Elu on alati ime Elu on sõna, mille tähendust on raske seletada. Sajandite vältel on filosoofid ja teadlased püüdnud leida seda jõudu või ainet, mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praegste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on alati ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Konkreetselt inimese elust rääkides võib öelda, et selle tekkimiseks on vaja kahte inimest, kes annaksid elu kolmandale. Mees ja naine annavad elu uuele inimesele lapsele. Tänapäeval on lihtne öelda, et ema ja isa ja laps..., kuid kuidas sai see kõik alguse, kes olid esimesed nn. ema ja isa ning kes oli nende laps? Võibolla ei arenenudki inimesed ahvidest, vaid kunagi võisid tõepoolest olemas olla maailmale tuntud Aadam ja Eeva, kellest h...
Elu on ime Teadlased arutlevad tihti, kuidas see ilu nimega elu tekkis. Nad saavad küll midagi aru, kuigi mitte veel väga palju. Arvatakse, et elu võis tekkida ürgookeanis, kus moodustusid RNA molekulid, mis omandasid oskuse iseennast taastoota. Mingil ajahetkel moodustus ainurakne ning sealt edasi hulkrakne. Huvitav on see, et oleme alguse saanud ühest rakust, kuid korraga on neid rakke hästi palju. See on võimalik tänu sellele, et rakud jagunevad ja DNA kopeeritakse selle käigus. Kõige olulisemad molekulid, mida on vaja mõistmaks, mis on elu on - DNA, RNA ja valgumolekulid. DNA molekul on mingil arusaamatul põhjusel üks hästi tähtis molekul, sest ta sisaldab seda informatsiooni, kuidas rakk või organism peab talitlema, kuidas mingitele signaalidele vastama ning järglasi saama - kõik need vastused sisalduvad DNA molekulis. Kuigi DNA on väga stabiilne molekul, juhtub aeg-aja...
Elu on ime Arutlus Maailmas elab üle 6 miljardi inimese. Kuid oleme me mõelnud sellele ,kuidas on meie elu alguse saanud? Elu on sõna, mille tähendust on inimestel raske seletada. Mitmeid aastaid ja sajandeid on filosoofid ja teadlased püüdnud teada saada ,mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praeguste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Inimese elust rääkidest siis elu tekkimiseks on vaja kahte erinevast soost inimest, kes annaksid elu kolmandale. Mees ja naine annavad elu uuele inimesele ehk lapsele. Tänapäeval on lihtne öelda, et on ema ja isa ja laps, kuid kuidas sai see kõik alguse, kes olid e...
Kuidas me peaksime elama? "Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame kõik mis võtta annab, kas ärkame hommikul mõttega, et täna ma elan, või mõttega, et miks ma üldse ärkama pean? Me saame oma elu elada vaid korra, mistõttu mina olen võtnud omale eesmärgiks võtta sellest kõik, mis võtta annab. Ma teen oma elu nii isikupäraseks, nii kordumatuks, nii ilusaks, kui tahan, suudan ja julgen. Elu ei ole kerge ja see veeretab meie teele katsumusi, kuid me suudame need katsumused ületada, ses...
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK...........................................................................................................
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA SPORTLIKU VORMI AJASTAMINE Kristjan Port Sportliku vormi ajastamisel võib eristada kolme ajahorisonti. Kestuselt pikim on seotud asjaoluga, et iga indiviidi jaoks esineb elu jooksul konkreetne parima töövõime periood. Selle sünkroniseerimine sportlike ambitsioonidega nõuab pikaajalist planeerimist. Võistluste lähenedes asendub treeningtegevus võistlusteks ettevalmistumisega, mis ongi käesoleva peatüki teema. Ning lõpuks väärib eraldi tähelepanu võistlussooritusele vahetult, kuni umbes 24 tundi eelnev periood, mille jooksul optimeeritakse sportlase füsioloogiline ja psühholoogiline seisund vasta- maks võimalikult hästi konkreetsele olukorrale. Tavaliselt keskendutakse selle käigus psühholoogilisele etteval- mistusele (käsitletud peatüki lõpus) ja toitumisküsimustele (need leiavad käsi...
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid. Mis on armastus ? Kas armastus peaks olema haruldane sõnajalaõis? Ehk võiks see tõesti olla hoopis igapäevane vitamiin, mis teeb kõiki natuke rõõmsamaks ja jumekamaks? Missugune armastus see sel juhul oleks? Eros, agape või philia? Võib-olla tõesti see piibellik ligimesearmastus tahe teha teisele head, soovida talle head? Kas võib rääkida armastusest ja mõelda sisemise soojusega hoolimisest või ajab see asjad tarbetult keerukaks? Rüütliromaanide, halejuttude ja telenovelade katkematu memeetiline evolutsioon on ju meid harjutanud, et armastus tähendab peamiselt kahe inimese vastastikust või ka õnnetul kombel ühepoolset erootilis-romantilist tõmmet ja tunnet. On öeldud, et armastus päästab maailma või paneb maailma ringi käima. On öeldud, et jumal on armastus. Või et maailm ise püsib koos armastuse energiast. Inimeste puhul ei või kunagi teada, mis seda tõmmet esile kutsub.Võib...
Elu on kui joonistamine ilma kustukummita Me joonistame ja kujundame oma elu terve see aeg kui üritame püsida kõrgel ja pürgida veel kõrgemale. Meie elus on palju märkimisväärset ning ka selliseid hetki või asju mida me siiralt kahetseme ja ei taha seda korrata. Kuid miks ei võiks olla nii, et me saaksime oma metsa läinud joonistuse kustutada ja uuesti joonistada? Inimesed teevad vigu, mida nad pärast kahetsevad. On palju asju mida ka mina tahaksid tagasi võtta ehk ära kustutada oma ime ilusa pildi pealt, mille olen oma 17-aastage joonistanud. Kustutada ära pahad mälesutesed, kellegi surmad, õnnetused ja paljud muud kurvad ning ebameeldivad asjad, kuid ei saa. Ma ei saa hakkama sellega, et kustutan midagi ära. Ma võin proovida seda kustutada oma mälust aga uuesti joonistada ma seda ei saa. Aga mulle sobib, et mul on asju mille üle rõõmustada ja ka asjad mille üle ma kahetsust tunnen. Paljud inimesed kindlasti soo...
Sander Lepik 11D Millesse ma usun ? Maailmas on väga palju inimesi ja meist kõik usuvad midagi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Teist sorti inimesed, kes ei ole nii sügavalt usklikud ei võta seda asja nii tõsiselt ja nende elustiili usk ei muuda. Mina usun endasse, ma olen seadnud endale eesmärgid, mida ma tulevikus saavutada tahan ja usun, et ma need ka lõpuks saavutan. Uskumine, et ma võin sinna jõuda kuhu oma eesmärgid seadnud, innustab mind kõike selleks tegema, et ma saavutaks oma püstitatud eesmärgid. Minu puhul on selleks uskumus, et ma tahan jõuda tippjalgpalli. Ma ise usun sellesse, et ma suu...
Kunstnik ja tema kujutamine 19. sajandi ning 20. sajandi alguse eesti kirjanduses Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse ge...
Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas ...
Manerism Itaalias Koostasid : Gerli ja Kristjan 2010 Iseloomustus Manerism oli peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias levinud kunstivool, mille juures ei lähtutud enam elust, vaid suurmeistrite (Raffael, Michelangelo) loomingust, teisisõnu võeti üle ja rõhutati nende maneere Maneristid võtsid üle kõrgrenessansi üldistatud ja idealiseeriva käsitluslaadi, temaatikas kaldusid aga fantastika poole Iseloomulik maalile : Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Maneristlik arhidektuur Kaunistustega liialdamine. Üksikosade lõtv seostamine. Tubade maa kohakuti olevate ustega. Avamisel saab vaadata läbi kõigi uste (Villa Fannese) ...
Pole tähtsamat armastusest Paulus kirjutas oma esimeses kirjas korintlastele: "Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!" On tõsi, et armastus on üks suurim väärtus. See selgitab ka tõika, et märkimisväärselt suure hulga muusika- ja kirjandusteoste teema on armastus. Viimane inspireerib ka paljusid kunstnikke. Miks on armastusel nii suur roll meie elus? Et saada vastust sellele küsimusele, mõtleme, mida armastus endast kujutab. Üks sõnaraamat ütleb armastuse kohta järgmist: "Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida." Minu arust on parim definitsioon kirjas Piiblis. Seal ütleb: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub ...
Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Me elu on me elu ainus mõte Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Huuldehammustus Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti pur...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Koostas: Juhendaja: Pärnu 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad lk. 4 3. Vaade seljataha lk. 5 4. Tabatud elevant lk. 6 5. Vanimaid ja tuntumaid teatreid lk. 7 6. Kokkuvõte lk.8 7. Kasutatud kirjandus lk. 9 2 Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riikliku...
Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
Kristjan Rannaäär 10B Vilde näidendite kaasaegsus Maailm on aegade jooksul väga palju muutunud. Suuremad muutused on toimunud just seoses infotehnoloogia kiire arenguga, mis on inimeste elu teinud järjest lihtsamaks. Kuid inimeste elus on väärtusi, mida ka teaduse areng ei suuda muuta. Nii võime Eduard Vilde näidenditest leida nii mõndagi, mis on omane ka tänapäeva inimese käitumisele. Vilde näidendite üheks läbivaks teemaks on kultuuri ostetavus ja müüdavus. Tolleaegne kodanlus ihkas kultuurselt kuulsaks saada ja Euroopasse jõuda. Teose „Tabamata ime“ peategelane Leo Saalep oli rahvale reklaamitud, kui kuulus ja andekas klaverikunstnik, kuigi tegelikult oli ta täiesti tavaline ja keskpärane pianist. Kuulsaks sai ta tänu oma naisele, kes tahtis kõrgseltskonnas hiilata. Selleks ostis ta ära ajakirjaniku...
Holden Caulfield Holden on väga omapärane ja heasüdamlik noormees. Juba algusest peale nägin ma, et tal ei lähe ajaloo tunnis sugugi mitte hästi. Kuid ma ei ütleks, et ta ei ole tark poiss. Ta on väga laisk oma õppimistega ja pole ime, et see on tal siis juba mitmes kool kust ta välja kukub. Ta ei ole veel aru saanud, et tal oleks aeg täiskasvanuks saada ja, et sellega kaasnevad kohustused. Temaga rääkides tundub ta väga mõistva ja toreda inimesena, aga tal pole piisavalt edasipüüdlikkust teadmiste omandamiseks. Tal puuduvad ka elus eesmärgid mille poole pürgida. Loodan, et ta saab oma asjad korda enne, kui on liiga hilja ning mõistab mida tuleb teha hea elu nimel. Mr. Spencer ajaloo õpetaja
Majanduskriisi mõjud rahvusvahelistele suhetele 1930. aastatel 1929. aastal kukkus kokku New Yorgi aktsiabörs. Ühendriigid hakkasid Euroopalt nõduma tagasi laene, mis nad olid sinna andnud ning kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel ka teistessegi maailmajagudesse. Nii saigi alguse Suur majanduskriis, mida tuntakse ka Suure Depressiooni nime all. Kriisi tõi esile Esimesest maailmasõjast tekkinud lahendamata majandusprobleemid. Selgus, et 1920. aastail kasutusele võetud uued tootmisviisid, andsid küll võimaluse kaupu massiliselt toota, kuid inimesed ei suutnud neid piisavalt tarbida. Teiseks põhjuseks võib lugeda seda, et ei osatud piisavalt hästi majandada. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, et kiiresti rikastuda või osta nende abil tarbekaupu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning laene tagasi maksta nad enam ei suutnud ning...
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepe...
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
1. Mis on päevakava ja milleks ta on vajalik? Päevakava on igapäevase tegevuse läbimõeldud ajakava, planeerimis aeg, mille eesmärk on ratsionaalne ja maksimaalne efektiivne jaotus. Päevakava peamiseks eeliseks on see, et see võimaldab kehal harjuda korduva rütmiga. See tähendab, et teatavatel tundidel pannakse organism tööle ja teatud aegadel pannakse organism puhkama. Pole ime, et ütlevad: peamine on tervis. Kui inimene tunneb ennast halvasti, ei ole tal saavutusi. Ma ei taha töötada ega kasvatada ega lõõgastuda. Seetõttu on oluline ehitada oma elu nii, et te tunnete ennast hästi. Ja seda saab teha päevakava reguleerimisega. Kui te lähete magama õigel ajal siis hommikul ei ole teil jõulisi ja selgeid mõtteid, mis on nii keeruliste ja oluliste tööülesannete lahendamiseks nii vajalikud. Paljud meist kaebavad vaba aja puudumise pärast, leides selles vabandust, et nad ei liigu edasi, ei arene, ei huvita midagi muud kui töö, t...
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning k...
Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi,...
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilga...
EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid...
Elu mõte Elu mõte on mitmeti mõistetav mõiste või sõna. Iga inimese elu mõte, on tema enda teha ja tema enda arusaam sellest mõistest. Elu mõte on sama mis elu ise, seda seepärast, et ega inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab väga palju. Minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii nagu ta on mulle kättesaadav ja nii nagu saatus ja juhus seda kujundavad. Suuresti saan ka seda ise kujundada ja iga hinna eest seda ka paremuse poole püüan sättida. Elada tuleb nii nagu saab ja nii nagu on võimalik, siis jõuab ka elus kaugele, kui sa aga sellest loobud, siis kaob sul elu ise ära ja ei näe oma elul mõtet. Seda muidugi ei tohiks juhtuda, aga paraku juhtub seda siin ilmas tihti. Elu mõte tähendab mingit eesmärki, mille oled omale seadnud, et mille järgi sa elad ja mille nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täit...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
Unistused ja nende täitumised Unistused on meil kõigil. Mõnel rohkem ja mõnel vähem, aga me kõik ikkagi unistame. Unistada tuleb elus palju, sest siis tulevad eesmärgid elus, et unistused täide viia. Nüüd hakkabki mängima rolli inimese iseloom, mis näitab inimese tahet tema elule ja unistuste täitmisse. Inimene unistab juba väikelapseeas. Just selles eas eriti palju, sest lapsele tundub kõik huvitav. Kõike seda saada, mis meeldib, on kinnisidee lapse kui ka pensionäri soov. See soov kestab terve elu. Kui aga hakata reaalselt mõtlema, saab aru, et miski ei ole nii lihtne ja vajab eesmärgini jõudmiseks tööd. Unistused muutuvad terve elu. Lapsena mõtled ülimale elule ja mida aeg edasi seda enam saab inimene aru, mida on vaja esiteks teha, et elada täisväärtuslikku elu ilma muredeta. Unistuste aluseks on haridus. Kui juba koolis ei viitsi ega taha, siis rohkematki elust midagi välja ei tule. Nagu on in...
Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Keskaja inimest ümbritsesid pidevalt ilmutused. Selle maai...
LOE JA PANE KÕRVA TAHA ! " Vigadest õpitakse. Seepärast ei tohi väsida vigu tegemast, et teistel oleks midagi õppida." ( Jõhvi Joosep) " Inimene on see, kelleks ta end teeb." ( J.P.Sartre) "Kui inimesed sinust halba räägivad, siis ela nii, et keegi neid ei usuks." ( Platon) " Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse." ( E.Flynn) " Mehed abielluvad harva naistega, kelle üle nad nalja heidavad, naised abielluvad meestega, kelle üle nad naeravad." ( C.Sandberg) " Naera ja maailm naerab koos sinuga, norska ja sa magad üksinda." (A.Burgen) " Kolm inimest võivad saladust hoida, kui kaks neist on surnud." (B.Franklin) " Sõbra alalhoidmiseks on vaja kolme asjaolu: austa teda, kui ta viibib kohal, kiida teda, kui ta on ära, ning abista teda ta vajadustes." ( Itaalia vanasõna) " Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus." ( V.Panso) " Õnn ei lange nende katusele, kes kodus istuva...
KEELATUD SUHTED Esimesed kirjalikud teated eestlaste seksuaalkäitumisest pärinevad võõraste sulest ja suhteliselt hilisest ajast. Pole ka ime, et näiteks Läti Henrik 13. Sajandi sõjakeerises paganate „pattudele“ (sest mille muuna kohalike elanike kombeid võinuks tollal kristlike silmis paista) tähelepanu ei pööranud. Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbi...
Kirjandus on retk tõe leidmiseks Aja arenedes muutub paratamatult ka inimene ja tema väärtushinnangud. Ometi on inimloomuse põhieesmärk ajaloo jooksul jäänud samaks püüelda tõe leidmise poole. Teekond tõeni tuleb kõikidel ise ette võtta ja läbida, nii hirmutav ja vaevaline kui see ka ei tundu. Õnneks ei ole inimene sellel raskel retkel üksi, vaid võib loota usaldusväärsele abimehele kirjandusele. Vaatamata sellele suurele retkele peame me ka teadma, kas sellel retkel oleks mõtet, sest tõe teadmine pole suurt midagi erilist väärt, kui me ei rakenda seda õigete otsuste tegemisel. Kuna tõde on ainus mõttekas alus, millele toetudes me saame teha arukaid otsuseid, siis kuidas saab tuvastada, mis tegelikult tõde on? Üha enam inimesi leiab, et otsuste tegemine muutub raskemaks, kuna maailmas, kus me elame, pakutakse igasugust uut infot. Seda tehakse hämmastavalt hästi, sest selleks on olemas meedia, Internet ja muu...
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE - Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseivumine 1.Kes ei kuulunud IME programmi loojate hulka? Tiit Madisson 2. Registreeritud Eesti kodanikud valisid 1990. aastal Eesti Kongressi. 3.Miks ei takistanud võimuorganid massimeeleavalduste toimumist? *Ei tahetud rikkuda häid suhteid Läänega *Taheti näidata, et NL on muutunud 4. Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? *Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele *Muuta NL referendumi tulemus Eesti jaoks ebaoluliseks 7.Kes viis läbi augustiputsi? RESK 8.Miks algas augustiputs just antud kuupäeval? (19.08.1991) *Et takistada liidulepingu allkirjastamist *M.Gorbatsov viibis puhkusel 9. Mis oli suveräänsusdeklarat...
Aleksandr Blok (1880-1921) Aleksandr Aleksandrovits Blok sündis Sankt-Peterburgis, kasvas kõrgeintelligentses aadliperes. Tema isa õigusteaduste professor oli ka väga andekas musik ja tundis hästi kirjandust ja paistis silma oma despootliku iseloomu poolest. Blok'i ema oli sunnitud lahkuma mehe juurest veel enne poja sündi. Ja nii möödus Blok'i lapsepõlv vanaisa, Andrei Beketova, botaanika professori, Peterburi ülikooli rektori majas. Oma suved veetis Blok vanaisa Sahmatova mõisas Moskva lähistel. Beketovi peres tegelesid palju kirjandusega. Bloki vanaisa oli mitte ainult paljude teadustööde vaid ka populaarsete artiklite autor. Vanaema tõlkis kogu oma elu teaduslikke ja kunstialaliseid teoseid. Kirjandusega tegelesid ka tema tütred Bloki ema ja tema tädid. Pole ime, et sellises õhkkonnas avaldus ka pojal väga varakult armastus poeesia vastu. Esimesed luuletused kirjutas Blok viieaastaselt. Päris tõsine huvi po...
Andrus Vaarik on nimetanud Evelin Pange Eesti parimaks laulvaks näitlejaks. Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas p...
Tänapäeva maailma hirmud Igal inimesel on erinevad hirmud ja arengulugu, mis on sellega kaasa sündinud ja juba lapsepõlves saadud. Mis tekitab inimestes hirm? Maailmas esineb mitu sadat hirmu, mida kardetakse. Lastel esineb neid rohkem kui täiskasvanutel. Sellist hirmu nimetatakse psühhotraumaks, mis esineb teatud asjaoludel, näiteks agressiivsus, närvilisus, teatud raskused, kas kodus või koolis. Üks sagedamaid põhjuse tekitajaid on lähedase kaotus, kuid kardetakse veel valitsevat vägivalda, kuritegevust, haiguste levikut ja narkomaaniat. Lapseea hirmud sõltuvalt vanusest on hoopis teistsugused. Kui laps kooliteed alustab, kardab ta alguses sattuda võõrasse keskkonda ja seal läbi lüüa. Hiljem leidub veel palju selliseid olukordi, mida suuremaks lapsed saavad, seda uuemad on ka hirmud. Hirme saab ka vältida, sisendades lastele, et nad usaldaksid neid oma muredest rääkima. Lahti saada hirmudest on vaja tu...
22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivid...
Realismi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Realismi üldiseloomust a. Millal levis? Realism levis maailmas umbes 1830-1870; Eestis hiljem, jõuab siia umbes 50 aastat hiljem. b. Kust sai alguse? Realism sai alguse c. Kuidas iseloomustada? 2. Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Esimene realistlik teos maailmakirjanduses on Stendahli ,,Punane ja must". Eesti realismi tähtsaim teos on Tammsaare ,,Tõde ja õigus". 3. Nimeta realistlikke kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas. Maailmas: Balzac ,,Isa Goriot", ,,Inimlik komöödia"; Stendahl e Marie Henry Boyle ,,Punane ja must"; Emile Zola e Emile Edouard Charles Antoine Zola ,,Thérèse Raquin", ,,Eksperimentaalromaan"; Edgar Allan Poe ,,Ovaalne portree", ,,Annabel Lee", ,,Kellad". Eestis:...
Mis saab meie riigist ja tulevikust? Alustan sellest, et olen 12. klassi õpilane, ning seega on mul käsil viimane aasta. Seega pean hoolikalt hakkama edasi mõtlema mis nimelt edasi saab. Aga probleemiks on see, et viimasel ajal on riigis toimunud erinevad kriisid, protestid ja muud inimesi segadusse ajavad sündmused, mis ei pruugi meie riigile üldse hästi mõjuda ja mis raskendavad tuleviku plaanide koostamist. Teatavasti on Eesti alles noor ja iseseisev riik, mis teeb juba suuri tegusid maailmas, toetades raskustes riike ja regioone samal ajal, kui enda elanikud elavad raskustes ja vaatavad seda, kust veel saaks kokku hoida. Vaadates elu läbi töötajate silmade on siin raske leida tööd , mis piisavalt sobib inimese, tema oskuste ja vajadustega. Eestit tabanud majanduslangus ja töökohtade arvu hüppeline vähenemine on paljusid tööotsijaid pannud ka piiri taha vaatama. Hiljuti streikisid meditsiinitöötajad ja eelmi...
Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini. Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning ...
Kuidas tähed endale nime said? Kaugel suurte ja paksude metsade vahel elas üksi nääpsuke kuid ilus merineitsi nimega Elisabeth. Ta oli eriline sellepoolest, et ta oskas käia, kuigi tal oli kalasaba. Elisabet elas juba mõnda aega vanas lossis, mis vajas väljavahetamist. Nii ta ka tegi, lasi teendritel otsida välja müügis olevad lossid ja need temale ette kanda. Merineitsikesel olid nõudlikud soovid. Võiks ka õelda, et kuidas ema nõnda ka tütar. Ta oli üpris pirtsakas ja isekas tütarlaps ja nii ei sobinud talle kõik ette juhtuv. Elisabethikesele otsiti välja elamud, kuid üksgi nendest ei sobinud tema nõuetega. Lossi ümbruskond pidi olema vaikne, ümberringi mets ning tiigikesed ja mis kõige tähtsam tema toas pidi särama päike, et tal oleks igapäev hea tõusta, teha oma rõduaken lahti ja tunda rõõmu ilusast hommikust. Printsess kappas juba mitmendaid nädalaid m...
Negatiivne klienditeenindus Eestis Klienditeenindaja on eestlase nägu ja reklaam,ning me ootame klienditeenindajatelt positiivset suhtumist kuid seda positiivset suhtumist kohtab üha harvem ja harvem.Sagedamini puutume Eestis kokku hoopis negatiivse klienditeenindusega ning see on väga halb,kuna see ei meeldi meile eestlastele ja ilmselt ei kujunda see ka välismaalastle meist head muljet.See pole ka ime,arvestades eestlaste loomulikku negatiivsust kõige ja kõigi suhtes. Negatiivne suhtumine algab eelkõige palgast ja isikliku elu probleemidest mis võetakse sageli tööle kaasa. Klientidel pole kindlasti hea antud firmat külastada kus klienditeenindaja on pahura näoga ja põrnitseb teid ning halvimal juhul isegi ütleb teile midagi kohatut. See jätab firmast kohe halva mulje ja vaevalt kliendid tahavad sinna tagasi pöörduda. Klienditeenindajate suhtumist klien...
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Le...
Antiikmütoloogia Antiikaeg (aastatuhat eKr 5 saj pKr) - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku korra ajajärk (1 aastatuhat eKr kuni 5. sajandini pKr) Antiikmütoloogia on vanakreeka ja vanarooma müütide kogum ja selles sisalduv maailmavaade. · Näitab, millised mõtted ja tunded valdasid inimest aegade hämaruses ja kuidas loodusega tihedas kontaktis elanud inimesest sai loodusest eemaldunud tsiviliseeritud inimene. (NB! Inimese maailmapilt sõltub paljuski sellest, mida ta usub.) · Kreeka mütoloogia kui "Kreeka ime" inimene sai universumi keskpunktiks, universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo...
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis N...
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid ...
Eesti merekultuur ja selle tulevik Üks eredamaid mälestusi mu lapsepõlvest on mu vanaisast, kes mulle laulab, kuidas heeringas merel laeva põhja augu sõi ning sellega uue uhke laeva põhja tõi. Tuleb välja, et see polnud mitte mingi tühine laul, sest siin ma nüüd olen – mereakadeemias, üleüldse on meri mulle alati lähedane olnud. Tundub, et nii on ka meie kodumaa, Eestiga. Ligikaudu kaks kolmandikku meie riigipiirist on merepiir, lisaks sellele veel 3794 kilomeetrit rannajoont, selle hulgas 2222 saart ja laidu. Pole ime, et meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see olnud aastatuhandeid, nii on see praegu ja ma ei näe, et see ka tulevikus teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla tõmmanud ei ole...
annaabi.ee 
