Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
Füsioloogiline lahus – lahus, mille lahustunud ainete kontstetratsioon on võrdne rakkudesisese lahuse kontsetratsiooniga Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesti Poorid – tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel DNA replikatsioon – DNA suudab teha endast koopia 3.Rakkude uurimise võimalused, rakkude suurus. Võrdle omavahel viiruse, bakteri ja päristuumse raku suurust. Uuritakse elektronmikroskoobiga. Rakkude jaoks kasutatakse mõõtühikut mikromeetrit (1/1000 millimeetrist), nende ehitust uurides aga nanomeetrit (1/1 000 000 millimeetrist). Rakkude suurus jääb umbes 10-100 mikromeetri juurde. Rakk – 50mikromeetrit Bakter – 1-10mikromeetrit Viirus- 100 nanomeetrit 4.Mille poolest erineb valgusmikroskoobi töö elektornmikroskoobi omast? Mille poolest erinevad elektronmikroskoobid? Konstrueerimisajad, maksimaalne suurendus.
2.Vakuoolid- vee ja paljude ainete mahuti. 3.Plastiidid (kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid)- on vajalikud taime toitumiseks fotosünteesi teel. Rakkude jagunemine Rakkude jagunemine on vajalik kahel põhjusel. 1.Organismi kasvamisel peab suurenema rakkude arv. 2.Suured ja vigased rakud on vaja asendada uutega . Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt
14. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikest, põiekestest, kanalikestest. 15. Golgi kompleks täidab järgmisi ülesandeid valkude ümbertöötlemine, valkude pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ja taimedes rakukesta moodustamine 16. Mitokondrites toimub raku varustamine energiaga. 17. Raku tugi- ja liikumissüsteemiks võib lugeda tsütoskeletti. 18. Mitokondri sisemembraani kurde ja sopistusi nim. harjakesteks. 19. Elektronmikroskoobiga näeme, et lihasrakudes esinevad valgulised kiud ehk müofibrellid. 20. Rakkude jagunemisel lähtuvad tseantrioolidest valgulised fibrellid kääviniidid. 21. Taimerakkudes esinevad värvilised kromoplastid. 22. Lüsoomid kujutavad sadasi ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesi. 23. Endoplasmaatilise retiikulumi kare pind on tingitud seal asetsevatest ribosoomidest. 24. Fagotsütoosi teel viiakse rakku tahkeid osakesi ja pimotsütoosi teel vedelaid tilgakesi. 25
näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Kokkuvõte Mikroskoope kasutatakse tänapäeval väga palju. Tänu nendele on tehtud ka maailmas suuri avastusi. Mikroskoope kasutatakse bioloogias, füüsikas, politseis ja ka igasugustel muudel uurimistel. Meil on koolis mitu valgusmikroskoopi, läbi nende olen saanud ma vaadata sibulat, taime lehte ja igasugu muid esemeid. Elektronmikroskoobiga saab vaadelda veel palju pisemaid asju, aga seda meil koolis kahjuks ei ole. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Kastutatakse veel ka skaneerivaid mikroskoope. Teema tundus mu jaoks huvitav, ning tore oli mikroskoopidest natuke rohkem teada saada. Kasutatud kirjandus: http://www.google.com http://www.osta.ee/12516253 http://et.wikipedia.org/wiki/Mikroskoop http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/14352/lisalugemist.html
Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse, 4)viiruse genoomi replikatsioon ja viirusvalkude süntees 5)uued viirusosakesed pannakse kokku 6)väljuvad rakust)) EHITUS: väga erineva kujuga, kuid ühised jooned on : sisaldavad pärilikkusainet DNA v RNA, seda ümbritsevad valgud mis moodustavad kapsiidi,
rakumembraani sissesopistumise teel. Fagotsütoos Tahkete ainete aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon Komponentide jaotumine tasakaaluliselt. Raku uurimine binokulaarse mikroskoobiga stereomikroskoobiga valgusmikroskoobiga elektronmikroskoobiga radioaktiivsete isotoopidega (need viiakse mõne keemilise ühendi koostisse ja jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist) Koed Epiteelkude: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestades epiteelkude eritab lima (n. ninaõõnes). Lihaskude: Rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille
suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad bakterid: - mükoplasma ilma kestata, hästi pisikesed, valgusmikroskoobis näha pole. Puudub püsiv rakukuju. Väikese genoomiga geneetilist infot vähe. Nanobakterid - tavalise valgusmikroskoobiga ei näe - geoloogid avastasid elektronmikroskoobiga Arhed - ainult arhed on võimalised looduses bioloogiliselt metaani moodustama - metaan CH4 - halofiil soolalembeline - arhede seas hästi palju liike kes saavad elada ülisoolases keskkonnas Bakterite kujurühmad - ventriculum magu - pylor magu - helico heliks, keeris - helicobacter pylori tekitab mao- ja kaksteistsõrmiksoolehhaavandeid - spina oga Müskobakterid (võib küsida eksamis) - myxa lima
Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Enamik
• pre-mRNA struktuur ning näita ära struktuursed elemendid/alad • nukleosoom ning näita ära struktuursed elemendid Nukleosoom koosneb umbes 147 bp DNA-st, mis ümbritseb 1,67 tiiru ulatuses histoonide oktameeri. Histoonide oktameer koosneb neljast histoonist, mida esineb kahes koopias: H2A, H2B, H3 ja H4. Kõrvutiolevad nukleosoomid on ühendatud vaba DNA lõiguga, mida nimetatakse linker-DNA-ks. Nukleosoome on võimalik elektronmikroskoobiga näha interfaasi ajal. Histoonide modifitseerimise tähtsamaid vormid: • Atsetüülimine – aktiveeriv transkriptsiooni neutraliseerib aminohapete Lys ja Arg “+” laengud. • Metuleerimine – inhibeeriv transkriptsiooni, neutraliseerib Lys “+” laengud. • Fosforüülimine – tub kromosoomid kompaktsemaks ja kromosoom hakkab kondunseerima. • kromosoom ning näita ära struktuursed elemendid/alad • alternatiivse splaisingu 3 põhimõttelist skeemi
*iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel *rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? Baer avastas imetaja munaraku ning järeldas, et nendest saab loomorganismi areng alguse Hook valgusmikroskoop Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ja uuris ainurakseid; arvatavasti nägi ka baktereid 3.Millega on võimalik uurida rakke? Valgus- ja elektronmikroskoobiga 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 1) ainuraksed ja hulkraksed 2) raku ehituse alusel eukarüoot ja prokarüoot 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? Mükoplasma on väikseim, jaanalinnumuna suurim 6. Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Ainevahetus sõltub raku membraani pindalast ja siseruumala vahelisest suhtest. Mida suurem on rakk seda väiksem on suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid. 7
-ainete transport organismis -retseptorid -liikumine (algloomade viburid, lihaskoe valgud) -varuaine äärmisteks juhtumiteks -kaitsefunktsioon (antikehad, verehüübimisvalgud) -toksiinid (loomade mürgid) 17.Pildilt ära tund DNA ehitus, biheeliks. DNA on kaksikahelaline heeliks ehk biheeliks. 18.Milline on DNA roll erinevates organismides? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine järglastele. 2.OSA 1.Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid? Valgusmikrosoobiga saab vaadata vaid kudesi, mis on läbipaistvad ning väga ei saa suurendada. Elekronmikroskoobiga saab uurida ka kudesi, mis ei ole läbipaistvad ja suurendada saab rohkem kui valgusmikroskoobiga. 2.Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ja eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised ja hulkraksed organismid
Tsütoplasma Tsütoplasma asub terves rakus väljaarvatud rakutuumas. Tsütoplasmat piiirab väljastpoolt rakumembraan. Tsütoplasma koosneb: 1) Rakuvedelikust 2) Valkudest 3) Mikrotuublitest Bakterirakkudes asub tsütoplasmas pärilikkusaine ehk DNA. Tsütoplasmat läbib võrgustik, mida näeb ainult elektronmikroskoobiga. Tsütoplasma osaleb raku liikumises ja seob rakuorganid ühtseks tervikuks, ehk ühendab nad rakuks. Tsütoplasma ja tsütoplasmavõrgustik. 8 Ribosoomid Ribosoom on nii eeltuumsetes, kui ka päristuumsetes rakkudes. Ribosoomis asub aine, mille lühendiks on "RNA"
Schwann, Schleiden 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? 17. sajandi teisel poolel, Antony van Leeuwenhoek 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust. Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogia rajajaks M. Schleiden- jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega T
12. Mida kujutab endast täheühend TEM+STEM+EEL? Transmissioonelektronmikroskoop + skaneeriv transmissioonelektronmikroskoop + elektronide energiakao spektomeeter 13. Mida nimetatakse elektronkahuriks? Elektronkahur on üks TEM-i osa, kus tekitatakse elektronkiir 14. Mida nimetatakse katoodiks elektronmikroskoobis? Katoodiks on V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. Elektronid formeeritakse elektronkiireks katoodi ja anoodi elektriväljade abiga. 15. Miks ei saa elektronmikroskoobiga vett sisaldavaid aineid uurida? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vet sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 16. Miks peab elektronmikroskoobi sisemuses olema vaakum? Suurendamaks elektronide poolt läbitava vaba tee pikkust on elektronmikoskoopides vaakum Seda on vaja kahel põhjusel: esitaks aitab see ära hoida kaarlaengu katoodi ja anoodi vahel
· Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid. · Tänapäeval on binokulaarsed mikroskoobid (preparaati saab vaadata kahe silmaga). · Stereomikroskoop on suuremate objektide vaatlemiseks. · Mikrotoom masin, mis lõikab uuritava objekti üliõhukeseks ühe raku paksuseks preparaadiks. · Elektronmikroskoobiga saab vaadata imepisikesi objekti. Leiutati 1931. aastal. · Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. · Ganglion närvisõlm. · Loomorganismis on neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Müofibrillid on valgulised ained, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3.2. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised ja hulkraksed organismid.
o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt. Rakkude kuju on kooskõlas nende ülesandega-kattekude tihe=mitte aineid läbi lasta) · Rakud on sarnased ehituse, keemiliselt koostise ja ainevahetuse poolest. Rakubioloogia uurimismeetodid *Valgusmikroskoobi maksimaalne suurendus on 1300 korda, elektronmikroskoobiga saame suurendada 200 000 - 300 000 korda · Erinevad mikroskoobid o Binokulaarsed mikroskoobid- võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. (valgusmikroskoobid) o Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. (5-60 kordne suurendus, üldiselt 2 okulaari) o Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. (2 okulaari) -Transmissioon- -Skanneeriv-
moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks. 18. Milline on DNA roll erinevates organismides DNA roll on päriliku info säilitamine ja edasikandmine. 19. Millele viitab evolutsiooniliselt see, et DNA ja selle kodeeriv süsteem on kõigis elusorganismides sama? 20. Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid 21. Millise panuse on andnud rakubioloogiasse: R. Hook, A.v. Leeuwenhoek, K.E.v. Baer R.Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.aastal ning võttis esimesena kasutusele mõiste rakk. Sakslasest A.v. Leeuwenhoek valmistas mitmeid erinevaid mikroskoope, uuris ainurakseid ning baktereid. K. E. V. Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku. Järeldas sellest, et loomaorganism saab alguse munarakust. 22
Rakuteooria. Rakkude uurimine. Mikroskoop. Rakuteooria e rakuteaduse alused. -rakud on organismide põhilised ehitusüksused -organismid koosnevad ühest kuni mitmest rakust -rakk on kõige väiksem ehitusüksus, millel on elu tunnused -rakuteooria on üks bioloogiateaduse fundamentaalteooriad Mikroskoop. -raku uurimine sai alguse mikroskoobi leiutamisega -inimese silm eristab minimaalselt 0,5 mm -valgusmikroskoobi eristusvõime on 1 mikromeeter kuni 1 nanomeeter -elektronmikroskoobiga saab vaadelda molekule -Robert Hooke demonstreeris esimesena mikroskoopi 1663 -avastas, et kork (korgipuu kuivatatud koor) on ehitatud `paljudest väikestest kastikestest', mida ta nim. `cell' -avaldas 1665 `Micrographia' -Anton can Leenwhoek -avastas, et vees on hulk `imelisi pisikesi loomakesi' keda ta nim. `animacule' oli I kes näitas üherakulisi organisme Rakuteooria tähtsündmused -Matthias Schleiden ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke kui elu ehitsüksusi
(MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte. Mikrotoom aitab rakke lõigata üliõhukeseks, et neid mikroskoobis vaadelda saaks (eriti oluline elekton-) Diferentseeriv tsentrifuugimine (??) 3.2. Rakkude mitmekesisus Eluloodus jaguneb üldiselt üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. ° üks pisemaid mükoplasma ° üks suurimaid lindude munarakud (munarebud) Üherakulised organismid on enamasti väga väikesed, sest raku välismembraani pindala ja
Arhede histoonid · Eukarüootidel on DNA pakitud ümber aluseliste konserveerunud järjestusega valkude - histoonide, moodustades nukleosoome (pildil nukleosoomidega DNA). Nukleosoomide vahele jäävad pakkumata DNA alad. · Histoonid on leitud eurüarhedel. Esmalt leiti need Thermoplasma acidophilumil ja näidati, et in vitro võivad nad seostuda DNAga, moodustades nukleosoomitaolisi struktuure. · Samas bakteris nähti elektronmikroskoobiga nukleosoomidega DNAd. · Ilmselt koosnevad arhede nukleosoomid histooni tetrameerist (eukarüootidel oktameerid), mille ümber on pakitud ca 80 bp DNAd. Arvatakse, et eukarüootide oktameerne histoonkompleks võis välja kujuneda arhede tetrameersest. Kompleks suurenes, kuna eukarüootidel on rohkem DNAd. Nendel arhedel, kellel histoone pole leitud, on kirjeldatud histoonitaolised valgud, mis ka seostuvad DNAga. Arhede rakuskelett
Uued viirusosakesed tekivad peremeesrakkudega : taimeviirused (siin liigub rakust rakku, läbi vigastuste, seemnete kaudu), loomaviirused. Kui peremeesrakuks on bakter, siis nimetatakse vastavat viirust bakteriofaagiks. Viirused sisaldavad kas DNA või RNA molekulides paiknevat infot, seega on neil nii pärilikkus kui ka sellest tulenevad pärilik muutlikkus ja evolutsioonivõime. (need ainult peremeesrakkude vahendusel) Viiruse ehitus Nad pole valgusmikroskoobiga nähtavad, vaid elektronmikroskoobiga. (läbib bakteri filtri) Kujud enamasti: kerajas, silinderjas või hulktahukas. Eristame DNA- ja RNAviiruseid. DNA viirustes on vaid üks DNA molekul, see kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib aga olla kas üks või mitu RNA molekuli. Väljastpoolt ümbritseb iga bakteri genoomi kapsiid. Mõnedel bakteritel on väljaspool veel valkudest ja lipiididest ümbris, mis on enamasti moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist
Võib taluda külmutamist alla –200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Tuum pikeneb ühte tuuma ossa; 1) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d.
steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht
steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht
2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel küljel asuvad välja sirutunud filamendid ning tuuma sisemuse poole jääb nn tuuma korv (korvi seina moodustava filamendi pikkus ca 100 nm). Poori moodustavad erinevad valgukompleksid on lisaks seotud tuuma lamiinidega. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt.
2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine 4. Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa. Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel küljel asuvad välja sirutunud filamendid ning tuuma sisemuse poole jääb nn tuuma korv (korvi seina moodustava filamendi pikkus ca 100 nm). Poori moodustavad erinevad valgukompleksid on lisaks seotud tuuma lamiinidega. 5. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt.
meditsiinis teeb kompuuter-tomograaf. Mõlemad annavad uuritavast objektist kujutise kindlate tasapindade kaupa Konfokaalmikroskoobis töötavad valgusallikana korraga kuni 3 laserit, igaüks töötab oma kindlal lainepikkusel. Konfokaalmikroskoobi kasutusvimalused on väga laiad, alates rakusisese Ca++ioonide vi pH mtmisest kuni rakustruktuuride pindala arvutamiseni. 4.)Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga Skaneeriv elektronmikroskoop kompab uuritavat pinda elektronkiirega, mis reageerib proovi pinna aatomitega. Nii saadakse üliterav kümneid tuhandeid kordi suurendatud pilt. Kuid selleks peab uuritava pinna katma metallitolmuga ja asetama mikroskoobi vaakumkambrisse. 5.)Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. While it has been argued that the method can be as sensitive as biochemical methods, it is highly dependent on the observer.
Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki. Lisa Esimesena avastatud viirus oli pulgakujuline (tubaka mosaiigiviirus). See tekitab tubakataime lehtedele heledatest laikudest mosaiigitaolise mustri. Viirusega nakatunud leherakud on heledamad, sest neis ei moodustu piisavalt klorofülli. Nakatunud taimed känguvad või isegi hukkuvad. Pilt ja alltekst: Nakatunud tubakataim. Tubaka mosaiikviirused elektronmikroskoobiga vaadates nähtavad. Kas viirused on elus või elutud? Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirustel on selliseid omadusi, mis lähendavad neid elusorganismidele, ning omadusi, mille poolest nad elusorganismidest erinevad. Seetõttu neid tõelisteks elusorganismideks pidada ei saa. Tabel: Viiruste võrdlus elusorganismidega (tabelis on 4 rida ja 2 veergu). Viiruste sarnasus elusorganismidega Viiruste erinevus elusorganismidega
DNA nukleotiidipaarist. Nukleosoom koosneb umbes 147 aluspaarist [3] DNA-st, mis ümbritseb 1,67 tiiru ulatuses histoonide oktameeri. Histoonide oktameer koosneb neljast histoonist, mida esineb kahes koopias: H2A, H2B, H3 ja H4. Kõrvutiolevad nukleosoomid on ühendatud vaba DNA lõiguga, mida nimetatakse linker-DNA-ks (selle pikkus on 10–80 aluspaari, olenevalt liigist ja koetüübist). [12] Nukleosoome on võimalik elektronmikroskoobiga näha interfaasi ajal. 15. Operoni struktuur operon (ingl. Operon)- Grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele. Operoni üldine struktuur: Promootor – nukleotiidne järjestus, mis võimaldab geenide transkriptsiooni. Promootori tunneb ära RNA polümeraas, mis seejärel alustab transkriptsiooni. RNA sünteesi puhul näitavad
tsütoplasmaga. Rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna. Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organellid. Olulisimad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid, ja Golgi kompleks. Enamik neist organellidest on nähtavad ainult elektronmikroskoobiga vaadates. Peale eespool nimetatud organellide on rakkudes mitmesuguseid sisaldisi ja struktuure. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism terviku. Kromosoomid on mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal, sest muul ajal on nad
jälgimiseks elusas rakus? Bioluminestseeruvad/fluorentsed lisandused rakku vastavale valgule. 161. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? 162. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest? 163. Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga? 164. Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid 165. Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained.
teise komponendi aatomid asendada esimese komponendi aatomeid, kui nad on aga piisavalt pisikesed, siis võivad pugeda kristallvõre sisse sõlmpunktide vahele ning see pärast erinevad sulami omadused puhta komponendi omadest üsna tugevasti. Et uurida sulami kristallilist struktuuri kasutatakse metallograafiat, kus sulami tasast pinda lihvitakse, poleeritakse ja söövitatakse ettevaatlikult happega, siis saab tugevama tavalise mikroskooiga(veelgi parem- elektronmikroskoobiga) hea pildi sulami kristallilisest ehitusest. Tugevus on tahke aine omadus panna vastu välisjõudude mõjule, mis püüavad teda purustada või deformeerida. Deformatsiooni on kahte liiki elastne ja plastne ning kui jõud on suured, siis ese puruneb. Sedas iseloomustavad staatiline tugevus vastupidavus pidevalt mõjutavale jõule, dünaamiline tugevus omadus panna vastu suure kiirusega muutuvale koormusele, sitkus -
seda. · ribosoom Koosnevad kahest rRNA molekulist ja 34 valgumolekulist (rRNA-d rohkem kui valku). Valgumolekulid asuvad pinnal. Jagunevad suureks (50S/60S) ja väikseks (30S/40S) subühikuks. Ribosoomid (70S/80S) moodustavad tuumakestes. Seal toimub valkude süntees (asuvad tsütoplasmas, karedapinnalisel ER-il, mitokondrites, kloroplastides) Kristalliseeriti esimest korda 1999/2000, elektronmikroskoobiga nähti, et valkude sünteesi katalüüsivad rRNA-d 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele? Missugused vaid bakteritele? Eukarüootidele? Bakteritel pole organelle, struktuurilt on mõlemal olemas tsütoplasma, ribosoomid, plasmamembraan ja kromosoom(id). Bakteritel on olemas veel vibur (mõnel), piil, võrreldes loomarakuga ka rakukest. Eukarüootidel on palju erinevaid organeid. 3
Elektronid on negatiivse laenguga osakesed. Elektronide ja prootonite laeng on suuruselt võrdne. Neutron nagu ta nimigi ütleb on neutraalne, tal ei ole laengut. Partiklid on alati ühesugused, ükskõik, millistes aatomites nad parajasti on. Erinevate ainete aatomid erinevad üksteisest ainult partiklite arvu ja asetsuse poolest. Tuum ja elektronid Rääkides aatomi ehitusest, kasutatakse seda sõna eelkõige piltlikus tähenduses. Ka kõige võimsama elektronmikroskoobiga paistab aatom udukoguna. Aatomifüüsikaalased katsed on andnud rohkelt informatsiooni, et luua aatomimudel. Bohri aatomimudel ei seleta kaugeltki kõiki kaasajal teadaolevaid nähtusi aatomifüüsikas, kuid radiofüüsika algkursuse mõistmiseks on ta piisav. Bohri mudeli järgi on prootonid ja neutronid tihedalt pakitud aatomituuma ja
- on TOP geenide intronites (terminal oligopyrimidin track). Need geenid avalduvad kõigis jagunevates rakkudes (ribosoomide, transport jne geenid, põhiainevahetuse geenid). Need geenid on paljudes rakkudes avaldunud, hea intronitesse snoRNA geene 69 panna. St kui rakk jaguneb saadakse rRNA intronites protsessimise teel. Kui rakk ei jagune, siis neid pole, ribosoome ei lähe peaaegu vaja. - tuumakeses on elektronmikroskoobiga nähtavad täpid – cayal kehakesed. Neisse kogunevad snoRNA-d, seal toimub RNA modifitseerimine. Post-transkriptsiooniline geeniregulatsioon eukarüootides: alternatiivne splaissimine – isemoodi juurdelõikus. Sellega saavutatakse suur geeniproduktide hulk (suurem kui geenide hulk). Eriti närvirakkudes on palju erinevaid splaissimise variante. algul 3 eksonit, 2 intronit, 1 premRNA – sellelt 5 erinevat spliced mRNA-d. 5 erinevat varianti ühendamiseks
annaabi.ee 
