Miks mulle ei meeldi füüsika (0)

Miks mulle ei meeldi füüsika?
Minu jaoks on füüsika üks ebameeldiv aine. Ma ei näe füüsikas õpitul minu tulevikus suurt rolli mängimas. Jah, muidugi ma saan aru, et mõni tahab saada tuumafüüsikuks kuid mitte mina. Arvan, et füüsika on üks igav ja mõttetu õppeaine, mis lihtsalt lisatud õppekavasse.
Mulle ei meeldi füüsika, see aine ei paku mulle huvi. Selle asemel, et uurida aatomeid või elastseid kehasid, loeksin ma parema meelega mõnd head raamatut. Ma küll alati võitlen igavusega ja üritan füüsika koduseid töid õige aegselt esitada. Sellised asjad nagu külgetõmbejõud või erisoojus ei kutsu kohe absoluutselt õppima. Pigem üritan lükata sellised ained päeva viimasesse ossa.
Üks suur põhjus miks mulle füüsika ei istu, on kindlalt see, et mul ei ole füüsikalist ega matemaatilist taipu üldse. Tänu sellele puudusele möödub aeg füüsikaga tegeledes väga aeglaselt. Näiteks ühte tekstülesannet võin ma teha lausa kaks tundi. Proovin alati erinevaid võimalusi kuidas lahendada ja kui välja ei tule siis võtan interneti, mõne sõbra või vihiku appi. Tihtipeale ei saa ma ka siis õiget vastust kätte. Kõige ebameeldivaim selle puhul on veel see, et kui õpetaja kontrollib neid ülesandeid ja mina ei ole korrektset vastust suutnud leida, saan ma ekooli koleda punase kahe. Ja kui sa pingutad, ning seda ei märgata, siis ei tule enam sellest üritamisestki midagi välja.
Aga võib-olla ei meeldi mulle füüsika enam seetõttu, et kaheksandas klassis jäin selle aine mittemõistmise pärast esimest korda suvetööle. Peale seda on tõesti füüsika muutunud rohkem hirmuäratavamaks. Sel hetkel kui kaasõpilased nautisid suve, käisin mina füüsikat õppimas. Kordasin endale igapäev kui väga ma vihkan füüsikat, võimalik, et tänu sellel ei peitugi minu sees armastust füüsika vastu.
Algul tundus füüsika mulle põnev. Oli see ju siiski uus aine mida õppima hakkasime. Kuid peatselt, kui kohtusime õpetajaga, see huvi kadus . Öeldakse, et esmamuljest oleneb nii mõnda, nii on. Iga tund kuulsime kui saamatud me oleme, seda nii füüsikas kui ka ülejäänud elus. Hetke mil algas kodutööde vastamine, värisesime kõik hirmust, kartsime, et kui keegi meist midagi ei oska või mõnest ülesandest aru ei saa, kuuleme järjekordselt seda kalki valjut häält, ütlemas meile, et me ei jõua elus kuhugi , kui me füüsikast aru ei saa. Peale neid tunde tekkis üüratu suur hirm füüsika ees. Ju siis seondus selle hirmuga ka vihkamine , mis oli suunatud füüsikale.
Füüsika puhul ei meeldi mulle ka see, et iga väite juurde tuleb tuua näide. Tihti on nii, et väite suudan kokku panna ja välja öelda, kuid näidete toomisega läheb asi keeruliseks. Matemaatikas on sellesuhtes lihtsam, et pakud välja klassikalise õuna variandi . Mitu õuna jäi mul siis või siis alles?. Aga füüsikas see nii ei ole, minu arust pole üldse need näited tihtipeale loogiliselt võetavad. Siinkohal tuleb mu jälle raskusi näite toomisega.
Füüsika ei ole mitte ainult mulle ebameeldiv aine, kindlasti on paljudel see probleem. Kuid kuna see on gümnaasiumi õppekavas sees, siis tuleb see üle elada. Kuna olen kindel, et edaspidises elus mul seda vaja ei lähe, siis ei ole ma kurb kui ma vaid viitele õppida ei suuda. Loodetavasti muutub gümnaasiumi jooksul mulle füüsika meeldivamaks.
Elis-Meryl Tiido 10klass