vahendaja ning ei tee ise tootes muudatusi mis võiksid muuta toote ohutust. Elektrituru seadus Elektrituru seaduse reguleerib : 1.Elektrienergia tootmist 2.Elektrienergia edastamist tootjalt võrguettevõtte ettevõtja võrgu kaudu tarbija tarbimiskohta. 3.Elektrienergia ja selle edastamisega seotud võrguteenuste müüki. 4.Elektrienergia eksporti , importi ja transiiti. 5.Elektrisüsteemi majandusalast ja tehnilist juhtimist. Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ (17 mai 2002 a) on nimetanud oma elektrimüüjaks Aktsiaseltsi Eesti Energia. Viimane teenindab ja nõustab kõikki Elektrilevi OÜ elektrivõrguga ühendatud tarbimiskohtade kliente ,sõlmib nendega ja haldab võrguteenuste osutamise ja elektrienergia müügilepinguid ja arveldab klientidega neile osutatud võrguteenuse ning tarbitud elektrienergia eest. Elektrituru seadus nimetab turuosaliste nimetab turu suhete korraldamisel järgmisi lepinguid: 1
mis tähendab, et hinna aluseks on eelmise kuu keskmine börsihind, millele lisandub ettevõtte mõistlik kasum. Ettevõtete kasumimarginaal on Konkurentsiameti pideva vaatluse all. Ühegi kodu ega ettevõtte varustamine elektriga ei katke hetkekski ning elektrimüüjat saab igaüks suvalisel ajal vahetada kuid see otsus jõustub alles järgmisest kuust. Esimesel jaanuaril 2013 jõustus eelnõu mis kirjeldab üldteenus olemust: üldteenus on tarbija õigus osta elektrit ja võrguettevõtja kohustus müüa tarbijale elektrit; üldteenust saavad eelnõu kohaselt tarbida üksnes kodu- ja väiketarbijad; üldteenust osutab kodutarbijatele võrguettevõtja või kui ta ise elektrienergiat ei müü, volitab ta teenust osutama tegevusloaga müüja; üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinna arvutab võrguettevõtja elektribörsi eelmise kalendrikuu kaalutud keskmise hinna alusel, lisaks on võrguettevõtjal lubatud hinnale lisada mõistlik marginaal (eelnõu seletuskirja
Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel. Enne oli elektrienergia aktsiisiks 3,20 eurot (50 krooni) ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, kuid alates 2010. aasta märtsist on elektrienergia aktsiisimäär 4,47 eurot (70 krooni) ühe megavatt- tunni elektrienergia kohta. Elektriaktsiisi maksab võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale, omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija. Elektriaktsiisi maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Elektriaktsiisi maksja on kohustatud maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks esitama tema asukohajärgsele aktsiisikeskusele aktsiisideklaratsiooni ja tasuma aktsiisideklaratsioonil oleva aktsiisisumma.
r t Hind 5,20 3,96 4,06 4,19 3,86 4,88 4,31 4,36 4,56 Pilt nr. 5 Eesti Energia üldteenuse hind 2016, koos KM-ga, (senti/kWh). 5.1.1 Bilansienergia Kui olete äriklient, kelle tarbimiskoha peakaitse on suurem kui 63 A, ei ole korteriühistu, ning jätate avatud turul elektrimüüja valimata, müüb tarbimiskoha piirkonna võrguettevõtja Teile elektrit bilansienergia hinnaga, millele lisandub müügimarginaal. Reeglina on bilansienergia hind börsihinnast kallim. Jaanuar - September 2016 lisandub bilansienergia hinnale müügimarginaal 1 3,00 €/MWh (käibemaksuta). Võrdluseks on Eesti Energia bilansienergia hinnale lisandub oktoobris 2016 Eesti Energia müügimarginaal 2,00 €/MWh (käibemaksuta). 5.1.2 Võrdlus
väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 35-45, § 621. Seminariks vajalik kohtupraktika (tüüptingimused) 1. EKo C 322/14 – El Majdoub (tüüptingimuste saamine lepingu osaks) 2. RKTKo 3-2-1-76-07 (tüüptingimuste kontrolli eeldused), 3. samas ka 3-2-1-76-07, p-d 20-24 (üllatuslikud autovõtmed); 3-2-1-12-14, p 30-36 (tüüptingimus lepingu osaks, muutmine, p 40-41 (tõendamiskoormis, ebamõistlik kahjustamine; maagaasi võrguettevõtja); 3-2-1-156-13, p 10-11 (liisingueseme väärtus); 3-2-1-112-14, p 14 (kohtu kontrollikohustus); 3-2-1-68-16, p 49-54 (parkimistingimused europark). 4. RKTKo 3-2-1-184-13, p 11-12 (tüüptingimuste tõlgendamine) 5. RKTKo 3-2-1-169-13, p 32 (viivisemäära sätestamine tüüptingimusena), vt ka 2-15-2810, p 18 (leppetrahvi tüüptingimusena). 6. RKTKo 3-2-1-22-16 p 18 (nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine) Seminariks vajalik kohtupraktika (võlatunnistus) 1
rahvusvahelise elektrituru senist arengut ja prognoosi järgmise 5a kohta. 3. Järgmise 5a kohta analüüs, milles käsitletakse keskkonna nõuete eeldatavat mõju elektrituru arengule. 4. Järgmise 10a kohta andmed ja analüüs, mis käsitlevad taastuvatest energia allikatest toodetud elektrienergiat. 5.andmed selle kohta, mis on eelneva arengu kava andmetega võrreldes muutunud. Turuosalised Turuosalised on elektriettevõtja ja tarbija ning pilansi haldur Elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liini haldaja ja müüa. Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil. Võrgu ettevõtja on elektriettevõtja, kes osutub võrgu teenust võrgu kaudu. Liinihaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigi piiri ületavat alalisvoolu liini. Müüja on elektrienergia tüür ettevõtja. Pilansi haldur on isik, kes on oma pilansi tagamiseks sõlminud süsteemi halduriga pilansi lepingu
annaabi.ee 
