· ajameelsus · nõrk B metoorika, kirjutamine ja joonistamine · vastuütlemine · sõna kuulmatus · süüdistab tesi · ebasotsiaalne käitumine · suur tähelepanu vajadus · madal enesehinnang · pealetükkivad · ei oska teistega arvestada · kiiresti muutuvad tujud · unehäired · äkilised korduvad liigutused · voodimärgamine ÜLDISED NÕUANDED TÄISKASVANULE · tuleb olla nõudmistes järjekindel · kindel päevakava koos lapsega. Sama päevakava kehtib ka vanemale. · Päevakava võib olla ka piltide näol · suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad · ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; · last tuleb kohe kiita, kui ta midagi hästi tegi · kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; · vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled
Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE ALUSED Koolieelse lasteasutuse tegevuse alused on määratletud Koolieelse lasteasutuse seaduses (1999). Seadusest tulenevalt on vajalik õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse eelkõige laste eripärast (individuaalsus, huvid, vanuseline-, sooline koosseis, rahvus jm). Kavandamisprotsessis on oluline laste
selleks päevaks ette nähtud, nii oledki iga päevaga eesmärgi saavutamisele lähemal. Kindlad tegevused, mida pean eesmärgi saavutamiseks regulaarselt tegema ning jälgima on: Range toitumiskava jälgimine Kaalulangus Jõusaali trenn 5 korda nädalas Aeroobne trenn 7 tundi nädalas Regulaarne poseerimise harjutamine ( 1- 2 x kuus) Regulaarne vormi kontroll koos treeneriga ( 1 x kuus) Kindel päevakava Taastumine Aja planeerimine Stressi vältimine Piisav uni, vähemalt 7-8 tundi ööpäevas Kaalulangus Selleks, et olla edukas võistlustel, pean saavutama teatud lavavormi ja võistluskaalu kindlaks ajaks. Minu kehakaal täna 5. Novembril 2020 aastal on 54,4 ja võistluskaal, mida pean saavutama 5. Maiks 2020 peaks olema 47 kg. Kokku pean 6 kuuga langetama 7,4 kg kehakaalu, mis on täiesti realistlik ja saavutatav
selleks päevaks ette nähtud, nii oledki iga päevaga eesmärgi saavutamisele lähemal. Kindlad tegevused, mida pean eesmärgi saavutamiseks regulaarselt tegema ning jälgima on: Range toitumiskava jälgimine Kaalulangus Jõusaali trenn 5 korda nädalas Aeroobne trenn 7 tundi nädalas Regulaarne poseerimise harjutamine ( 1- 2 x kuus) Regulaarne vormi kontroll koos treeneriga ( 1 x kuus) Kindel päevakava Taastumine Aja planeerimine Stressi vältimine Piisav uni, vähemalt 7-8 tundi ööpäevas Kaalulangus Selleks, et olla edukas võistlustel, pean saavutama teatud lavavormi ja võistluskaalu kindlaks ajaks. Minu kehakaal täna 5. Novembril 2020 aastal on 54,4 ja võistluskaal, mida pean saavutama 5. Maiks 2020 peaks olema 47 kg. Kokku pean 6 kuuga langetama 7,4 kg kehakaalu, mis on täiesti realistlik ja saavutatav
selleks päevaks ette nähtud, nii oledki iga päevaga eesmärgi saavutamisele lähemal. Kindlad tegevused, mida pean eesmärgi saavutamiseks regulaarselt tegema ning jälgima on: Range toitumiskava jälgimine Kaalulangus Jõusaali trenn 5 korda nädalas Aeroobne trenn 7 tundi nädalas Regulaarne poseerimise harjutamine ( 1- 2 x kuus) Regulaarne vormi kontroll koos treeneriga ( 1 x kuus) Kindel päevakava Taastumine Aja planeerimine Stressi vältimine Piisav uni, vähemalt 7-8 tundi ööpäevas Kaalulangus Selleks, et olla edukas võistlustel, pean saavutama teatud lavavormi ja võistluskaalu kindlaks ajaks. Minu kehakaal täna 5. Novembril 2020 aastal on 54,4 ja võistluskaal, mida pean saavutama 5. Maiks 2020 peaks olema 47 kg. Kokku pean 6 kuuga langetama 7,4 kg kehakaalu, mis on täiesti realistlik ja saavutatav
Töö saab küll tehtud, kuid enesetunne ja tervis kannatab. Järgmine päev muutub vaimselt raskemaks, sest vähese uneaja tõttu pole saanud organism piisavalt puhata. See toob omakorda kaasa domino efekti: iga järgnev töö nõuab rohkem energiat ning tegevuste tulemused ei vasta oodatule. Tihtipeale tegevuste tähtpäevad kattuvad või lihtsalt tegeletakse mitme toimetusega korraga. Valikuid, millega momendil tegeleda, on palju ning ratsionaalsete otsuste langetamiseks vajalik orienteerumisvõime kaob. Hakatakse tegelema korraga mitme asjaga. Seega kerkib esile mõttetu askeldamine, mis võtab suure osa ajast endale. Pidev ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine tekitab pingeid ja närvilisust. Kui ollakse närviline, siis kiputakse tegema rohkem vigu kui tavaliselt. Energiat kulub kordades rohkem, sest mõtted on laiali erinevates valdkondades, muutes raskeks keskendumise hetkel käsil olevale teemale. Konteksti süvenemiseks ei ole enam piisavalt
ei soovitata juua kohvi spordi palju ja regulaarselt, aga ära tee sporti vahetult enne magama minekut; enne magamaminekut käi dušši all või vannis; püüa hoida kindlat päevareziimi, ka nädalavahetustel. 10 Toitumine Tervislik toitumine vähendab ärrituvust, tähelepanu hajumist ja hüperaktiivsust ning parandab stressiga toimetulekut. Jaga tööd väiksemateks ülesanneteks, kasuta päevakava ja meeldetuletusi. Organiseeri asju ja loo süsteem ja hoia seda: pidevalt kasutatavad asjad pane kättesaadavatesse kohtadesse, vähem kasutatavad hoiusta eemale (kõrgematesse kappidesse jne) ja mittevajalikud asjad viska üldse ära. Tee nii oma toa, kooliasjade ja kottidega. Kasuta päevakava, planeerijat, meeldetuletusi, arvutis, paberil. Tee nimekirju töödest ja tegevustest, mida on vaja teha ja mis tulemas. Kasuta neid nimekirju ja kriipsuta maha tehtud
· Aja ja vabaduse andmine, et laps saaks iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha. Näiteks mängimiseks, mille kaudu väike laps omab sotsiaalse kompetentsuse, oskuse teistega arvestada. Vaba mäng aga loob eelkõige eeldused õpitegevustes osalemiseks süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses
Kõik kommentaarid