· Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete metallide alused. · Lihtsool metall + happejääk (kõige tavalisem sool) · Vesinikside keemline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. · Neutralisatsioon aluse ja happe vahelist reaktsioon, mille tulemusena
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii CO - süsinikdioksiid ·Ca(OH) soolhape keedusool NO - NB!Muutuva o.-a. ·HBr -vesinikbromiidhape ·NaBr- naatriumbrom
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad.
Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine
Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus
värvitu oranz 4.2 6.3 ei vaarikapunane oranzikaskollan >9.9 e vaarikapunane oranzikaskollan >9.9 e värvitu oranzikaskollan 6.3 8.3 e a) Nõrk alus jatugev hape reageerib alusejääk: c) Tugev alus ja nõrk hape reageerib happejääk: d) Tugev alus ja nõrk hape reageerib happejääk: e) Nõrk hape ja nõrk alus reageerivad mõlemad: Hüdrolüüsimäärade ja lahuse pH arvutamine (, , ): 2) ja pH hinnang universaalse indikaatorpaberiga oranzikaskollane 5 < pH < 6 - sinine pH=10 3) Kuivasse katseklaasi panna mõned tilgad lahust ja vett valge () sademe tekkeni. Tõmmekapi all tilkhaaval konts. HCl lahuse kadumiseni. On näha, et hüdrolüüsis tekib soolhape
Kordamine keemia kontrolltööks Kordamine, 9. klass Elemendi järjenumber = elektronide, prootonite arvuga ja tuumalaenguga. Neutronite arv on ümardatud aatommassi ja järjekorranumbri vahe. Elektron kihtide arv = perioodi nr-iga. Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5
SOOLAD Soolaeks nimetatakse liitaineid, mis koosnevad metallist ja happe jäägist. Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL Metall ja SO4 on Happejääk anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanotsiinfosfaat (G) guanotsiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U)
Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool
.. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2NaOH Happed Aine, mis annab üldvalem: HnA (H Hape ... Happelise oksiidi Karastusjookide lahusesse vesinik, A happejääk) · ... + metall sool ja reageerimisel veega valmistamine, vesinikioone. vesinik SO3 + H2O söögitegemisel, Koosneb ühest või 'Nimetused saab hapete · ... + alus sool ja vesi H2SO4 mitmest vesiniku tabelist · ... + aluseline oksiid
monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid monomeeri ehitus: a) lämmastikalus adeniin adeniin guaniin guaniin tsütosiin tsütosiin tümiin uratsiil b) sahhariidid (suhkur) desoksüriboos riboos c) happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanosiinfosfaat (G) guanosiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) molekuli ruumiline kuju kaheahelaline (biheeliks) üheahelaline (osaline paardumine
3. Fosfaatrühm Ülesanne päriliku info elluviimine organismi tunnustena RNA ja DNA võrdlus DNA RNA Monosahhariid Desoksürbioos Riboos N-alus Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Mol. Struktuur Kaheahelaline üheahelaline Sarnasused- happejääk - fosfaatrühm Valkude lagundamisel vabaned kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel Aminohape on valgu monomee DNA kuulub kromosoomide ehitusse DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Riboos on monisahhariid Valgu monomeerid on aminohapped Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks
Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO
CH3COONH4 värvitu kollakasorandẑ 3,0 Jah Kirjutada katses kasutatud soolade hüdrolüüsivõrrandid: Al2(SO4)3 = nõrk alus + tugev hape → reageerib alusejääk Al3+ + H2O ↔ AlOH2+ + H+ AlOH2+ + H2O ↔ Al(OH)2+ + H+ Al(OH)2+ + H2O ↔ Al(OH)3 + H+ NaCl = tugev alus + tugev hape → ei hüdrolüüsu Na2CO3 = tugev alus + nõrk hape → reageerib happejääk CO32- + H2O ↔ HCO3- + OH- HCO3- + H2O ↔ H2CO3 + OH- Na2SO3 = tugev alus + nõrk hape → reageerib happejääk SO32- + H2O ↔ HSO3- + OH- HSO3- + H2O ↔ H2SO3 + OH- CH3COONH4 = nõrk alus + nõrk hape → reageerivad mõlemad CH3COO- + H2O ↔ CH3COOH + OH- NH4+ + H2O ↔ NH4OH + H+ Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsimäärad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M (K vt. tabelist Lisa 2). 0,1M Na2CO3 hüdrolüüsimäär ja lahuse pH Kv
Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U)
Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline (osaline
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
Liikumisfun, kokkutõmbumine kokkutõmbevõimelised valgud, lihastes olevad valgud võimaldavad liikumist Varuaineline munavalgud(letsitiin), piimavalgud(kaseiin) Energeetiline vähetähtis e. Väga madal 1g-17,6 kJ Toksiline botuliin(kalas ja lihas), putukatemürgid, madude mürgid (rästik-hemolüütiline) 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. a) lämmastikalus adeniin, guaniin,tsütosiin, tümiin b)sahhariid(suhkur) desoksüriboos c)happejääk - fosfaatrühm 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. a) adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil b)riboos c)fosfaatrühm 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? Adeniin, guaniin ja tsütosiin 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? DNA -- A=T ja C=G RNA -- A=U ja C=G 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info säilitamine ja ülekanne 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel?
elutegevuse käigus. Sel juhul saadakse glükoosist kaks piimhappe (C2H4OHCOOH) molekuli, kuid H ei eraldu ning protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Pärmseened ning mõned bakterit teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärmist, mille puhul ei eraldu H aatomeid. Moodustub kaks etanooli (C2H5OH) ja kaks ATP molekuli; eraldub CO2. Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Kogu protsessi nimetatakse tsitraaditsükliks, kuna ühe vaheprodukti happejääk on tsitraat. Enne tsüklisse sisenemist eralduvad pürovaadist CO2 molekul ning kaks vesiniku aatomit ning kahesüsinikuline ühend (äädikhape) siirdub tsitraaditsüklisse. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Vaheetapist ning tsüklist eraldub kokku 20 H aatomit, mis kõik ei pärine algsest glükoosist, vaid ka tsüklisse sisenevast H2O’st. Vesiniku aatomid seotakse
stabiliseerijad) o Kaitseülesanne (kitiin putukatel) · Nukleiinhapped o On biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiid Tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Andeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, Tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat Uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelalne (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel)
15. DNA ja RNA võrdlus DNA MOLEKUL RNA MOLEKUL MONOMEERI NIMETUS desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) adeniin, 1) adeniin, MONOMEERI EHITUS: guaniin guaniin 1) Lämmastikalus tsütosiin tsütosiin 2) Sahhariid (suhkur) tümiin uratsiil 3) Happejääk 2) desoküriboos 2) 3) fosfaatrühm adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) NUKLEOTIIDI NIMETUS guanosiinfosfaat (G) guanosiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) MOLEKULI RUUMILINE kaheahelaline üheahelaline (osaline
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid a) Lämmastik alus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin b) Sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c) Happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline
Monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid a) adeniin a) adeniin Monomeeri ehitus: guaniin guaniin a) lämmastikalus tsütosiin tsütosiin b) sahhariid tümiin uratsiil c) happejääk b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Nukleotiidi nimetus: tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C)
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosforhappejäägist. DNA molekul RNA molekul TUNNUS monomeeri desoksüribonukleotiid ribonukleotiid nimetus monomeeri ehitus: a. adeniin a. adeniin a)lämmastikualus guaniin guaniin b)sahhariid tsütosiin tsütosiin c)happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm nukleotiidi adenosiinfosfaat adenosiinfosfaat nimetus guanosiinfosfaat guanosiinfosfaat tsütidiinfosfaat tsütidiinfosfaat tümidiinfosfaat uridiinfosfaat
*) rRNA ehk ribosoomi RNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. * Kui kuskil on DNA ahel, siis vastavalt komplementaarsus printsiibile sünteesitakse RNA. -) Kui meil on RNA juba olemas, siis me saame valgu. * DNA ja RNA võrdlus: -) monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid & ribonukleotiid. -) monomeeri ehitus: *) lämmastikalus: adeniin, guatiin, tüstosiin ja tümiin & adeniin, guaniin, tüstosiin ja uratsiil. *) sahhariid: desoksüriboos & riboos. *) happejääk: fosfaatrühm & fosfaatrühm. -) nukleotiidi nimetus: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T) & adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja uridiinfosfaat (U). -) molekuli ruumiline kuju: kaheahelaline (biheeliks) & üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel). -) komplemetaarsus: A = T ja C G & A = U ja C G.
cm sügavusele, et vältida ammooniumi lendumist. Ammooniumväetised põletavad taimi, mispärast ei kasutata pealtväetisena. Neid võib mulda anda ka sügisel, sest ammoonium ei leostu. Selle ühenditega toimub mullas nitrifikatsiooniprotsess, mis peatub, kui t° langeb <6°. Silmeti vedelväetisi kasutatakse ka pealtväetisena. Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma: · füsioloogiliselt happelised taim omastab katioone, mulda jääv happejääk reageerib mulla vesinikioonidega ja hapustab mulda · füsioloogiliselt aluselised taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid leelistavad mulda · füsioloogiliselt neutraalsed taim kasutab ära nii katiooni kui aniooni Bioloogiliselt happelised väetised hapustavad mulda mullas toimuvate mikrobioloogiliste protsesside tulemusena. Alludes nitrifikatsiooniprotsessile lähevad ammooniumiühendid mullas nitrifitseerivate bakterite kaasabil üle
NO N2O CO 4 3. HAPPED HAPE aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Definitsioon: hape loovutab prootoneid. Koostis: Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist. Struktuur valemid: HO O HO S Happejääk käitub iseseisva rühmitusena HO O HO P=O Happejäägi o.-a. määrab vesinikioonide arv HO Liigitus a) Vesiniku alusel HCl 1 prootoniline H2SO4 2 prootoniline H3PO4 3 prootoniline H4SiO4 4 prootoniline b) Hapniku alusel Hapnikhape ehk Hapnikuta hape oksohape HNO3
Elektrolüüdina kasutatakse väävelhappe ja destilleeritud vee lahust. Aku töötamist võib keemilise protsessi alusel kirjeldada järgmiselt: Aku tühjenemisel muutub aktiivmass H2SO4 toimel pliisulfaadiks, väävelhappejääk SO4 ühineb aktiivmassiga, eraldub vesi H2O. seega tühjenemisel elektrolüüdi tihedus väheneb (läheneb 1-le, vee tihedusele). Aku laadimisel muutub pliisulfaat PbSO4 positiivsetel plaatidel uuesti pliioksiidiks PbO2 ja negatiivsetel urbseks pliiks Pb, happejääk SO4 ühineb veega H2O. Laadimisel tekib H2SO4, järelikult elektrolüüdi tihedus suureneb. Kui nüüd laadimist jätkata, algab vee elektrolüüs, vesi laguneb vesinikuks ja hapnikuks. Akude rikked 1. Plaatide sulfateerumine Sulfateerumisel kattuvad plaadid jämedate pliisulfaadi kristallidega. Pliisulfaat juhib halvasti voolu ja takistab elektrolüüdi pääsu aktiivaine pooridesse. Sulfateerumise tunnused: · Pinge ja temperatuuri kiire tõus laadimisel
sest tema rõhk on 0,78 MPa on ligilähedane vere rõhule ja osmootsele kontsentratsioonile. 6.8 Elektrolüütide lahused. Dissotsiatsiooni aste ja konstant. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid ained, mille vesilahused juhivad elektrit nim. ELEKTROLÜÜTIDEKS. Elektrijuhtivus on tingitud molekulide jagunemisest laengut kandvateks ioonideks elektrolüütiline dissotsiatsioon. Hapetel, alaustel ja sooladel on +iooniks metallioonid või vesinikioonid. ioonideks happejääk või hüdroksiidioon. Lahus on neutraalne. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult dissotseerunud. Nõrgad on dissotseerunud osaliselt. DISSOTSATSIOONI ASTMEKS nim. Dissotseerunud molekulide arvu suhet üldmolekulide arvusse. L=N2/N=C2/C Dissotatsiooni aste suureneb lahuse lahjendamisel ja lõpmata lahjas lahuses on elektrolüüt täielikult dissotseerunud. (alfa)=1 Dissotatsiooni astmeid võrreldakse sama normaalsusega lahustel. Tugevatel elektrolüütidel peaks A=1, kuid
Makroväetised. Need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks. Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori. Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks. Füsioloogiliselt happelised väetised on väetised, millest taim omastab katioone. Mulda jääv happejääk reageerib seal olevate vesinikioonidega. Selletõttu tekib taoliste väetiste kasutamisel mulda hape ning muld muutub happelisemaks. Füsioloogiliselt leeliselisteks väetisteks on näiteks naatriumnitraat, mille kasutamisel jääb mulda NaOH. Selliseid väetiseid ei ole soovitatav kasutada happelist pinnast eelistavate taimede väetamiseks, kuna taoliste väetiste kasutamine muudab mulla rekatsiooni neutraalsemaks.
Nad jaotatakse omakorda: • kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Cropcare NK, • väetissegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel (Holding Invest väetissegud jne). Mineraalväetiste kasutamisel peab teadma nende jaotamist vastavalt füsioloogilisele toimele mullas. Selle põhjal jaotatakse mineraalväetised järgmiselt: 1. Füsioloogiliselt happelised väetised, millest taim omastab katioone, mulda jääv happejääk aga reageerib seal olevate vesinikioonidega ja mulda tekib selliste väetiste kasutamisel hape. Füsioloogiliselt happelised on enamus ammoonium- ja kaaliumväetistest. 12 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 -H -NH (NH4)2SO4 + [M] -H → [M] -NH 44 + H2SO4
Aluselises lahuses on pH>7. Tekstiilikeemias enamkasutatavad aluselise keskkonna põhjustajad ja kasutatavad kemikaalid on: NB! Selles loetelus on ka hüdrolüüsuvad soolad!!! Naatriumhüdroksiid NaOH 13 Kaaliumhüdroksiid KOH Naatriummetasilikaat Trinaatriumfosfaat Naatriumkarbonaat e. sooda Dinaatriumfosfaat Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda. SOOLAD: Mex(Happejääk)y Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel reaktsioonil. Tugeva happe ja tugeva aluse vahelisel reaktsioonil tekkinud soolad ei muuda lahustumisel lahuse pH väärtust nad ei hüdrolüüsu. Kaks sellist tekstiilikeemias kasutatavat soola on NaCl (keedusool) ja Na2SO4 (naatriumsulfaat). OKSÜDEERIJAD ja TAANDAJAD. Oksüdeerija on osake, mis liidab keemilise reaktsiooni tagajärjel elektrone, redutseerija loovutab elektrone. Lihtsustatultvõiks öelda, et oksüdeerimine
Hüdrasiini (ja derivaate) kasut. paljude sünteesikeemia produktide (ravimite, taimekasvu regulaatorite, värvainete jpt. tootmisel). 1,1-dimetüülhüdrasiin, hüdrasiin ja nende segud – raketikütuste põlevkomponent Lämmastikvesinikhape HN3 (азотистводородная кислота) - ebapüsiv ühend (plahvatusohtlik) värvusetu, kergkeev (35,7ºC), terava lõhnaga väga mürgine vedelik Vesilahustes püsiv nõrk hape (veidi nõrgem etaanhappest) Soolad asiidid N3- – happejääk Kergmetallide asiidid üldiselt hästi lahustuvad, üsna püsivad toatemperatuuril NaN3 saadakse N2O laskmisel läbi sula naatriumamiidi: t NaNH2 + N2O → NaN3 + H2O Raskmetallide, eriti Pb ja Ag asiidid plahvatavad kergesti löögist ja kuumutamisel; plahvatus tekitab detonatsiooni. On tuntud ka plahvatusohtlikud halogeenide asiidid. Laialdasem kasutamine – pliiasiid Pb(N3)2 [sütikutes] 3.14.3.2. Ühendid vesiniku ja hapnikuga
annaabi.ee 
