17. Kes etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel? Johan Skytte 18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis? Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25. Missugune nakkushaigus levis Põhjasõja ajal Eestisse? Katk 26. Kuidas nimetati endiste talupoegade ja sõdurite röövsalku? sissid 27. Kes olid Põhjasõja ajal: a) Rootsi kuningas, b) Vene tsaar? a) Karl XII ja b) Peeter I 28
kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva.
rahuldas selle. KUJUTAV KUNST JA ARHITEKTUUR 24. Mis olid barokk, renessanss, Rõngasristid, bastionid? Barokk, renessanss kunstistiil, kultuuristiil. Rõngasristid hauamonumendid. Bastionid uut tüüpi kindlustused. TALUPOJA KULTUUR 25. Mida mõistad talupoja kultuuri all? Toit, kõrtside rajamine, elamud. 26. Milline oli eestlaste toidulaud? Rukkileib, kala, soolasilk, läätsed, oad, herned, kudrud, joodi puskarit ja õlut. 27. Mis oli rehielamu? Peamine elamutüüp Rootsi ajal. PÕHJASÕJA ALGUS 28. Miks algas Põhjasõda? Rootsi oli vallutanud Läänemere äärsed maad ja see ei meeldinud Taanile, Poolale, Venemaale. NARVA LAHING 29. Millal, kelle vahel ja milliste tulemustega lõppes Narva lahing? Põhjasõja ajal 1700, Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi vägede juht oli Karl XII ja Venemaal tsaar Peeter I, venelaste võit. EESTI TALURAHVAS SÕJA AASTATEL 30. Kuidas mõjutas Põhjasõda eesti talurahva olukorda?
maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised Landesstaat - maariik, aadli omavalitsus Piiblikonverents - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine e sisuliselt keelekonverents Rehielamu - elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba Bastion - linnade kaitseehitised(5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud:
Figuuride ja portreede kujutamine on isikupärasem ja vabam kui Kreekas. Põhilised materjalid olid savi ja pronks. Ehituskunstis on säilinud vaid ümarkaarelisi linnaväravaid ja müürijuppe.templeid tuntakse vaid kirjelduste põhjal. Templi põhiplaan oli ruudu kujuline, kivist aluses asus puidust hoone osa. Sambad olid madalad ja hõredad. Palju kasutai keraamilisi kaunistusi, templi külge võidi ehitada veel väiksemaid pühakodasid. Roomlaste aatriumiga elamutüüp pärineb samuti etruskidelt. Maale teame vaid seinamaalingutelt haudades. Kujutati pidusid, jahti, võistlusi ja igapäevaelu. Naisefiguurid on heledad, mehed tumedad. Värvidest kasutati punast, kollast, rohelist, helesinist ja pruuni. 1726 rajati Etruski Akadeemia selle kultuuri uurimiseks.
Renessanss uuesti sünd antiigist. Vanarenessanss Firenze, Kõrgrenessanss Rooma ja Veneetsia. Loobuti kõigest gootilikust. Au sisse tõusis jälle kuppel. Tähtis ehitis: Peetri kirik Roomas. Kaunistused : sambad, pilastrid, lõvipead, puutod väike alati lapsuke, kipsist puuvilla ja lille valikud, akantuse lehed, kuppelehitised, ümarkaar. Kui tekkis mõjukate inimeste kiht siis hakati rõhku panema mugavatele elamutele. Itaalias hakkas arenema Palazzo uus elamutüüp, ruudukujuline, lihtne, esiküljed tänavapoole, sees oli tavaliselt siseõu mis oli ümbritsetus kaarkäikudega. Siseõus asusid skulptuurid ( 3D alumine korrus töötlemata kunst tombitud kivist, teine keskmiselt, viimane aga kõige rohkem sile ). Skulptuurid kujutasid kuulsaid isikuid. Kõige rohkem Taavetit, Püha Jüri, Püha Georg. Vanarenessanssi kunstnikud : Donatello(13861466) varasem töö ,,Taavet" nõtke, noor karjuspoiss. Maalikunstik Masaccio(14011429) tema hakkas
12 linnriigiliidust, põllumajandus ja merekaubandus olid kõrge tasemel; · Tempel paiknes tavaliselt kõrgel poodiumil, põhiplaanilt peaaegu ruut, templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele, sambad sarnanesid dooria sammastega, aga neil oli alus ja puudusid kannelüürid, talastik kaeti saviplaatidega, templil puudub Kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus; · Etruski elamutüüp püsib Itaalias väga kaua, pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid; · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad nende haudehitised; · Maalidel kujutatakse surnut kas portreeliselt või pidustustest osavõtjana; · Meesfiguurid tumedad, naisfiguurid heledad; · Kõiges on tunda väga tugevaid Kreeka mõjutusi; · Uskusid hauatagusesse ellu, sellest haudehitiste kultuski;
mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda. Kindlustatud elamud, hütid, Rehielamu küttekolle, matmiskombed Põletusmatus. Maeti elamu püstkojad (puidust). tarandkalmed, lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine
132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika). · Prantsusmaal on palju renessanss-stiilis losse, eriti palju on neid Loire`i jõe orus. Need on tõelised muinasjutulossid, rikkalikult kaunistatud, tornide ja katuseakendega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i /samboori/ jahiloss. (364 ruumi,
· Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat, Tartut ja Otepääd. · Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. · Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad külade- ja kihelkondade juhid, kes juhtisid ka sõjakäike. · Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal. 5. EESTLASTE MUINASUSUND:
h. Panteon kõigi jumalate tempel. · Palatinuse künkale keisrite paleed. · Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). · Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. · Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). · Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: · Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. · Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. · Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. · Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. e. Pompej (Pompeij/Pompei) · Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. · Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. · Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele.
põllumajanduse ja merekaubandusega. Se soodustas kultuuri arengut. Õitseaeg on umbes 6. sajand e.m.a. Käisid läbi kreeklastega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaanilt peaagu ruut. Templil sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanesid dooria sammastele. Neil puudusid kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad. aatrium Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana
aastatel. Selle eesmärgiks oli teada saada üldine radoonitase Eestimaa majades, radooniohtlikumad piirkonnad ja radooniohtlikud hoonete tüübid. Mõõtmised teostati 700 majas (peamiselt elamud). Mõõtetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks saadi 102Bq/m3. 65% majadest oli radoonitase alla 100Bq/m3, 3% üle 800Bq/m3. Saadi teada, et ühepere-elamutes on radoonisisaldus kõrgem kui kortermajades. Samuti selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse. Sellist tüüpi maja radoonirikkal pinnasel tähendab, et seal on ülikõrge radoonitase selline maja oli Kundas, kus saadi mõõtmistulemuseks 12000Bq/m3. [] Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi üldistatud anded elamute radoonitaseme kohta. Siseõhu kõrgem keskmine tase oli
Igapäevane leib valmis aganatega segatud teradest, mis jahvatati käsikivil või veskis. Söödi ka herneid, putru, ube. Kõige rikkam söögilaul oli kaetud pulmade ajal, aga ka jõulude ajal. Joodi pulmas mõdu, kalja , aga ka omatehtud õlu või viina. Viina ja õlle turustamiseks alustati kõrtside rajamist. See sai talupoegade hulgas väga populaarseks. Seal levitati külauudiseid, tehti kaupa või mängiti pilli. Suitsetati vähe, sest tubakas alles levis siia. Valitsev elamutüüp oli rehielamu. Rehituba oli piiratud igast küljest kõrvalruumidega ja oli seetõttu pime. Valgust andsid ahi. Talurahva riietuse kujunemisel oli oma roll uutel moesuundadel, mis jõudsid siia Rootsist. Nt pikitriibuline seelik, naiste pottmüts, meest murumüts, meest põlvpüksid saartel jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus ka torupill. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli saavutanud 17. sajandil oma kõige suurema võimsuse. Selle vastu olid
oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul 13. Elamud, külad, talud . KÜLATÜÜBID Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk-järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. ( kareda küla Järvamaal, mainitud Henriku poolt oma ilu poolest). Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos
Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. b)Elamud, külad, külatüübid, kihelkonnad, maakonnad Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk- järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekisid ridakülad
Olid ehituskunstis kõrgel järjel. U 3.saj eKr sulandusid nad roomlastesse. Ehituskunstist. Saab ülevaate vanade linnade ja linnuste varemetest. Etruski tempel. Mõnevõrra erines Rooma templist. 1. Põhiplaanilt lähenes ruudule 2. Seisis kõrgel alusel poodiumil 3. Puudus Kreeks templi harmoonia 4. Sambad asetsesid laiemalt 5. Murdkatus eendus tugevalt Etruskide elamust on alguse saanud paljude rahvaste elamutüüp (k.a. meie) Peamine ruum oli aatrium, mis oli kõige olulisem. Selle ümber võisid koonduda väiksemad ruumid. Tagumises osas aatrium laienes alae. Peamiseks valgusallikaks oli laes olev avaus compluvium; all põrandas oli auk vihmavee jaoks impluvium. Tiivast ja tagumistest ruumideks kujunes hiljem suursugune eluruum tablinum. Egiptlaste kõrval olid etruskid teine rahvas, kes oli pööranud erilist tähelepanu hauatagusele elule. Maeti kaljuhaudadesse
Vanade kambrite asemele hakati ehitama uusi ja avaramaid. Peamiselt Lõuna-Eestis suurendati kambrite arvu neljani ja üks neist muudeti köögiks. Mujal ehitati mitmel pool rehetoa ja kambrite vahele risti hoonet pikk ja kitsas köök. Lõuna-Eestis hakati seoses talude päriseksostmisega 1860.aastaist ehitama uusi, rehest eraldi elamuid. Need olid tavaliselt 2-4 toa, köögi, sahvri ja esikuga hooned. Mulgimaal, kus uusi elamuid enim ehitati kujunes suurtaludes omapärane elamutüüp: ühes otsas asusid peremehe eluruumid, teises peretuba teenijatele, köök, sahvrid, mida hakati nimetama häärberiks.Põhja-Eestis ja saartel hakati uusi elamuid ehitama valdavalt 20.saj. Kohati paranesid ka maata talurahva ja saunikute-popside elamistingimused. Sellised ehitasid endale, kas väikese rehielamu või paari toaga eraldi elamu. Tavaks sai ehitada seni talusaunas elanud kehvikute jaoks sauna kõrvale väike elukamber
pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus. KUNST Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski elamust kujunes välja Euroopa elamutüüp. (Koosnes suurest aatriumist, Ruum läks avaramaks moodustades tiivad (alae), sõltuvalt jõukusest olid kõrvalruumid, nende arv oli erinev. Katuses oli avaus, kust tuli valgus sisse (komplumium), selle all põrandas vihmavee jaoks (implumium). Eriline kultuuriline tähendus on etruskite haudadel, kaljuhaudadel. Kuulsamad: Cornetos, Orvietos, Vulci. Egiptastle järel 2. rahvas, kes pööras surmajärgsele elule nii palju tähelepanu. Sarkofaagid olid kujutistega kaanetatud
ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoo mia ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus. Arhitektuur Peetri kirik Roomas maail ma suuri m kirik .Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Te ma sur ma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Te ma alustas kupli ehitamist. palazzo`d itaalia rikaste elamud. Se e elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, sise õue ga keskel. Fassaadid on kaetud jä medalt tahutud kiviplokkidega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i jahiloss. Louvre`i lossi vani mad osad Pariisis on sa muti renessansiajast. MAALIKUNST JA SKULPTUUR Itaalia. Vararenessanss Ilmnevad edusa m mud looduse ja ruumi kujutamisel, loo mulike pooside ja ini mese tundeelu edasiand misel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaali mine on
Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. Ehituskunst
Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst
Uued templid, s.h. Panteon – kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf – võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid – avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu – jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium – avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst
hoiti väljas tare nurga külge seotuna. Lambad võisid koha leida ka tare eesruumis, kui selline oli ehitatud. Koola poolsaarel ehitati palktared tavaliselt talveküladesse. Sealse tare tagaseina ja koja vahel asus nagu kojaski ,,puhas koht". Alates 19. sajandi lõpust hakkasid koolasaamid talveküladesse püstitama ka nn vene tare tüüpi elamuid. Need koosnesid kahest vaheseinaga eraldatud poolest - lahtise kaminaga tare-tüüpi ruumist ja vene ahjuga ruumist. Selline elamutüüp levis 20. sajandi esimesel veerandil kõigisse koolasaami küladesse ning on kaugemates külades tänapäevani kasutusel. Inarisaamidel võisid tared asuda n-ö suve- ja talvepaikades, mille vahet oli paar kilomeetrit. Suvine elupaik asus kalapüügikoha lähedal, talvine elupaik valiti kohta, kus leidus piisavalt küttepuid. Talupidamisega tegelevatel saamidel olid tare kõrvale rajatud majandusehitised: aidad, lehma- ja lambalaut, tall, küün
sajandi keskpaigas, mil ka mitmed varasemad peremajad jagatakse mitme korteriga elamuks. Eestis, kus on põline puitehituse traditsioon, ehitati linnades massiliselt puitelamuid, mis jäid meie linnade ruumilise identiteedi üheks peamiseks kujundajaks kuni 20. sajandi keskpaigani. 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud Vanimaks Eesti linnades hulgaliselt ehitatud meile tuntud puithoone tüübiks on nõndanimetatud urbaltisch-maja, ehk vanabalti või põlisbalti elamutüüp. Need on ühekorruselised ristkülikukujulise põhiplaaniga pikad kõrge pool- või murdkelpkatusega hooned, mille keskel on või on varem olnud sageli mantelkorsten. Seda tüüpi elamutele on omane raskepärane “maadligi” hoonemaht, originaaldetailid uksed ja aknad, aknaluugid, uksekäepidemed jne. kui need on säilinud, on arhailiselt rustikaalsed ja stilistiliselt seostatavad barokiajastuga. Aknad on olnud algselt sageli ruudukujulised ja
annaabi.ee 
