See on püsiväljapanek. Eesti kunsti klassika 17. Sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Näitusel saab näha nii Eesti Kunstnikkude Rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kirevate värvide poolest. Konrad Mägi (1878-1925) oli üks Tartu kunstikooli Pallas asutajatest, kes puutus kokku nii juugendi, impressionismi, neoimpressionismi kui ka ekspressionismiga
· ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind) · Koorilaulud (Laula mulle unelaulu, Vana aasta öösel) · Orkestriteosed (Mazurka, Poeme symphonique) · Esimene modernist eesti muusikas · Innustasid Noor-Eesti ideed
NÄITUSEKÜLASTUS II Külastasin Eesti kunstimuuseumi, mis asub aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1. Seal oli näitus ,,Varamu". See oli püsiväljapanek. Teostel on kujutatud Eesti kunsti klassikat 17. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Tegemist oli grupinäitusega, sest näitusel sai näha eesti kunstnikute rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Valisin ühe toa, mille nimi on ekspressionism, kus sai näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Esimesena mainiks Konrad Mäe õlimaali ,,Naise portree" (1918- 1921). Maal oli külmade värvidega ning tume. Selles oli vaid killuke sooja tooni. See maal tekitas minus sügavat kurbust. Tema õlimaal ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914) oli palju soojem ning tõi naeratuse näole, mis ,,Naise portree" kõrval mõjus hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Peet Areni töödest oli
küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakeskene, sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm
Värv · On olemas kolm suuremat viisi, kuidas värviline op kunst silmaga mängib · Vahelduv kontrast · Põhiliselt hele värv · Järjestikune kontrast Kuulsamad teosed ning nende autorid · 1929-1944 eksperimenteeris ta erinevate materjalide, perspektiivide ning valguse ja pimedusega. · "Zebras" (1937), "Chess Board " (1935) ja "Girl-power" (1934) · 1944-1947 1944-1947 eksperimenteeris ruumiliste, futuristlikke, ekspressionistlikke, sürreaistlikke ning sümbolistlikke teostega. · "Enese portree " (1941) ja " The Blind Man " (1946) 1947-1951 · 1947-1951 arendas ta geomeetrilist, abstraktset kunsti ehk optilist kunsti, mis sai ka tema stiiliks · 1948. aastast suvitas ta Lõuna-Prantsusmaal, kus ta sai inspiratsiooni Gordes/Cristal galerii jaoks · Maal: " Belle-Isle" 1949
Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeiks. Lavakujunduses mängitakse valguse ja varju ning värvikontrastidega, tinglikkust suurendavad ebasümmeetrilised vormid ja viltused jooned. Saksa teatris sai ekspressionism alguse Walter Hasencleveri näidendiga ,,Poeg", mis kujutab nooruki mässu türannist isa ning üldse kodanlike eluväärtuste vastu. Ekspressionistlikke draamasid kirjutasid ka Ernst Toller ja Georg Kaiser. Kaiseri triloogia ,,Korall", ,,Gaas I" ja ,,Gaas II" näitab, millist ohtu kätkevad endas kasupüüdlik mõtteviis ja hingetu tehnitsismi võidutsemine humanistlike ideaalide üle. Inimkonna meelemuutuse suhtes on Kaiser üpris pessimistlik- ta lõpetab triloogia apokalüptilise gaasiplahvatusega. Tolleri näidendites ,,Massinimene" ja ,,Hinkemann" on inimene vastamisi kaasaja ebardliku ühiskonnaga.
maailmalavale. · Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale ja on mõjustatud sajandialguse euroopa kunstivooludest. · Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. · Oluline motiiv tema teoses on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimism. · Äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega. · Oma psühholoogilistes draamades kasutab ekspressionistlikke võtteid, milles luubi alla võetakse kesklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. · Peaaegu kõigis tema teostes oli traagiline ja isikliku pessimismi tükike. · Teosed: näidend-" Anna Christie" Virginia Woolf (1882-1941) · Sündis Londonis · Briti kirjanik ja feminist.
aastasele muusikatööle võgneme tänu tänapäevase Eesti muusika kõrge taseme eest. Heino Eller suri 16. Juunil 1970. Tallinnas 1973. a määrati tema nime kandma Tartu muusika kool, 1987 rajati mälestusmärk Tallinnasse. Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus on esikohal umbes 40 orkestriteost ja üle 200 klaveriteose. Orkestrimuusikas moodustavad eredaima osa looduspilte ja ekspressionistlikke meeleolusid kajastavad väikevormid sümfoonilised pildid ja poeemid. Viiulimängu õppinud heliloojana on Eller kirjutanud ka üle 30 viiuliteose, sealhulgas Eesti esimese viiulikontserdi (1937). Elleri helikeele üldjoonteks on intiimne kammerlik väljenduslaad ja detailirikas polüfooniline tekstuur. Tema muusikas sagedasti ilmnev abstraktne programmilisus on sageli inspireeritud looduspiltidest ja -meeleoludest. 1940. aastal oli Heino Eller Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu
read: "Heaolu, mida ma tunnen, istudes tule juures ajal, kui väljas möllab maru, on täiesti animaalne. Rott ja jänes oma urgudes, lehm oma laudas on ilmselt niisama õnnelikud kui mina." Loomad ja linnud on paremad müürsepad ja puusepad kui inimesed. Linnupesa on pesa ülivõrdes. Teokarp on loomse koja ülim saavutus. Kaunis spiraalsus kaitseb tigu kurjade pikkade hammaste eest. Teokarp on inspireerinud ka saksa ekspressionistlikke arhitekte, Bruce Goffi ja tänapäeva virtuaalse arhitektuuri fänne. Ühel hiina mandariinil oli suurest teokarbist vann. Corki gravüüril võib näha tohutut rannakarpi, milles on võtnud istet kümmekond täiskasvanut, neli last ja üks koer. Peatükis "Nurgad" räägitakse ruumi detailidest. Leonardo da Vinci soovitas maalikunstnikele, keda loodus küllalt ei inspireerinud, vaadata uneleval pilgul vana müüri pragusid. Sest kas
kord sümbiolistlikule luulele omaselt. Olemuselt on luule sünge ja meeleheitlik. Puuduvad lootus ja illusioonid. Talvik keskendub üksikinimesele, tema keha närbumisele, hingelisele kaosele, tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega. On trots ühiskonna ja enda vastu. Elamustena toonitatakse viha, kurjust, õelust , hirmu, õudu, ahistust, võikust ja ka jälkust. Talvik kaasas oma palavikuluulesse ka ekspressionistlikke kujundeid, mis annavad lugejale edasi eluängi, mille põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine. Kõik suur ja tähtis jääb inimesele kättesaamatuks. Sellele on iseloomulikud ka luuletuste pealkirjad. Näiteks ,,Pohmeluslikke mõlgutusi", ,,Laip rannal", ,,Paaria", ,,Taud", ,,Rabas", ,,Ikalduse aasta", ,,Pohmelus", ,,Blasfeemiline ballaad" ja ,,Üle haudade". Need mõjuvad rusuvalt, meeleheitliku appikarjena, mis on
Olulised on tema muusikas polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett).
järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga. Volga (tekst Otto Roots, 1952)´; Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) * Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke - Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) ; ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik G-duur ; Moment musicale fis-moll ; Põhja viis e-moll ; Skertso D-duur ; koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" )
melodraamadest. Põhilisteks tegelasteks olid ,,tundmatud" või ennenägematud inimesed, üleloomulikud või grotesksed olendid, vampiiridest nõdrameelseteni, saatanad, ebasõbralikud kummitused, hullud teadlased, zombid, deemonid, libahundid, seestunud, kurjuse kehastus. Lisaks duaalsete omadustega tegelased, kelles on esindatud hea ja halb (nt ,,Frankenstein", ,,Dr Jekyll & Mr Hyde"). Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses olid filmide peategelasteks vampiirid ja koletised. Näiteks filmides ,,The Vampire", ,,A Fool There Was", ,,Nachte des Graunes", ,,Drakula Halala", ,,Nosferatu, A Symphony of Horror", oli peategelaseks vampiir
Kuna heliloojat vaevasid rahamured ja oratooriumi maht oli tohutult suur, ei õnnestunud tal teost terviklikult ette kanda. Tervik ettekanne toimus esmakordselt 1989. Aastal Tallinnas. 16. Kes on kirjutanud eesti esimese sümfoonia? Artul Lemba 1908. Aastal ,,Armatuse poeem" 17. Millise tuntud helilooja majamuuseum asub Viljandimaal Hüpassaares? Mart Saar (1882-1963) 18. millistes anrites kirjutas Mart Saar? Saare varasemas loomingus on rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke sugemeid, helikeele moderniseerimise taotlusi. 19. Miks nimetatakse Saart eesti esimeseks modernistiks? Kas tema lauluparemik on modernistliku või rahvusliku helikeelega? Tema teostes oli helikeele moderniseerimise taotlusi (kromatismi- ja dissonantsirohke harmonia, keerukas fraktsioonikäsitlus, kõlavärviotsingud) Seega võib Saart nimetada esimeseks modernistiks eesti muusikas. 20. Milline oli C. Kreek´i panus eesti muusikasse?
järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett).
Signac saavutas häid kompositsioone ja intensiivse valguse edastamise. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Kujutas palju prostituute ja tantsijaid. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist j.t. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja ning oskas nende eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Eestis. Mõjutatuna neoimpressoinistidest, maalis Konrad Mägi ekspressionistlikke maastikke kasutades puäntillismi. Mägi õppis Peterburis ja rändas Soomes ning Norras, kujundas välja oma käsitluslaadi moodsa kunsti suundadest. Nikolai Triik maalis maastike ja portreesid. Norras viibimise järel vaimustus E. Munchi teostest, aga ka N. Roerichist. Väga julge ja kohati intrigeeriv värvikäsitlus. 5.Fovism. Prantsusmaal noorte kunstnike rühmituse liikumine (1905-1907), keda nimetati foovideks ehk metslasteks
nad peavad olema ühiskonna jaoks teatud viisil eeskujudeks, jõudsid kiiresti selleni, et kodumaise kultuuri ja kunsti toetamine on neile ülesandeks. 1930ndad näitavad, et ühiskondlik suhtumine hakkas muutuma, sest oli vaja inimesi, kes näitaksid suunda. 1930ndad 1930ndad aastad on kogu Euroopa kunstis üldiselt teatud rahunemise ajajärk. Realistlikud, impressionistlikud ja neoimpressionistlikud maalid asendasid ekspressionistlikke, kubistlikke ja sürrealistlikke. Eestis on raske ette kujutada, et 1920ndate napp avangard võinuks kedagi 1930ndateks väsitada; samuti ei olnud siinne vaikiv ajastu kunsti osas väga domineeriv. Eesti 1930ndate kunst oli suhteliselt kindel ja terviklik. 1930ndaid on nimetatud ka eesti kunsti kõrgperioodiks, mil valmisid parimad värvi- ja vormiharmooniat kandvad tööd ning mil üldine kunsti tase oli äärmiselt kõrge. Eestis pöörduti realistliku
juulil 1894. aastal. 1911. aastal lõpetas ta kaubanduskooli, kuid 1913. aastal sai ta tänu Karl Jungholzile ja Theodor Altermannile tööle näitlejana teatris ,,Estonia". Sõja ajal 1916.-1918. aastal mängis ta Novgorodi teatris. 1918. aastal läks ta tagasi ,,Estonia" teartisse, kus ta töötas draamajuhina kuni 1941. aastani. Ants Lauter reisis Saksamaal, Nõukogude Liidus, Poolas, Tsehhis jpm riikides, et täiendada oma oskusi ning ta võttis eeskuju sealsest teatrist, luues ka Eestis ekspressionistlikke lavastusi. Eesti vabariigi ajal töötas Lauter veel näitlejana teatris ,,Endla" ning Vene Draamateatris. 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta liitus sealse draamatrupiga. Ta on üks ENSV Riiklikute 13 Kunstiansamblite loojatest, millega käidi sõja ajal rindeüksustele esinemas. Peale sõda jõudis
koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga. 1896. aastal Torinos esietendunud "Boheemil" oli küll mõningane publikuedu, kuid kriitikud ei võtnud ooperit kuigi soosivalt vastu. Seda peeti ebateatraalseks ja unustusele määratud teoseks. Ajalugu näitas siiski, et just sellest ooperist sai üks Puccini enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". Veristlikus "Toscas" tõi Puccini oma muusikasse palju uusi elemente, selle teine vaatus sisaldab ekspressionistlikke jooni. "Tosca" sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Kiiresti võeti ooper repertuaari terves Itaalias ja ka mujal Euroopas. 1904. aastal kirjutas Puccini Milano La Scala tellimusel Jaapani-ainelise "Madama Butterfly", mis kukkus esietendusel läbi. Puccini tegi teose pisut ümber, see tuli uuesti lavale Brescia teatris ja võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse.
Eduard oli pere esiklaps. Peagi sündis perre veel teine poeg. 20, saj. Alguses kolis pere Eestisse, kus isa sai mõisavalitseja koha Koeru. Viiralt õppis Koeru saksa erakoolis, kus ilmnes joonistamisanne. Edukalt tegeles ka raskejõustikuga. 1915.a. asus õppima Tallinna Kunsttööstuskoolis skulptuuri. 1919.a. asus õppima ,,Pallasesse", samuti skulptuuri. Samal ajal hakkas tegelema ka graafikaga. Saadeti ,,Pallase" stipendiaadina Saksamaale, kus sai ekspressionistlikke mõjutusi. 1924.a. lõpetas ,,Pallase" ja oli seal graafika õppejõuks. Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid
Bartóki isikupäraste, folkloorsete elementidega rikastatud stiili varaseimaks näiteks peetakse tema 1. keelpillikvartetti (1908). Kolm aastat hiljem (1911) kirjutas ta ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" ja klaveripala "Allegro barbaro", mis kindlustasid talle rahvusvahelise tuntuse. "Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina. Ühevaatuselise ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" muusikas ja ideestikus on märgata ekspressionistlikke tendentse. Esmalavastuseni jõudis see alles 1918. aastal. 1917. aastal kirjutatud balleti "Puust prints" helikeeles on märgata hoopis impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kujundlikult edasi muinasjutulist õhustikku. Keskmine periood Bartóki sel ajal kirjutatud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin"
Eduard oli pere esiklaps. Peagi sündis perre veel teine poeg. 20, saj. Alguses kolis pere Eestisse, kus isa sai mõisavalitseja koha Koeru. Viiralt õppis Koeru saksa erakoolis, kus ilmnes joonistamisanne. Edukalt tegeles ka raskejõustikuga. 1915.a. asus õppima Tallinna Kunsttööstuskoolis skulptuuri. 1919.a. asus õppima ,,Pallasesse", samuti skulptuuri. Samal ajal hakkas tegelema ka graafikaga. Saadeti ,,Pallase" stipendiaadina Saksamaale, kus sai ekspressionistlikke mõjutusi. 1924.a. lõpetas ,,Pallase" ja oli seal graafika õppejõuks. Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid
Olulised on tema muusikas polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused", 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel"). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). 1950.-1960
kompositsiooni rõhutatud väljenduslikkus, mis saavutati harjumuspäraste arhitektuurivormide tahtliku deformatsiooni tulemusena. Hoonet käsitleti sageli ainult skulpturaalsest aspektist vaadatuna. Vältides ajaloolist dekoori ei suutnud ekspressionism kaunistamisest siiski täiesti loobuda ning rakendas seetõttu kubismist mõjustatud ornamentikat. Tihti võis üldilmet mõjustada värv. Ruumikujunduses ja mööblikunstis ekspressionism ei juurdunud; interjööris küll püüti ekspressionistlikke jooni saavutada vormi deformeerimise ja dramaatiliste värvikontrastide kasutamise teel. Tehti katseid kanda ekspressionistlikke elemente ka mööbli vormikõnesse, eriti Saksamaal. FUTURISM. 20.sajandi esimese kümnendi lõpus uue masinaajastu esteetika väljendusena tekkinud futuristlik arhitektuur oli episoodiline nähtus ja jäi ainult ideede tasandile. Sel ajal hakati rääkima masinast kui uue arhitektuuri metafoorist. Ajastule iseloomulikku suundumust väljendasid futurismi
jooned kaotavad tähtsuse Õnnelik käsi Härra, Mees, Naine, Radikaalne teos (1910-1913) taustkoor asetatud lilla riide sisse Béla Bartók Hertsog Muusikadraama, Hertsog Sinihabe, Mehe alateadvuse Sinihabeme ekspressionistlikke Judith. 7 lukustatud ust sopid, mida naine loss (1911) jooni, (piinakamber, pisarate üritab murda, lõpuks impressionistlik järv, kolm endist naist – jõuab sinna. atmosfäär, Hommik, Päev, Õhtu. Judith saab 4. naiseks Öö.
Dix - triptühhon "Sõda" - gaasirünnaku ajal läänerindel. "Tikumüüja seeria". Põgenes. Grosz - õel ja jõhker karikaturist, graafik, kommunist. Gori on teda matkinud. Teravalt vasakideoloogiline. Ühiskonnategelastega maal. "Hitler-päästja", "Hukkamine", ,,Ühiskonna alustalad" Samuti ka massiprostitutsioonitemaatika. Ekspressioniste kiusati rängalt taga, viidi koonduslaagritesse. Seega on ekspressionism märtrite kunst. 30.date lõpul põletati ekspressionistlikke graafilisi lehti, maale etc. Hitleri arvates mandunud kunst. Realistlik oli soosituim kunst, nimetati Blut und Bodeniks. Futurism Itaalias tekkinud moodsa kunsti stiil. Itaalia oli 18. saj kaotanud oma varasema tähtsuse. Futurismi loojaks kirjanik, luuletaja ja teoreetik F. T. Marinetti, kelle isa oli miljonär, ning kelle rahadega propageeris Marinetti futurismi. Ostis Pariisis Le Figaro esileheküljel ruumi, kuhu paigutas futurismi manifesti. Tulevikku kujutati ette moodsa tehnika ajastuna
3) kõrgperiood suhteliselt lühike aeg (19291934) 4) hilisem periood niipalju veenvaid lahendusi ei paku Kõige varasemast perioodist ei ole eriti midagi rääkida. Need otsingud draamas lähevad alguses õige mitmesse suunda ja sulavad kokku ajaga. Kui vaadata tekste, mis esimestena hakkavad endast märku andma "Demobiliseeritud perekonna isa", "Ameerika Kristus" - ajakriitilisus, mis on 1920ndate I poole üldisem joon kirjanduses; ajakriitikale lisaks ka mingeid ekspressionistlikke jooni. Mis Raudsepa tugevuseks varasemas perioodis on? Ta teeb ajakriitilisi komöödiaid. "Sinimandria" (1927) on vaadeld kõrgperioodi ettevalmistusena. Üks algupäraseima süzeega näidendeid, ei ole väga tüüpiline eesti komöödia süzeega. Ta eristub Raudsepa teistest tekstidest keeleliselt ta liigub proosa- ja värssdialoogia ebamäärasel piiril. "Mikumärdi" 1929 kui eksperimentide aeg on mööda saamas, s siis samal ajal tuleb
30ndatel aastatel oli ta töös Kirjanikkude Liidu sekretärina. Looming on enamvähem hõlmatav 20ndate ja 30ndate aastatega. Ta haigestub 40ndatel aastatel, teda tabab süvenev mälukaotus. See haigus päästab Vallaku rasketest valikutest (kas hakata Nõukogude kirjanikuks või ei). Sureb aastal 1959 Eestis. Loomingut võiks jagada mõtteliselt kaheks, kuid 20ndate ja 30ndate vahel suurt vahet pole. 20ndatel on ekspressionistlikke jooni rohkem näha ja selline tasakaalustatud realistlik stiil tuleb 30ndatel aastatel. Vallaku tugevus on: 1) ta on juba varastest tekstidest peale tugevalt psühholoogiline autor ta suudab väiekste asjade kaudu tegelase sisemise poole välja tuua; 2) ta tajub väga hästi novelli kompsitsioonireegeldi; 3) väga peen detailitaju. August Jakobson · 1927 Vaeste-Patuste alev (soovituslik lugeda esmatrükki) Naturalistlik proosa
suurejoonelisemaid Londoni Olympia-Hallis. Müsteeriumimäng. Suurejoonelisi projekte tal selliseid terve rida: Hauptmann, Aischylos, Hofmannstahl Berlinis Schumanni tsirkuses. Olulised ka Salzburgi lavastused, kus ta asetas teatri vahetult linnamaastikku: kolleegiumikirik, toomkiriku plats, ratsutamiskool. Vaataja jaoks kippus kaduma piir tegelikkuse ja teatri vahel. 19151918 oli kunstiliselt viljakas ja mitmekesine. Juhtis ka Berliner Volksbühnet. Shakespeare'i ja ekspressionistlikke näidendeid lavastas Berliinis, Viinis, Salzburgis. 1920 lõi kultuurifestivali Salzburger Festspiele ja lõi veel teatreid, millest ühesse võttis tööle ka Brechti. Lõi näitekunsti- ja lavastajaseminari 1929 ülikooli juurde Viinis. 20ndatel teatriettevõtjana oma tegevuse tipus. Natsionaalsotsialistide tõttu oli sunnitud 1933 minema Austriasse. Ta kirjutas riigivalitsusele kirja ja pärandas oma materiaalse ja vaimse elutöö saksa rahvale.
annaabi.ee 
