Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektriohutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
isolatsioon, pistik, elektripaigaldis, kraana, oomi, seadmed, tunnistus, põletused, elektrivool, pädevustunnistus, pistikupesa, kõrgepinge, elektrilised, elektriseadmed, dielektrilised, voolutugevus, alalis, varjestus, kaitseväikepinge, kindad, maanduse, elektrilaeng, elektriohutus, 1000v, elektrilöök, elektrilaengute, fibrillatsioon, seadetHelerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk.................................
korral tuleb ka sinna lisada selgitused. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
Elektriohutus Jaan Olt Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega
Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.
Kuidas päästa: 1) võta pikk elektrit mittejuhtiv ese ning liigu väga väikeste sammudega kannatanule lähemale. 2) tõsta juhtmed kannatanult ettevaatlikult eemale 3)lohista kannatanu riietest tõmmates ohtlikust tsoonist välja. Tegutsemine kõrgepingeelektrilöögi korral. 1) Kui kõrgepingejuhe on maha langenud, on maapind 25m ulatuses pingestatud. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Kui elektrivool on välja lülitatud alusta vajduse korral elustamist. Välgulöögikahjustused - Meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Vajaduse korral alusta elustamist, vii kannatanu haiglasse. Elektritraumad - Elektripõletuse puhul eristatakse nelja astet: naha punetus, villide moodustumine, naha söestumine, nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga, kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid?
s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub
s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub
8) Andma tehnilisejärelevave ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi Kui elektripaigaldisele on määratud käidu korraldaja saab omanik enamiku käidunõuete täitmisele panna käidukorraljale või lahendada need temaga koos. Kui elektripaigaldis asub kaitsevööndi läheduses on elanikel ja omanikul tähtis teada kaitsevööndis kehtestatud piiranguid. Piirangud võivad olla tingitud nii võimalikust elektrilöögi ohust loomadele ja inimestele, kui ka elektripaigaldise ja keskkonna võimaliku kahjustamise ohust. Nõuete teadmine võibolla vajalik remondi või ranoveerimis tööde korral eriti kui sealjuures kasutatakse mehanisme. Tavaisik ei pruugi teada,et kõrgepingel võib tekkida ülelöök meetrite kaugusele või et mõnel
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja
Kui otsaklemm ühendada nulljuhtmega, lambike ei sütti. 4. Elektriseadmete ohutusklassid Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: tavalise pistikuga elektritarvitid 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... III klass. Parandamisel ära asenda pistikut teist tüüpi pistikuga! Kui tavalise (0klassi) pistiku asemele pannakse kaitsemaandatud (I klassi) või kaitseisolatsiooniga (II klassi) tarviti pistik, siis on võimalik seda ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, mis on lubamatu
Maandamata Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V Elektriseadmete liigid ja tähised Jaotatakse neljaks Liigid ehk ohutusklassid saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; 2. elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; 3. kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; 4. Kaitsevikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega… - III klass Nõuandeid elektri ohutuks kasutamiseks Enne elektritöö alustamist võta elekter välja! Tõmba pistik pistikupesast välja pistikust kinni hoides, mitte aga juhtmest tõmmates! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise.
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Kirchhoffi I seadus: Sõlme voolude algebraline summa on võrdne 0`ga. Kirchhoffi II seadus: Kinnises kontuuris võrdub elektromotoorjõudude algeline summa selles kontuuris olevate pingelaengutega algebralise summaga Joule-Lenz'i seadus: juhis eralduv soojushulk on võrdeline juhi takistuse ruudu ja ajaga: 5. Vahelduvvoolu põhimõisted: Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini (see on voolu positiivne poolperiood); seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuest nullini (negatiivne poolperiood). Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsioonikohaselt muutuv vahelduvvool siinusvool. Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC. Vahelduvvoolu iseloomustavad tähtsamad suurused on järgmised:
Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või dusi all olles. Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad. Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks
toime; *bioloogiline toime; *kaudsed kahjustused; *elektrikaar tekitab kahjustusi nahale ja silmadele jne.; *kahjustused: kohalikud kahjustused, üldkahjustused, segakahjustused; *kohalikud kahjustused: elektrilised põletused, voolu märgid, naha metalliseerumine, mehaanilised vigastused, silmade kahjustus, mitu samaaegset kahjustust. Üldkahjustused: vool mõjub tervele organismile, olulisem mõju südamele, kopsudele, kesknärvisüsteemile. Väga nõrk elektrivool põhjustab lihaste kokkutõmbeid voolu sisenemiskoha ümbruses, raskeimal juhul südametegevuse ja hingamise lõpp. Elektri kahjulik mõju võib avalduda kohe või mõni aeg hiljem. Surm elektrilöögi tagajärjel 2 etapiline: kliiniline ja bioloogiline surm. Surmapõhjused: - südametegevuse seiskumine; - hingamisraskused; - elektrisokk. Ligikaudsel arvutusel võetakse 1 kilo-oom inimkeha takistuseks.
neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse. Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade nõudeid, elektripaigaldisi on enne kasutuselevõttu kontrollasutuse poolt kontrollitud. Kaitse otsepuute eest (põhikaitse) seisneb selles, et inimene või loom ei saaks juhuslikult (või ka tahtlikult) puudutada elektriseadme pingestatudosi. See tagatakse: pingestatud osade isoleerimisega. Selle, nn põhiisolatsiooni
aste teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon. IV. kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Elektriga juhtuvate tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on vigased elektriseadmed või nende hoolimatu , oskamatu käsitlemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Elektriohutuse tagamine 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Mis on elektripõletus? Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise mistõttu inimene kaotab palju vedeliku. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevait osi kehapinnal. Olenevalt põletuse
Kaod- soojuskadu Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Vahelduvvoolumasin- Kaitse elektrilöögi eest: · puutekaitset- kaitse otsepuute eest · puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest · ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: · Elektrivõrgude jagamine · Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine · Kaitsmine elektripuutumisest · Maandamine · Isikukaitsevahendeid · Tööriistad isoleeritud käepidamiga · Elektrimõõtetööriistad suure takistusega · Madalpinge Kaitseastmed- Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade, Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast
Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine
elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika- telemehaanika- vms seadmeist, iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge,enamasti alla 100 V. Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis – vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus, täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel.
paljaste kätega ega kasuta elektrit hästi jutivaid materjale, lähene kummisaabastes nt(pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112. Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist. 2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed 4
LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6
Jaotusliin. 2. kategooria tarbijad ja paigaldised, mille puhul toitevaheaeg põhjustab toodangu Arvestades radiaal- ja magistraalskeemi iseärasusi, nende eeliseid ja puudusi kasutatakse tavaliselt segalülitusskeeme. Kui seadmed paiknevad piki tsehhi sümmeetriliste ridadena ja tehnoloogilise protsessi väljalaske vähenemise, tööliste, mehhanismide ja tööstustranspordi seisakuga, häiretega tunduva hulga linna- ja muutumise tõttu tuleb neid tihti ümber paigutada, kasutatakse trafo-magistraalskeemi. Magistraalliin maaelanike normaalses tegevuses
katkestamata- Ampermeeter omab skaalal tähise : A, kA, mA, µA. Skeemi tähiseks A Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelsit pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. Elektromootorjõud Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Laengute ümberpaiknemine allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromootorjõud (emj, uuema nimetusega allikapinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks volt ehk V Elektromootorjõud on 1 volt, kui laengu 1C ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1J. Kilovolt 1kV = 1000V Millivolt 1mV = 0,001V Mikrovolt 1µ = 0,000001V (kümme -6ndas)
ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juhti nimetatakse juh
Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lü
tema töökohal ohustada. Riskihindamine tuleb dokumenteerida (riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat) 1.samm : Ohtude ja ohustatute väljaselgitamine Otsida töökohal seda, mis võiks tekitada kahju ning selgitada välja töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. Oht võib olla mis tahes ese või protsess, mis võib tekitada kahju nt materjalid, seadmed, töömeetodid või tavad. 2.samm : Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnata tuleb olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosust jne) ning tuleb reastada need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. Risk on mis tahes võimalus, et oht tekitab kellelegi kahju. 3.samm : Ennetusmeetmete otsustamine
) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Automaatjuhtimisskeemid on ülevaatlikumad ja selgemad, kui nad on kujutatud pea-(primaar-) vooluahelatest eraldi. Seadme üksikelemente (kontaktid, poolid, lülitid) kujutatakse skeemil vajaduse korral üksteisest lahus nii, et nende ühendused skeemielementidega on lühimad. Sellist skeemi nimetatakse laotatud skeemiks. Montaaziskeemidel paiknevad seadmed nii, nagu nad tegelikult asetsevad. Montaaziskeemide järgi monteeritakse keerukamat elektriseadmestikku. Eestis kehtestati 2000. aastal tingmärgistandardid, mis on täpselt samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt 11 Kuivelement (ka patarei) Takisti
järsult tekkiva pöördemomendi tõttu. Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöörlemissuunda muuta. Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida. Vahetult pärast puurimist ei tohi puutuda puuri ega töödeldavat detaili (need võivad olla väga kuumad). Puuri või otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema välja lülitatud ja pistik pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku. Kasutatavad puurid või otsikud (kruvikeerajal) tuleb kindlalt padrunisse kinnitada. Padrunivõtmega kinnitamisel tuleb kinnitada kõigist kolmest võtmeaugust. Käsitsi kinnituva kiirpadruni puhul tuleb keerata hülssi kuni otsik on tugevalt kinnitunud. Töötavat trelli ei tohi käest panna. Käivitada tuleb trell alles siis, kui ta on kindlalt käes.
perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega
annaabi.ee 
