Vesinik Kenert Künnapuu Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatom loosneb ühest elektronist ja ühest prootonist. Lihtainenena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel esinev kovalentne side on väga püsiv. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1 Füüsikalised omadused Lihtainena on vesini lõhnatu ja värvitu. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga
3. Kas elektronid kiirgavad liikudes energiat? - nad tiirlevad iseenesest energiat kiirgamata. Kui aga elektron vahetab statsionaarset orbiiti siis ta võib kas neelata või kiirata 4. Kuidas on võimalik ( ja kas üldse) valguse kiirust suurendada? - valguse kiirust pole võimalik suurendada 5. Mis on Pauli keeld? - pauli keeld tähendab seda, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga 6. Kas prootonist, neutronist ja elektronist on väiksemaid osakesi olemas, millest nad koosneda saaks? - neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest. elektronid koosnevad leptonitest 7. Mis on lepton? kõige tuntum lepton on elektron 8. Mis on ühist prootonite ja neutronite koostises? - mõlemad koosnevad kvarkidest 9. Kas ma liigun, kui istun sõitvas autos? - Kui võtta taustsüsteemiks auto, siis selle suhtes ei liigu. Kui võtta aga maapind, siis liigun. 10
Süsivesinikud Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4- valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike ar...
Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. Süsiniku erilisus Süsiniku omadus moodustada püsivaid ühendeid tuleneb tema aatomi ehitusest. Vabas süsiniku aatomis on elektronid paigutunud erinevatele orbitaalidele ning elektronide energiad on erinevad. Süsinikuühendis on aga süsiniku teise kihi elektronide energia võrdsustunud, orbitaalid on täidetud teiste aatomite elektronide osavõtul. Süsiniku aatomil on nüüd väga püsiv kaheksast elektronist koosnev teine ehk viimane elektronkiht. Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet, hapnikul kaks, lämmastikul kolm ja vesinikul üks side. Süsiniku aatomi olekud molekulis: Hapniku aatomi olekud molekulis: Lämmastiku aatomi olekud molekulis: Tetraeedriline süsinik Nelja üksiksidemega süsinik on tetraeedriline kõigis ühendites. Sidemetevaheline nurk on umbes 109.
perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mis on väga erinev leelismetallide vabadest ioonidest. Kondenseeritud faasides ei esine H+-ioonid üldse kunagi isoleerituna, vaid assotsiatsieerununa teiste molekulide või
nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks
kogumassist. Maa massist moodustab umbes 0,12%. Maal on vesinik oma loomulikul, puhtal kujul haruldane, kuna on põhiliselt ühinenud mõne teise ainega, näiteks hapnikuga, moodustades vee molekule. Esineb looduses enamuselt vee koostises. Leidub nii ehedalt kui ka ühendites: Ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides Füüsikalised omadused Värvitu, lõhnatu mittemetalliline gaasiline aine. Koosneb 1 prootonist ja elektronist. 2 stabiilset isotoopi Isotoopidel kuni 2 neutronit. Aatommass: 1.00794 Tihedus : 0.08988 g/dm33 Sulamistemperatuur : -259.14 °C Keemistemperatuur : -252.87 °C Keemilised omadused Tähis H Paikneb keemiliste elementide tabelis IA rühmas ja 1. perioodis. Aatomnumber on 1. Elektronegatiivsus on 2,1. Toimib põhiliselt keemilistes reaktsioonides redutseeriana. Tähtis vee ja hapete koostisosa.
● Tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel ● Samuti kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi lõhkemisel ja tähtede termotuumareaktsioonis Radioaktiivsuse liigid Alfakiirgus ● Koosneb kahest osakesest - kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest ● Rasked, suure laenguga ja aeglased ● Varjendiks piisab paberilehest Radioaktiivsuse liigid Beetakiirgus ● Koosneb beetaosakestest - kas elektronist või positronist ● Läbimisvõime alfaosakestest suurem ● Teisese kiirgusena tekib ka röntgenkiirgus ● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest ● Inimesele ohtlikuim tänu suurele läbimisvõimele ● Kuna gammakvandil puudub elektrilaeng, siis nad elektromagnetväljas ei pidurdu. ● Varjestamiseks on vaja suure aatomnumbriga
mõnikord mitte ühessegi rühma. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30) Vesiniku üldiseloomustus Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski avades (läbi plastmassi,kautsuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase muutes viimase hapraks -vesinikkorrosioon). Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes 0,12%.
Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg 6. Hundi reegel ja Pauli printsiip Hundi reegel: alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne (järelikult täituvad sama alanivoo orbitaalid elektronidega algul ühekaupa ja alles seejärel teise elektroniga). Pauli printsiip: aatomis ei saa olla kahte (või enamat) samas kvantolekus elektroni, s.t iga elektron aatomis peab erinema mingist teisest elektronist selles aatomis vähemalt 1 kvantarvu poolest (=> orbitaalil saab olla ainult 2 elektroni)
.. 4. Õhk on gaaside segu. Kõige rohkem on õhus lämmastikku 78%, 21% happniku, 0.9% väärisgaase ja 0.03% süsihappegaasi. 5. Kordaja leitakse reaktsioonvõrrandi tasakaalustamisel... 6. Metallid juhivad elektrit ja soojust 7. Periood näitab mitu elektronkihti on aatomis ja rühmad näitavad mitu elektroni on aatomi väliskihis. 8. Ühe elemendi aatom loovutab ühe elektroni, teise elemendi või ka selle sama elemendi teine aatom loovutab samuti ühe elektroni. Neist kahest elektronist moodustub elekronipaar, mis muutub ühiseks mõlemale aatomile. Side, mis on seotud ühise elektronpaari tekkega nimetatakse kovalentseks sidemeks. C Ülesanded: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Giga G 10+9 Mega M 10+6 Kilo k 10+3 Detsi d 10-1 Senti c 10-2 Milli m 10-3 Mikro u 10-6 Nano n 10-9
· Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800
ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Elektronkonfiguratsioon on 1s .Vesinik on tüüpiline mittemetall .Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides.Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1.Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Kasutatud kirjandus: · http://www.vedelgaas.ee/kasutusalad · http://www.reolagaas.ee/?id=77&lang=et · http://et
4. Energiatsoonid: Lubatud tsoonid kristallis vastavatele valentselektronidele lubatud energiatasemed Keelutsoonid eraldavad lubatud tsoone üksteisest Valentstsoon viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev lubatud tsoon, mis on elektronidega täitmata või osaliselt täidetud Hübriidtsoon kaks viimast tsooni täituvad 5. Valentselektron väliskihi elektron ,,Auk" - elektronist vabanenud koht valentstsoonis 6. Kristallide liigitus: Juhid (metallid) olemas kristallstruktuur, mille moodustavad positiivsed ioonid, mida ümbritsevad vaba elektronid (kusjuures nende leiuala hõlmab kogu kristallstruktuuri Dielektrikud olemas kristallstruktuur, mille moodustavad ioonid või aatomid; puuduvad vabad laengukandjad Pooljuhid olemas kristallstruktuur, mille moodustavad aatomid/ioonid; osa elektrone on liikunud leiualasse 7
koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mistõttu on tõenäosus, et nad oma teel mõne teise aatomi vastu põrkavad, suur. Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle. Beetakiirgus Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. Beetaosakeste läbimisvõime on alfaosakeste omast suurem. Aatomiga kokku põrganud beetaosakesed võivad neelduda aatomi elektronkattes tekitades negatiivse iooni või pidurduda aatomi elektronkatte negatiivses elektriväljas. Viimasel juhul annab beetaosake osa oma liikumise energiast üle aatomi elektronkatte elektronidele (ergastades neid), kuid ise aatomiga ei ühine. Ergastatud aatom läheb tagasi oma põhiolekusse, kiirates footoni
9.Miks pole olemas stabiilset mesonit? Sest mesoneis on kvarke ja antikvarke võrdne arv. 10.Mille poolest erineb tugev vastastikmõju kvarkide vahel jõust tuumaosakeste vahel? Kvarkide vahel on jõud tugevam ja ei kahane kaugusega. Tuumaosakestel tervikuna pole värvilaengut, sp gluuonid neid nende läbimõõdust kaugemal ei seo ja jõud nende vahel kahaneb kaugusega kiiresti.11.Milline jäävusseadus ei luba elektronil laguneda? Energia jäävuse seadus. Elektronist väiksemat laetud osakest pole olemas. 12.Mille pooolest erinevad aineosakesed vaheosakestest. Aineosakesed ei kao, nad saavad vaid üksteiseks muuuda. Vaheosakesed tekivad ja kaovad aineosakestel, tekitades jõude. 13.Iseloomusta ja võrdle prootonit,neutronit ja elektroni. Prooton – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, + laenguga, üks osa aatomituumast, neutroniga umbes sama mass. Neutron – elementaarosake,
Keemia õpik kutsekoolile lk. 32, 34 Üldine keemia lk. 29...39 Aatom on üleväike aineosake O Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil 32 e väliskihil võib max olla 8e (ehk oktett). C aatomi planetaarne mudel ( tee joonis )
iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Reaktsiooni käigus süsinik ei loovuta elektrone ja moodustab neli kovalentset keemilist sidet. Süsiniku eripära võrreldes teiste keemiliste elementidega on moodustada arvukalt erinevaid ühendeid
põhjustav signaal levida lõpliku kiirusega (max valguse kiirus ) seega kulub lõpliku vahemaa läbimiseks lõpliku kiirusega ka lõplik ajavahe. Mis ongi lokaalsuse printsiip relatiivsusteoorias. Einsteini lokaalsus: 1935 aastal esitasid Einstein, Podolsky ja Rosen mõttelise eksperimendi mille eesmärgiks oli näidata, et kvantmehaanika pole täielik teooria. Eksperimendis kirjeldati kahest ühe lainefunktsiooniga kirjeldatavast nn. põimunud olekus elektronist koosnevat süsteemi, milles elektronid 1 ja 2 asuvad üksteisest eemalolevates ruumipunktides. Mõttelises eksperimendis oli kaks sisulist eeldust: esiteks, kvantmehaanika ennustused eksperimentide tulemuste kohta on tõesed ning teiseks, on võimalik konstrueerida katse milles garanteeritakse, et elektroni 1 mingi omaduse (nt. värvuse) mõõtmisel ei toimu elektron 2.e oleku mingisugust füüsikalist häirimist. /Albert, lk 64/ On palju võimalusi selle eelduse praktiliseks
Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku 126C aatomituumi. Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub keemilisi sidemeid molekulide vahel. On nelja tüüpi radioaktiivset kiirgust: 1)Alfakiirgus- Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumdest. 2)Beetakiirgus-Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. 3)Gammakiirgus-koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. 4)Neutronkiirgus- tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, koosneb neutronitest. Tuuma katastroofid ja nende tagajärjed: Üks maailma suurimaid ja tuntumaid tuuma katastroofe toimus 26. aprillil 1986 Tsernobõlis. Õnnetuse täpne põhjus on siiamaani teadmata, kuid on teada, et see
2. hadronid, mis osalevad kõikides vastastikmõjudes. Hadronid koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest, mis vabas olekus ei esine. Hadroneid on mitusada. Need kõik va. prooton on ebastabiilsed. Kvark on hardoni koostisosa, mis vabas olekus ei esine. Kvargi elektrilaeng on elementaarlaengu murdarvkordne. u-kvark = üles; d-kvark = alla; c-kvark = sarm; s-kvark = veider; t-kvark = tõde; b-kvark = ilu. Meid ümbritseva mateeria moodustamiseks piisab elektronist, u-kvargist ja d- kvargist(u+d=nukleon). II. Seadused Tuuma massiarv on prootonite ja neutronite arvude summa. A=Z+N Tuuma mass on alati väikem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast. Alfalagunemisel tekib uus keemiline element, mis on perioodilisussüsteemis lähteelementidega võrreldes kaks kohta eespool. Beetalagunemisel tekib uus keemiline element, mis on perioodilisussüsteemis lähteelemendiga võrreldes ühe koha võrra tagapool
Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Aatomi suurust iseloomustavad näitajad Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut. Arvutuslik aatomiraadius on 25 (53) pm.
neutronitest. Neid osakesi peeti jagamatuteks ja muutumatuteks algosakesteks ja nimetati elementaarosakesteks. Hiljem selgus, et muutumatuid osakesi pole üldse olemas. Osutus, et neutron laguneb prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Seetõttu elementaarosakese termin osutus küllaltki tinglikuks. Elementaarosake on mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Neutron on ka elementaarosake, sest ta ei koosne elektronist, prootonist ega neutriinost, vaid viimased tekivad neutroni lagunemise hetkel, täpselt samuti nagu footon tekib aatomi üleminekul ergastatud olekust normaalolekusse. Tänapäeval teatakse, et ükski osake pole igavene. Enamus praegu tuntud elementaarosakestest ei eksisteeri üle miljondiku sekundi. Laualambist kiirgunud footon (valguse osake) ei ela kauem kui 10 astmes -8 sekundi. Kõik elementaarosakesed muunduvad
korral) ·2.Neljas kvantarv Elektroni spin energia (s) suurem, on seda mida iseloomustab suurem osakese on magnetmomenti. Kokkuvõttes saame kvantarvude summatuuma n+lümber tiirlevast üksikust elektronist järgneva pildi: 3. Aatomis ei saaväljas Sümmeetrilises olla kaht elektroni, määrab millel energiataseme oleks paar n,s samasugune kvantarvude ebasümmeetrilises nelik kolmik n,l,s ja (Pauli keeluprintsiip) välise (magnet)välja olemasolul kogu nelik n,l,m,s 22.11
Üldjuhul arvatakse, et kiiratud valguse hulk sõltub lineaarselt kiiritusdoosist. Protsessi aluseks on järgmine mehhanism. Kiirguse vastasmõju kristalliga põhjustab selle elektronide siirdumist kõrgema energia seisunditesse, juhtivustsooni, kus peale energeetilist relaksatsiooni nad võivad lõksustuda enamasti spetsiaalselt sisse viidud lisandiioonidel. Alumistes elektronidega täidetud seisundites, ehk valentstsoonis, jääb sellega ühest elektronist puudu ja tekib kvasiosake, mida nimetatakse auguks. Auk võib lõksustuda lisandioonidel nagu elektrongi. Kristalli kuumutamine (TSL puhul) või nähtava valgusega valgustamine (OSL puhul) vabastab laengukandjad, põhjustades nende rekombineerumist ja sellega rekombinatsiooniluminestsentsi tekkimist. Rekombinatsiooniluminestsentsi hulk ongi kiiritusdoosi mõõduks. Kiirgunud footonite registreerimiseks kasutatakse fotokordistit
Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Elektronkonfiguratsioon on 1s1. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis onnormaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. 2.1 Vesiniku Aatomi Suurust Iseloomustavad Näitajad Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut.
süsinike veel teiste elementide aatomid (lämmastik, hapnik, väävel jt). Need on küll ehituselt aromaatsed, kuid nad ei ole süsivesinikud. Näiteks on sellisteks ühenditeks hapnikku sisaldav furaan ja lämmastikku sisaldav püridiin. Samuti võib ühtlustunud -side tekkida ka viieaatomilise tsükli puhul nagu on furaanil ja pürroolil. Neil delokaliseeruvad neli -elektroni kaksiksidemelt ja üks elektronpaar heteroaatomilt. Sel teel moodustub jällegi stabiilne kuuest elektronist koosnev süsteem. Pürrooli lämmastiku aatomile ei jää enam vaba elektronpaari ning seepärast ei ilmuta pürool aluselisi omadusi. Furaani tsüklis on hapnikul kaks elektronpaari, neist ühe loovutab ta aromaatse süsteemi loomiseks. Teine elektronpaar jääb aga vabaks ning selle kaudu avalduvad furaani aluselised omadused. Lämmastikku sisaldavaid heterotsüklilisi ühendeid leidub alkaloidide struktuuris, mida leidub palju taimedes ja millel on tugev füsioloogiline toime
Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris. Röntgenkiirgust jagatakse pidurdus- ehk pärsskiirguseks ja karakteristlikuks kiirguseks. Pärsskiirgus tekib suure energiaga elektronide pidurdumisel metallis, näiteks röntgentoru anoodis, kui elektron annab osa oma kineetilisest energiast ära röntgenkiirgust kandvatele footonitele. Pärsskiirguse spekter on pidev. Kui langeva elektroni energia on piisav ioniseerimiseks, siis jääb lahkunud elektronist alles auk. Mingi aja pärast täidab selle augu mõni kõrgema energiaga elektron ja kaotatud energia antakse ära karakteristliku kiirguse footonina. Kuna aines elektronkihtidel olevate elektronide energia on kvantiseeritud, siis on ka tekkiva kiirguse spekter diskreetne. Kiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri: 1) otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele;
nimetatakse kosmiliseks kiirguseks.Tegemist on väga suure energiaga kiirgusega, sest kosmilise kiirguse sagedus on veel suurem kui gammakiirgusel.Maa peal ei leidu ühtegi kohta, kuhu inimene võiks kosmilise kiirguse eest varjuda. See kiirgus kutsub esile aatomite elektrilisi muutusi, põhjustades ioniseerivat kiirgust. Juhul, kui üks osake või gammakvant kohtub mingi aatomiga, on väga suur tõenäosus, et see muutub positiivseks iooniks. Aatomis välisest kihist väljalöödud elektronist tekkinud auk võimaldab keemilist reaktsiooni. Kui elavas rakus toimub taoline keemiline reaktsioon, siis see kutsub esile antud raku kahjustumise ja seega ka soovimatu bioloogilise toime. Kiirgusteraapias kasutatakse ioniseerivat kiirgust vähktõve ravimiseks.Vähirakud surmatakse ja nad ei saa enem paljuneda.Seejuures püütakse hoida doosid teistele organitele võimalikult väikesed, kasutades varjestust, mis võimaldab juhtida kiirgust soovitud kohta.
aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj. mündid Balkani-Kreekas ja Euboia saarel (hõbe). Kujunevad välja orjanduslikud linnriigid polised. Maj. enamarenenud kreeka keskustes, kus pol. segadused olid suuremad, kujunes välja varane türannia siirdevorm poliste arengus. Türann kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud oma ainuvalitsuse, mis põhineb pol. ülemvõimul. 2 vormi: ühel juhul sai türann võimule, kui rahvas hakkas mässama sugukondliku aristokraatia vastu; 2
tsütokroom a3. Lisaks on kompleksis IV veel vaske sisaldavad tsentrid, kus Cu muudab oma oksüdatsiooniastet Cu+ ja Cu2+ vormi vahel vahendades elektrone läbi kompleksi molekulaarsele hapnikule. Hapnik on elektronide terminaalne akseptor, tema redutseerumise tagajärjel moodustub vesi. NADH või suktsinaadi oksüdatsioon on 2 elektronili loovutamise protsess, mille käigus kantakse hüdriidioon üle flaviinile. Hüdriidioon koosneb prootonist ja kahest elektronist (H-). Erinevalt NADHst ja suktsinaadist, on flaviinid võimelised osalema kas 1- või 2- elektronilistes ülekandeprotsessides. Flaviin, mis on maksimaalselt redutseeritud dehüdrogenaasi reaktsioonis, võib edaspidises oksüdeeruda, loovutades kas ühe või kaks elektroni. Täielikult redutseerunud flaviini vormi nimetatakse kinooliks, täielikult oksüdeerunud vorm on kinoon, paardumata elektroni sisaldav vahepealne vorm on semikinoon.
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3
taandava jõuna ei eraldu mitte vesinik, sest see lenduks, vaid universaalne bioloogiline e- kandja NADPH. Fotosünteesi “pimereaktsioonides” NADPH ja ATP kasutatakse CO2 taandamiseks. Calvini tsükli vaheproduktid on fosfaadid. CO2 taandamiseks kasutatakse 4 elektroni energia, mis eralduvad veest ja mille abil kahe kaksiksidemega CO2 struktuur ümber kujundatakse nelja üksiksidemega struktuuriks. Tekkiva suhkru koosseisu jääb aga neljast elektronist kaks. Tülakoidi membraansüsteem moodustab sisemise ruumiosa, luumeni, mis on stroomast membraaniga eraldatud. Luumeni ja strooma vahel tekib H kontsentratsiooni elektrokeemiline gradient, mis energiseerib ATP sünteesi. Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas. CO2 sidumise ja taandamise
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3
Avaldub kujul n=c/v, c-valguse kiirus vaakumis, v-valguse kiirus antud keskkonnas. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 12.Analüüsige piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. 13 1.Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalisttäiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2.Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub-aatomosakesest: prootonist, neutronist ja elektronist. 3.Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kõik elektroniegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. 4.Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad väiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5.Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus. 6
Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakesetest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse. 13 pilet 1. Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalist: täiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2. Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub- aatomosakestest: Prootonist, neutronist ja elektronist. 3. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kôik elektronegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad vôivad keemilistes reaktsioonides vôtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. 4. Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad vaiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus. 6
Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust (joonis 3.1b). Sellest tulenevalt
V=a*a*a=10-12 dm3 5mM=5*10-3mol/dm3 n=5*10-3/ 10-12=5*10-15mooli N=5*10-15*6,02*1023=30*108molekuli on rakus. 57. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? 58. V=1*10^-18 m3 n=50 c=n*V c=50*10-18 59. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur? Hapniku aatomi kuuest elektronist 2 on hõivatud vesinikega.Tal on järel 4 elektroni, mis on vesiniksidemete akseptorid. Samas OH rühm käitub vesiniksideme doonorina. Seega on hapniku aatomis olemas nii vesiniksideme akseptor kui ka vesiniksideme doonor. Vesi koosnebki seetõttu vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust ja selletõttu on tal kõrge sulamis ja keemistemperatuur 60. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vesilahuses moodustub ioonide ümber veemolekulidest hüdratatsiooni kiht.
Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4). Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust iseloomustab järgmine struktuur: s2p5. Halogeenide keemiline altiivsus on seotud aatomiraadiusega. Et fluori aatomite väliselektronkihis on teine kiht (2s22p5), siis liidab ta kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8 elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seepärast on aatomituuma ja väliselektronikihi vaheline mõju väiksem kui fluori puhul. Aatomiraadiuse suurenemisel FAt väheneb halogeenide keemiline aktiivsus. HAPNIK--OXYGENIUM--O. 1s22s22p4 1. Leidumine looduses. Hapnik on looduses kõige levinum element. Maa (õhkkonna,
45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m. ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus? 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? 47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur? V: Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust. Sellest tulenevalt (vesiniksidemete
tuli lüüa teatud kogusest sätesttaud prooviga metallist Riia kaalumark ~208 gr, Liivimaa mündialus. 13. sajandil mainitakse ka sama rasket Tallinna marka. Hõbemark jagunes 16 loodiks, see omakorda 4 kvintinit, see 4 penni. Kuldmark jagunes 24 karaadiks, see 12 graani Aardeleidude puhul kasutatakse terminus post quem - tpq - aarde noorima mündi varaseim võimalik vermimisaeg. Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid. Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama, eelkõige vaimulikele isandatele. 16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama
ATP sünteesimiseks vajaliku prootonite arvuga ja vastus käes. Sain ka 113. 109. Mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA) liigub NADH oksüdeerumisel vabanenud 2 elektroni. Kui palju prootoneid liigub läbi mitokondri sisemembraani 2 elektroni liikumisel? 4 prootonit Põhjendage.NADHCoQ seob mitokondri maatriksist 2 prootonit ja kaks elektroni, tekib CoQH2, mis annab erinevate komplekside vahendusel 2 prootonit ja kaks elektroni membraanide vahelisse alasse, ühest elektronist saab nö ringlev elektron mis tekitab CoQ- kompleksi. Selle kompleksiga seondub veel üks ringlev elektron( vabanenud teiselt CoQh2lt, sest protsess toimub ju pidevalt), saab tekkinud kompleks veel kaks prootonit membraanidevahelisse alasse toimetada. Üks elektron muutub jälle ringlevaks elektroniks ja teine elektron seotakse Cyt c-le, kust edasi oksüdeerub nende elektronide arvelt hapnik. Põhimõtteliselt jääb membraanidevahelisse alasse 2 elektroni, kuna iga
Vastus: Rakus on 30,1x10^8 ATP molekuli (^ astmes) 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille külje pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? V=(10^(6)m)^3=10^(18) m^(3) n=50 c=n/V=5*10^19 molaarne 47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis ja keemistemperatuur? Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH grupid kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide
(^ astmes) 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille külje pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? (erinevad suurused ja hulgad) V=(10^( 6)m)^3=10^(18) m^(3) n=50 c=n/V=5*10^19 molaarne 47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamisja keemistemperatuur? Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH grupid kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust Sellest tulenevalt
Näiteks, on lisandi kontsentratsioonid 1 lisandaatom 1012 põhiaine (Si) aatomi kohta küllaldased, et materjalis hakkaks domineerima lisandjuhtivus. 7.11.1. n-tüüpi lisandjuhtivus Vaatleme näitena lihtsaimat juhtu: elementaarset pooljuhti räni. Räni aatom omab 4 elektroni, mis igaüks on kovalentselt seotud ühega ümbritsevast 4 Si aatomist. Kui nüüd lisada võresõlme lisandaatom valentsiga 5 (näit. P, As), siis vaid 4 viiest välimisest lisandaatomi elektronist saavad osa võtta sideme moodustamisest, sest P aatom omab vaid 4 lähemat naabrit. See viies elektron on vaid nõrgalt seotud lisandaatomiga elektrostaatiliste tõmbejõududega (joon. 7.23a). Sideme energia on suhteliselt väike ja on suurusjärgus 0,01 eV. See elektron on seega kergesti eemaldatav lisandi aatomilt ja ta saab vabaks juhtivusest osavõtvaks elektroniks (joon. 7.23b). Iga sellise elektroni energia on esitatav tsooniskeemis
aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj. mündid Balkani-Kreekas ja Euboia saarel (hõbe). Kujunevad välja orjanduslikud linnriigid polised. Maj. enamarenenud kreeka keskustes, kus pol. segadused olid suuremad, kujunes välja varane türannia siirdevorm poliste arengus. Türann kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud oma ainuvalitsuse, mis põhineb pol. ülemvõimul. 2 vormi: ühel juhul sai türann võimule, kui rahvas hakkas mässama sugukondliku aristokraatia vastu; 2. vorm Väike-Aasia
kerged, et neid valguse sagedusega võnkuma panna (1015 Hz). Seejärel hakkab elektron kiirgama just täpselt sama sagedusega valgust. See levib järgmise elektronini ja paneb selle võnkuma ja kiirguma. Nii see kordub ja valgus levib ruumis edasi. Kahe elektroni vahel liigub valgus kiirusega c, aga elektroni võnkuma panekuks ja kiirguseks kulub aega, sellepärast ongi valguse kiirus aines väiksem kui vaakumis. Sellise valguse levimise tabas ära Ch. Huygens juba 17. sajandi lõpul, kui elektronist ega elektromagnetlainest osatud undki näha. 79 Huygensi printsiip (1690) : lainefrondi iga punkt on uue, sekundaarse laine allikaks ja sekundaarlainete mähispind on uueks lainefrondiks. Tõkestamata laine levib ainult frondi esialgse levimise suunas. Teistes suundades lained kustutavad üksteist, st alati leidub mingi sekundaarne allikas, kus võnkumised on
annaabi.ee 
