· Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaalija · Enamasti kujutab interjööre , tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga · Tegevus piltidel vähetähtis · Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus · Aknaid kujutab alati vasakul pool
ligiduses ja käed rusikas. Ta kasutas peamiselt naasklit, mitte peitlit ning see oli pikk ja töömahukas protsess. Klassikaline ajastu Lisandusid ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli täiuslik kehaline ilu Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub) Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Polykleitose ´´Odakandja´´ U 450- 430 e.m.a Rooma marmorkoopia Polykleitos on loonud kreeka sõdalase- atleedi ideaaltüübi,
Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest Polykleitose ,,Odakandja" ja 1/8 Lypsippose ,,Kaapijal". Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka
jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis
eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti. 5. Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili. Kujutised olid mustad ja need maaliti savipinna punakale foonile. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile
JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Natüürmort kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljade ja muu toiduga, vaipasid jne · Maastikumaal eriline koht meremaalil, sest Holland on mereriik REMBRANDT Hollandi ja euroopa kunstiajaloo üks olulisimaid maalikunstnikke tänu tehnilisele meisterlikkusele ja sügavale inimlikkusele tema maalides. Saavutas edu juba noore kunstnikuna ning abiellus jõuka kaupmehe tütrega, Saskiaga, kellest maalis mitmeid portreid.
elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest. Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid- 1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik. 2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased. (mõlemal oli egiptuse kunsti mõju) II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane. 1) Polykleitos "Odakandja"(Sparta skulptor 5
õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega. Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky- stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.(2)
Maastik ka nii nagu oli. · Peamised zanrid. Olustikumaal, mis tavaliselt kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (meremaal). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti, maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad. · Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch · Jan Vermeer van Delft. Üks suurim Hollandi maalija, kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega
õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega. Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky-stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.
Kui tagasi tulete, näete kogu oma maali hoopis värskema pilguga. Nii saab kergelt jälile ka vigadele. See, mida sa parajasti kestvas maalimistuhinas ei märka, tuleb ilmsiks, kui pole oma pilti vahepeal mõnda aega üldse vaadanud. Erinevad maalimistehnikad IMPASTO - õlimaal See on tehnika, kus õlivärvi või akrüüli kantakse maalipinnale paksult ja jõuliselt, sageli otse tuubist. Jäävad näha pintslijälgede triibud, mis annavad maalile tekstuuri ja elavuse. Kasutatakse sageli maalimisel alla prima ehk kui maal ühe maalimiskorraga valmis tehakse. Vt. Vincent van Gogh Kasutada jäika harjaspintslit või maalimisnuga. paljudest kirevatest värvidest koosneva motiivi puhul võib alguses eri värvi objektid katta õhukese värvikihiga, et hiljem oleks kergem aru saada, kuhu mis värvitoon käib. Vältige olukorda, kus värvid paletil on segamini läinud ja liialt ära määrdunud. Kui see on juhtunud, puhastage oma palett
Meheideaali kehastas alati atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. KLASSIKALINE AJAJÄRK 480-323 eKr Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsutava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ta ainult nõjatub (nn. nõjajalg.) Ka liikudes jaoutub keha raskus jalgadele erinevalt. See ei muuda mitte ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptord hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse
sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega. Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky-stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.
Lapse nägu särab, kui isa või ema kõnetab teda sõbralikul toonil, kui aga isa tõsine ja vali hääl käsib tal vaikida, lõpetab ta karjumise. Ja pole harvad juhud, kus väiksed lapsed võtavad kuulekalt pudeli, mille nad olid just eemale tõuganud, kui kästa neil juua teatud laitva tooniga. Nende väheste ja lühikeste katkendite eesmärk oli iseloomustada hoiakut, mis valitses tollases maailmapildis, aga ka tänapäeval. Nõrga lapse halvustamine ja tagakiusamine, samuti elavuse, loovuse ja tundelisuse allasurumine nii lapses kui ka omaenda Ises on tunginud meie elu nii 6 paljudesse valdkondadesse, et me ei märkagi seda enam. Peaaegu kõikjal on levinud kalduvus vabaneda lapselikkusest , see tähendab nõrgast, abitust, sõltuvast olendist endas nii ruttu kui võimalik, et lõpuks saada iseseisvaks, tubliks täiskasvanuks. Aga laps ongi just seda nõrk, abitu. Kui me taaskohtume nende olenditega oma lastes, siis kiusame teda taga samasuguste
olustikumaale ja lähedaste portreid või grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581-1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Keegi peale teda pole osanud nii hästi naeru kujutada - alates muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni välja. Teine suure kuulsuse saavutanud hollandi maalikunstnik kannab nime REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja
lähemale ja tõstab loo ustavust. 3. Kasutada üksikasjalust, konkreetseid detaile. Peab märkama suurusi, kaalu, asjade arvu, värvi, lõhnu jne. Sõna ja lause 1. Kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu 2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4. Autoritekst tuleb kirjutada kirjakeelses sõnavaras ja vältida argikeelt-slängi. 5. Lausetele annavad elavuse verbid, mis panevad lause liikuma. Verbe tuleks kasutada öeldisena. 6. Palju tuleks kasutada isikulist tegumoodi. 7. Elavust tõstab see, kui tekst liigub kiirelt ja elavalt – nõuab lühikesi lauseid ja lühikesi lõike. 8. Elavust ei saa saavutada omadussõnade kuhjamise abil. Vältida sõnu nagu dramaatiline, kohutav, põnev jne. Loomulikkus ja ühtsus – loomulikkus toetub kahele sambale: stiili sobivus sündmusega ja uudise retoorilise olemusega
Reporter peab vajalikke fakte juurde hankima. Uudisküsimuste vastuste puudumine: kas on vastatud kõigile uudisküsimustele. Lugeja ootuste täitmine: uudis peab vastama lugeja küsimustele ning et vastused oleksid küsimusi tekitavate lausete lähedal. Valed proportsioonid: peale kompositsiooni kordategemist võib selgineda, et juhtlõiku arendav osa on liiga lühike ning siis tuleb hankida juurde juhtlõiku arendavat materjali. Elavuse ja inimkesksuse puudumine. Uudis peab olema inimkeskne ja elav. Kas on piisavalt tsitaate? Kas on palju fakte, mis lasevad lugejal end tunda osa sündmusest? Kas on liiga palju tsiteeritud, ametlikke tekste jm? Liigsed mõtted. Otsustamine, kas loos on palju mittevajalikke fakte, põhineb toimetaja arusaamisel auditooriumi huvidest ja teadmistest. Mittevajalikud osad tuleb lihtsalt maha tõmmata. See tähendab
Osa kouros'tenägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub. See ei muuda ainult jalgade asendid, vaid muutustele allub kogu keha. Viienda sajandi keskel eKr valmis Polykleitose ,,Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Odakandja seisab, kuid tajutav on tema liikumisvõime. Kuulsad on ka Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ,,Kettaheitja". Myron suutis kujutada liikumist.
Ta oli prantsuse moodsa kunsti tundja ja austaja ning teda veetlesid Prantsusmaal populaarsed vodevillid- kaasaja-ainesed, kergel käel karaktiseeritud tegelaskujudega laulumängud, milles laul vaheldub dialoogiga. Nii üritas ta vodevilli ülekandmist ka Taani pinnale. Ta lõi alates aastast 1825 vodevilli alal rea kõigiti õnnestunud, maitsekaid taani algupärandeid: ,,Kuningas Saalomon ja kübarsepp Jörgen", ,,Aprillinarr", ,,Lahutamatud", ,,Ei" jt. Ta saavutas ennenähtamatu elavuse Taani teatrielus, tükid omandasid säärase populaarsuse. Vodevill pidi tema selgituste järgi olema ooperi ja komöödia (kahe tunnustatud liigi) kokkusulatis ja omama erilisi reegleid. Heibergi formaalne esteetikasuund kaitses vormi sisu ees. Peale vodevillide on Heiberg kirjutanud mõned rahvalauludega ehitud, hästiõnnestunud romantilised laulumängud: ,,Elverhöj" (Haldjamägi 1828), ,,Syvsoverdag" (Seitsme magaja päev 1848)
ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet, naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. 5. klassikaline ajajärk * Toimub suur muutus vabafiguurides kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. * Kujud olid ilmekad igast küljest (arhailise ajastu loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks) * Kujud näod on rahulikud ja tõsised (mitte grimassitaoline naeratus) * Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. kontrapost tugijalg ja nõjajalg. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalala (tugijalg) ja teisele ta ainult nõjatub (nõjajalg) . Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 6. * ,,Odakandja" 5
Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostati rohkem riietuse, soengu ja ehetega. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse keerukamaid kujutama liigutusi. Kujud muutuvad vaadeldavaks igast küljest. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav looduslähedus. 5. saj. keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose ,,Odakandja". Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teose, eriti ,,Kettaheija"
2.Miks on varased kujud jäigas püstiasendis? Varajased kujud on jäigas püstiasendi tasakaalu pärast. 3.Kes olid kouros'ed ja kore'd? Kouros'ed olid alasti meesfiguurid (ideaalne sõjakangelane või sportlane, kes näitas hästiarenenud lihastes keha ilu) ja kore'd riietatud naisfiguurid (naise iluideaal, rohke riietuse, ehete ja soenguga). 4.Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kujude elavuse saavutamiseks hakatakse kasutama nn kontraposti. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest, grimassi taoline naeratus kaob ning kujude näod on rahulikud ja tõsised. Kujurid hakkasid kujutama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget, mille tulemuseks oli looduslähedus ja väljenduse veenvus. 5.Millega seostad terminit "kontrapost"? Kontrapost tähendab, et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks
grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581- 1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Keegi peale teda pole osanud nii hästi naeru kujutada - alates muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni välja. Teine suure kuulsuse saavutanud hollandi maalikunstnik kannab nime REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel, kuid
annaabi.ee 
