Majanduskriisi mõjud rahvusvahelistele suhetele 1930. aastatel (0)

Majanduskriisi mõjud rahvusvahelistele suhetele 1930. aastatel
1929. aastal kukkus kokku New Yorgi aktsiabörs. Ühendriigid hakkasid Euroopalt nõduma tagasi laene , mis nad olid sinna andnud ning kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel ka teistessegi maailmajagudesse. Nii saigi alguse Suur majanduskriis , mida tuntakse ka Suure Depressiooni nime all.
Kriisi tõi esile Esimesest maailmasõjast tekkinud lahendamata majandusprobleemid. Selgus, et 1920. aastail kasutusele võetud uued tootmisviisid , andsid küll võimaluse kaupu massiliselt toota, kuid inimesed ei suutnud neid piisavalt tarbida. Teiseks põhjuseks võib lugeda seda, et ei osatud piisavalt hästi majandada. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, et kiiresti rikastuda või osta nende abil tarbekaupu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning laene tagasi maksta nad enam ei suutnud ning sellele järgnes pankrotilaine kõikides majandus sektorites. Tuhanded ettevõtted ja paljud vabrikud jäid seisma või läksid üldse pankrotti, selle tulemusena kaotasid inimesed koheselt töö ning oma vara.
Lisaks inimeste vahelistele suhetele hakkas majanduskriis mõjutama ka rahvusvahelisi suhteid. Majanduskriisi süvenemine aitas kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides. Üheks kõige silmapaistvamaks suhete konfliktiks osutus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vaheline suhtlemine . Ameeriklased hakkasid süüdistama eurooplasi kriisi tekkimises. Kuna Ameerika oli üks suuremaid ja arenenumaid riike, siis hakkasid ameeriklased otsima vabandusi enda kaitsmiseks ning süüdistasid eurooplasi selles, et Euroopa majandus ei suuda piisavalt kiiresti areneda. Seetõttu ei suuda eurooplased aga Ameerika kaupu osta ning see oligi põhjuseks ületootmisele. Eurooplased aga oma kangekaelse olekuga süüdistasid omakorda ameeriklasi, kes olid seadnud kõrged tollimaksud välismaakaupadele ning leidsid , et selle tõttu ei saanudki nad oma kaupu müüa.
Saksamaale mõjus majanduskriis üsnagi positiivselt. Versailles rahulepinguga paika pandud tingimused kaotasid nüüd kehtivuse ning Saksamaa vabastati reparatsioonide maksmise kohustusest teistele riikidele ning koos sellega anti talle tagasi õigus taastada ka oma sõjaline jõud. Üsna varsti tõusidki pinged Saksamaa ja Prantsumaa vahel. Prantsusmaa hakkas Saksamaa poolt tundma endale ohtu kuna Saksamaa sõjaline jõud oli suurenemas. Majanduskriisi ajal ei olnud elu lihtne ka mujal maailmas. Majanduskriis teravdas olukorda ka Kaug-Idas, kus väga sõjakaks oli muutunud Jaapan. Jaapan oli huvitatud saama kogu Aasia valitsejaks.
Mina arvan seda, et kui pangad nii edasi jätkavad ja piiramatutes kogustes inimestele laene annavad, siis pole ime kui ühel hetkel tuleb majanduskiis, mis nii ühes riigis kui ka kogu maailma riikites poliitilisi pingeid tekitab. Laenud on suuremad kui tagatis ning kogu pangandus seisab üleval vaid „õhul“.
Majandukriis mõjutab nii inimeste kui ka riikide vahelist suhtlemist. Suurriigi poolt kehtestatud tollimaksud sisseveetavatele kaupadele tekitavad väikeriikides suuri pingeid, mis ainult süvendavad kriisi ja aitavad kaasa selle levikule üle kogu maailma. Pole siis ime, kui suurriigid , kasutates ära oma üleolekut, väiksematest oma sihtmärgi teevad ning üritavad haarata seal võimu.