Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on päevakava ja milleks ta on vajalik? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on päevakava ja milleks ta on vajalik?

Lõik failist

1. Mis on päevakava ja milleks ta on vajalik? 
Päevakava on igapäevase tegevuse läbimõeldud ajakava, planeerimis aeg, mille eesmärk on 
ratsionaalne ja maksimaalne efektiivne jaotus.  
Päevakava peamiseks eeliseks on see, et see võimaldab kehal harjuda korduva rütmiga. See 
tähendab, et teatavatel tundidel pannakse organism tööle ja teatud aegadel pannakse organism 
puhkama. Pole ime, et ütlevad: peamine on tervis. Kui inimene tunneb ennast halvasti, ei ole tal 
saavutusi. Ma ei taha töötada ega kasvatada ega lõõgastuda. Seetõttu on oluline ehitada oma elu 
nii, et te tunnete ennast hästi. Ja seda saab teha päevakava reguleerimisega. ​Kui te lähete 
magama õigel ajal siis hommikul ei ole teil jõulisi ja selgeid mõtteid, mis on nii keeruliste ja 
oluliste tööülesannete lahendamiseks nii vajalikud. Paljud meist kaebavad vaba aja puudumise 
pärast, leides selles vabandust , et nad ei liigu edasi, ei arene, ei huvita midagi muud kui töö, toit 
ja televisioon. Kuid õige päevakava abil saate kergesti leida aega kõigi nende tegevuste jaoks. 
Mis on päevakava ja milleks ta on vajalik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Apollinarija Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
odt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

· ajameelsus · nõrk B metoorika, kirjutamine ja joonistamine · vastuütlemine · sõna kuulmatus · süüdistab tesi · ebasotsiaalne käitumine · suur tähelepanu vajadus · madal enesehinnang · pealetükkivad · ei oska teistega arvestada · kiiresti muutuvad tujud · unehäired · äkilised korduvad liigutused · voodimärgamine ÜLDISED NÕUANDED TÄISKASVANULE · tuleb olla nõudmistes järjekindel · kindel päevakava koos lapsega. Sama päevakava kehtib ka vanemale. · Päevakava võib olla ka piltide näol · suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad · ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; · last tuleb kohe kiita, kui ta midagi hästi tegi · kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; · vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled

Pedagoogika
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE ALUSED Koolieelse lasteasutuse tegevuse alused on määratletud Koolieelse lasteasutuse seaduses (1999). Seadusest tulenevalt on vajalik õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse eelkõige laste eripärast (individuaalsus, huvid, vanuseline-, sooline koosseis, rahvus jm). Kavandamisprotsessis on oluline laste

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
9
doc

ENESEJUHTIMINE KÕRGKOOLIS iseseisev töö

selleks päevaks ette nähtud, nii oledki iga päevaga eesmärgi saavutamisele lähemal. Kindlad tegevused, mida pean eesmärgi saavutamiseks regulaarselt tegema ning jälgima on:  Range toitumiskava jälgimine  Kaalulangus  Jõusaali trenn 5 korda nädalas  Aeroobne trenn 7 tundi nädalas  Regulaarne poseerimise harjutamine ( 1- 2 x kuus)  Regulaarne vormi kontroll koos treeneriga ( 1 x kuus)  Kindel päevakava  Taastumine  Aja planeerimine  Stressi vältimine  Piisav uni, vähemalt 7-8 tundi ööpäevas Kaalulangus Selleks, et olla edukas võistlustel, pean saavutama teatud lavavormi ja võistluskaalu kindlaks ajaks. Minu kehakaal täna 5. Novembril 2020 aastal on 54,4 ja võistluskaal, mida pean saavutama 5. Maiks 2020 peaks olema 47 kg. Kokku pean 6 kuuga langetama 7,4 kg kehakaalu, mis on täiesti realistlik ja saavutatav

Enesejuhtimine
thumbnail
9
doc

ENESEJUHTIMINE KÕRGKOOLIS iseseisev töö

selleks päevaks ette nähtud, nii oledki iga päevaga eesmärgi saavutamisele lähemal. Kindlad tegevused, mida pean eesmärgi saavutamiseks regulaarselt tegema ning jälgima on:  Range toitumiskava jälgimine  Kaalulangus  Jõusaali trenn 5 korda nädalas  Aeroobne trenn 7 tundi nädalas  Regulaarne poseerimise harjutamine ( 1- 2 x kuus)  Regulaarne vormi kontroll koos treeneriga ( 1 x kuus)  Kindel päevakava  Taastumine  Aja planeerimine  Stressi vältimine  Piisav uni, vähemalt 7-8 tundi ööpäevas Kaalulangus Selleks, et olla edukas võistlustel, pean saavutama teatud lavavormi ja võistluskaalu kindlaks ajaks. Minu kehakaal täna 5. Novembril 2020 aastal on 54,4 ja võistluskaal, mida pean saavutama 5. Maiks 2020 peaks olema 47 kg. Kokku pean 6 kuuga langetama 7,4 kg kehakaalu, mis on täiesti realistlik ja saavutatav

Kategoriseerimata
thumbnail
9
doc

ENESEJUHTIMINE KÕRGKOOLIS iseseisev töö

selleks päevaks ette nähtud, nii oledki iga päevaga eesmärgi saavutamisele lähemal. Kindlad tegevused, mida pean eesmärgi saavutamiseks regulaarselt tegema ning jälgima on:  Range toitumiskava jälgimine  Kaalulangus  Jõusaali trenn 5 korda nädalas  Aeroobne trenn 7 tundi nädalas  Regulaarne poseerimise harjutamine ( 1- 2 x kuus)  Regulaarne vormi kontroll koos treeneriga ( 1 x kuus)  Kindel päevakava  Taastumine  Aja planeerimine  Stressi vältimine  Piisav uni, vähemalt 7-8 tundi ööpäevas Kaalulangus Selleks, et olla edukas võistlustel, pean saavutama teatud lavavormi ja võistluskaalu kindlaks ajaks. Minu kehakaal täna 5. Novembril 2020 aastal on 54,4 ja võistluskaal, mida pean saavutama 5. Maiks 2020 peaks olema 47 kg. Kokku pean 6 kuuga langetama 7,4 kg kehakaalu, mis on täiesti realistlik ja saavutatav

Kategoriseerimata
thumbnail
18
docx

Vähene ajaplaneerimine ainetöö

Töö saab küll tehtud, kuid enesetunne ja tervis kannatab. Järgmine päev muutub vaimselt raskemaks, sest vähese uneaja tõttu pole saanud organism piisavalt puhata. See toob omakorda kaasa domino efekti: iga järgnev töö nõuab rohkem energiat ning tegevuste tulemused ei vasta oodatule. Tihtipeale tegevuste tähtpäevad kattuvad või lihtsalt tegeletakse mitme toimetusega korraga. Valikuid, millega momendil tegeleda, on palju ning ratsionaalsete otsuste langetamiseks vajalik orienteerumisvõime kaob. Hakatakse tegelema korraga mitme asjaga. Seega kerkib esile mõttetu askeldamine, mis võtab suure osa ajast endale. Pidev ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine tekitab pingeid ja närvilisust. Kui ollakse närviline, siis kiputakse tegema rohkem vigu kui tavaliselt. Energiat kulub kordades rohkem, sest mõtted on laiali erinevates valdkondades, muutes raskeks keskendumise hetkel käsil olevale teemale. Konteksti süvenemiseks ei ole enam piisavalt

Juhtimine
thumbnail
44
rtf

AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

 ei soovitata juua kohvi  spordi palju ja regulaarselt, aga ära tee sporti vahetult enne magama minekut;  enne magamaminekut käi dušši all või vannis;  püüa hoida kindlat päevareziimi, ka nädalavahetustel. 10 Toitumine Tervislik toitumine vähendab ärrituvust, tähelepanu hajumist ja hüperaktiivsust ning parandab stressiga toimetulekut. Jaga tööd väiksemateks ülesanneteks, kasuta päevakava ja meeldetuletusi.  Organiseeri asju ja loo süsteem ja hoia seda: pidevalt kasutatavad asjad pane kättesaadavatesse kohtadesse, vähem kasutatavad hoiusta eemale (kõrgematesse kappidesse jne) ja mittevajalikud asjad viska üldse ära. Tee nii oma toa, kooliasjade ja kottidega.  Kasuta päevakava, planeerijat, meeldetuletusi, arvutis, paberil. Tee nimekirju töödest ja tegevustest, mida on vaja teha ja mis tulemas. Kasuta neid nimekirju ja kriipsuta maha tehtud

Aktiviseerivad tegevused
thumbnail
11
docx

Alternatiivpedagoogika ja autism

· Aja ja vabaduse andmine, et laps saaks iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha. Näiteks mängimiseks, mille kaudu väike laps omab sotsiaalse kompetentsuse, oskuse teistega arvestada. Vaba mäng aga loob eelkõige eeldused õpitegevustes osalemiseks ­ süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses

Lapse areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun