. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid: *seotud lapse ellujäämisega, *tahtelisele liigutusele eelnevad, *võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit. Näited: Ärkvelolekus on lapse käed ja jalad painutatud. Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata. Refleks on vajalik imemise väljakujunemiseks. - Osa reflekse, mida sünnijärgselt saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida. Geneetilised haigused. Väiksemate kõrvalekalleteha, mis on vaevu märgatavad või kergest korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22
Suhtlusmäng 12-16 elukuud Laulud ja salmid, mis saadavad näiteks sõrmemänge, on endiselt väga populaarsed. Lastele meeldivad kõige rohkem lihtsa meloodiaga laulud, milles räägitakse neile tuttavatest inimestest, asjadest ja tegevustest. Neile teevad palju nalja ka erinevaid kehaosi käsitlevad laulud ja salmid ning nad tahavad, et neid üha uuesti ja uuesti korrataks. 16-20 elukuud Suhtlemist hõlmavatel salmidel ja laulumängudel, millega laps on tutvunud juba eelmiste elukuude jooksul, on tema mängudes endiselt tähtis koht, aga kui ta enne eelistas neis turvaliselt ootuspäraseid kordusi, siis nüüd meeldivad talle üllatused ja vahel naudib ta isegi täielikku kaost. Talle teeb nalja, kui sa mõnikord teeskled, et sul midagi valesti läks. Laps on nüüd täieõiguslik mängukaaslane, kes sageli ohjad enda kätte haarab. Sa märkad, et talle meeldivad rollivahetustega mängud, näiteks peitusemäng ja taga ajamine.
Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste
Töötegemisest tingitud lahusolek just suhetele kõige paremini ei mõju, seetõttu püütakse kiindumust suurendada materiaalsete väärtustega. Nii mõnigi isa külvab oma järeltulijaid kõikvõimalike kingitustega üle, et tunda end vajalikuna. On ju ema roll laste kasvatajana aegade jooksul traditsiooniliselt suurem olnud kui isa oma ja üleüldine arvamus on, et lapsed hoolivad tavaliselt emast rohkem, sest too on ju neid ilmale toonud ja kõige rohkem lapsukese esimeste elukuude jooksul tema kõrval viibinud. Seetõttu tunnevad mehed end järeltulijate jaoks vähem tähtsatena ning proovivad oma osatähtsust suurendada kingituste tegemisega või lihtsalt lastele mugavust ja täisväärtuslikku elu võimaldades. Võsukeste tänu ning naeratavad näod panevad meest tundma end vajatuna ning vähendavad ta eemalolekust tingitud süütunnet. Võimalikult suure erudeerituse taseme saavutamine on olnud aktuaalne kogu tsivilisatsiooni ajaloo vältel
Tema kirjelduste järgi tõstavad kõigepealt imikud pead, seejärel suudavad tõsta rindkeret ja pead, siis tõstavad pead kätele toetudes ning lõpuks tõukavad nad end kätele ja jalgadele käpuli. Vaatluse all olev laps on omandanud kõik mainitud oskused, seega on füüsiline areng väga heal tasemel. Laps suudab antud oskusi iseseisvalt kasutada ning ühegi puhul ei esine takistavaid raskusi. 1954. aastal koostas R.Griffiths imikute psühhomotoorika skaala, kus on elukuude kaupa välja toodud keskmise arengutasemega lapse oodatav motoorne areng. Antud skaalal on välja toodud peamised edusammud kehaasendi kontrollimisel ning iseseisvalt liikuma õppimisel (Griffiths, 1954). Antud skaala järgi võiks kuue kuune laps olla omandanud järgmised oskused: kõhuli olles tõstab pead ja vaatleb ümbrust, pöörab küljelt seljale ja küljelt küljele, kõhuli asetatuna tõstab pead ja ringkeret ning suudab pead püsti hoida ja samuti suudab ka kergelt toetades istuda
3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi
sünnipäeva. Kokkuvõte: Maailmaajaloo tuntuim helilooja Mozarti ümber keerlevad igasuguseid jutte ja legende. Väidetakse, et Mozart suri, kuna tema suur rivaal Salighieri mürgitas ta. Palju küsimusi on tekitanud ka see, et kuhu Mozart maeti ja missugune oli tema majanduslik seis. Arvestades seda, et tema naine Constanze viibis mitmeid kordi tervendusreisidel kaugetel maadel, siis pidi neil elujärg hea olema, võttes arvesse fakti, et Mozart oma viimaste elukuude jooksul praktiliselt tööd ei teinudki. Oma elu jooksul kirjutas Mozart kokku 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 6 viiulikontserti, üle kuuekümne erineva keel- ja puhkpillkontserti ja üle kahekümne ooperi. Kokku on nooditrükistest säilinud ligikaudu 600 muusikateost. Joseph Haydn on öelnud vahetult pärast Mozarti surma: ,,Järgmise saja aasta jooksul inimkond sellist talenti ei näe." Ta oleks võinud öelda ka: tuhande aasta jooksul.
mitmekordne. Tõendus rinnaga toitmise kasust vaimsele tervisele hakkas üles kerkima pärast aastatepikkuseid teadusuuringuid. (Harami jt 2015). Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. D-vitamiini on rinnapiimas vähe. Seetõttu vajavad kõik rinnapiima söövad lapsed D-vitamiini 400 --600 toimeühikut päevas. (Imiku toit ... 2012: 3). Rinnapiim suudab esimeste elukuude jooksul täita kõiki imiku vajadusi. Kuid kuni kuue kuu vanuseks on toidulisandite rahuldamiseks vajaliku kvantitatiivse toiduga sissetoomine hädavajalik, et vältida imikute suremust. (Torigoe1 jt 2012: 86). Maailma Terviseorganisatsioon soovitab toita last esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiimaga ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauem, pakkudes alates kuuendast elukuust lisatoitu. 5
regulaarne, mitmekesine ja kiudaineterikas toit, päevareziimi korrastamine (vaimse ja füüsilise töö vaheldumine), vajadusel psühholoogi ja/või psühhiaatri abi. NB! Orgaanilise põhjusega retsidiveeruvate kõhuvalude puhul ravida konkreetset haigust! 22. Kirjelda fGÖR olemust. Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks tekib tervetel lastel, eriti esimestel elukuude peale toitmist. Lapse üldseisund ja emotsionaalne toonus ei muutu, laps väljutab toidumassid kiirelt ja kergelt. fGÖR tekib äkki, ilma iivelduse ja ebameeldiva aistinguta. 23. Mis on fGÖR-i tekkepõhjused? Tekkepõhjusteks võivad olla: Ebaregulaarne toitmine, Ületoitmine, Vaegtoitmine, Aerofaagia- õhu alla neelamine Eale mittevastav toit, Liiga rasvarikas toit. 24. Millised on õendusabinõud fGÖR-i korral?
See aga osutub võimalikuks vaid tänu sotsiaalsele vastastikusele mõjule lapse ja tema eest hoolitseva inimese vahel. Mudilase arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks vanematega suhtlemine. Isal ja emal on seejuures erinevad rollid, mõlemal on oma spetsiifilised ülesanded. Ometi ei suudeta tänapäeval isa ja ema spetsiifilist tähendust alati aktsepteerida. Uurimistulemustest võib siis järeldada, et sõltumata vanemate enda soovist, valib laps esimeste elukuude jooksul endale nn primaarobjekti ehk esmaste tunnete sihtmärgi. Ja lapse mina hakkab arenema just selle primaarobjekti toel. Mudilase jaoks pole vahet, kas primaarobjektiks on bioloogiline ema või keegi muu. Piisab, kui see isik on esimese eluaasta jooksul pidevalt saadaval. Järelikult võiks see kiindumuse objekt olla ka kasuema, (võõras)isa, või keegi muu, kes täielikult vastutab lapse eest. Suurimad sansid esimese kiindumuse objektiks kujuneda on muidugi emal: raseduse kogemus
ega kombitavad. Piaget arvates teeva selle arusaamise võimalikuks lapse ühe keerukamad skeemid – maiilmaga suhtlemise viisid. Teadlane uskus, et vastsündiul on väga vähe skeeme ja need puudutavad peamiselt imiku kaasasündinud reaktsioone, nagu haaramine. Pakuvad need tagevusmustrid imikule ainsa võimaluse maailmaga suhtlemiseks ja annavad tallae seeläbi esimesed vaimsed kategooriad maailma lahterdamiseks. Esimeste elukuude jooksul täiustab lapse neid skeeme ja arendab neid edasi ning üpib neid integreerima keerukamateks toimetulekuviisideks. Selline areng sõltub 2 pritsessist, millel põhineb kogu tunnetuslik areng; Assimilatsioon ja kohandamine (akkomodatsioon). Assimilatsiooni ja kohandamise kaudu täiustab ja eristb laps oma skeeme ja loob järk-järgult uued skeemid, mis parandavad tema võimet maailmaga suhelda. Kui laps saab skeemide kasutamisel üha osavamaks, õpib ta lõpuks
tähendusrikka inimsuhtega kahe eri sugupõlvest inimese vahel. Sellest vaatenurgas vanemaks olemine suhe, mis toetub kiindumusele ja interaktsioonile ning millel on oma elukaar. Teaduslikus kirjanduses rõhutatakse, et sellele suhetele on kasuks, 14 - kui see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise, sünnituse ja esimeste elukuude ajal - kui tagatakse piisav interaktsioon - kui vanem on oma kavatsustes järjekindel - kui kiidumust toetab usaldus ja teineteise austamine - kui vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri ,,korrustel". Sotsioloogilises mõttes on vanemlus sotsiaalne institutsioon, mis toetub tavadele ja seadustele. - vanemaks olemine on kodanikukohus - vanemaks olemine on loodusseadus - vanemaks olemine on soolise identiteedi väljendus
5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa
Arengupsühholoogia tekkepõhjused: evolutsiooniidee, eriti tuli sisse koos psüühika uuringu arenguga, üldpsühholoogia seaduspärasustest ei piisanud arengupsühholoogia arenguks, praktilised vajadused, mida ühisk tingis (hariduse vajadus), tekkisid vajadused medistsiini osas, pedagoogika, psühhopatoloogia. Alguse sai sellest, et hakkas tekkima tööstusrevolutsioon. PSP 6010 Arengupsühholoogia lisamaterjal Lapse arengu näitajad elukuude kaupa 1.kuu Kõhuli olles keerab ja tõstab pisut pead (1-2 kuu) Hoiab istuli tõstetuna pead (1-2 kuu) Häälitseb Sümmeetrilised liigutused (1-3 kuu) Naeratab spontaanselt (1-1,5 kuu) 2.kuu Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Oskab haarata ühe käega teist kätt (2-4 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Koogab (2-4 kuu) Vastab naeratusele (2-3 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) 3. kuu
Näiteks: tõhustustoidu varane või hiline menüüsse lülitamine, toidusegude ebaõige valmistamine, toidu vitamiinivaegus, rinnapiima valgu ja rasvavaegus ema ebaõige toitumise tõttu, toitesegude ja toitude, toitainete ja mineraalide ning vitamiinide mittevastavus lapse ealistele nõuetele. · · infektsioossed: nakkused, esimeste elukuude ägedad mao - ja seedetrakti nakkused, sagedased respiratoorsed viirusinfektsioonid, sepsis. · · sotsiaalsed: halvad elutingimused, ebaõige päevakava, eale mittevastav uneaeg, värske õhu, hoolduse-hügieeni vajakajäämine. Tagajärjeks lapsel häirub närvisüsteem ja seedetrakti funktsioon, mis omakorda takistab-raskendab toitainete kasutamist ning soodustab toitumisvaeguse teket. Endogeensed põhjused
kõne areng keele areng ema äratundmine kiindumuse kujunemine 32.nädal- peaks võtma positsiooni, milles ta sünnib, lootel on rohkem rasvkudesid, udemeid. Põhineb füsioloogilistel näitajatel. Psühholoogilised näitajad: Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaovad esimeste elukuude jooksul. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima. Geneetilised haigused Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevu märgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2.3% lastest.
· Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. refleks ei kao. · Sammurefleks: kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) · Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul (sammurefleks). Alguses on refleksid vajalikud selleks, et kohaneda, hiljem peab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima. Geneetilised haigused. Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevumärgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5%. Tõsisemad sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalisi haiguseid või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest (ka kromosoomid seal sees). Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltub ema vanusest
püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks see refleks ei kao Sammurefleks - kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) tahteline sammurefleks areneb välja 9-12ks elukuuks Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul (nt sammurefleks). Alguses on refleksid vajalikud selleks, et ellujääda ja kohaneda, hiljem tulevad nende reflekside pealt tahtelised liigutused. Geneetilised haigused 1814. avaldas J. Adams esimese raamatu geneetilistest haigustest. Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltub ema vanusest - naise vanuse kasvades suureneb geneetiliste haiguste sagedus. Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevumärgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5%.
kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda. Tähelepanu: Nagu iga mängu puhul, jälgi ka siin, kas laps ei ole väsinud. Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu. KÕRISTIMÄNG · Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. · Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks: "Kõrra-kõrra kõrinal, vurra-vurra vurinal."
nimed on Bandura ja Rotter. -) Isiksuse joonte teooriad sinna kuulub hetkeline kõige tuntuim käsitlus ehk ,,suur viisik". Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond Sigmund Freud * Sai alguse 1895. aastal S. Freudiga, kui ta andis välja raamatu ,,Etüüdid hüsteeriast". -) Temast lõid lahku Jung (analüütiline psühholoogia) ja Adler (individuaalne psühholoogia). * Erinevaid teooriaid ühendab: -) Lapsepõlve esimeste elukuude ja -aastate määrav roll isiksuse kujunemisel. -) Alateadlike ja vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine. * Sigmund Freud sündis 6. mai 1856 juudi perekonda ja suri 1939. aastal. 1873. asus õppima Viini ülikooli meditsiini. -) Ülikoolis olid tema esimesed teaduslikud katsed seotud kalade närvisüsteemide uurimisega ning seda tehes avastas uut tüüpi närvirakke, mille tegelikult oli avastanud juba üks professor Tartu ülikoolist ligi tosin aastat enne.
5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa
annaabi.ee 
