Pedagoogilises Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Komplekteeris üldmaali õppetooli õppejõudude kaadri ja koostas õppeprogrammid, on organiseerinud näitusi. On aktiivne maalija, esineb näitustel 1970. aastast ning on korraldanud arvukalt personaalnäitusi. EKA Avatud Akadeemia juhataja, erak. Professor. Maalikunstnik, pedagoog. Alustas 1970. realistlikus laadis, 1980. pöördus abstraktse, geomeetriale rajatud käsitluse suunas, kust 1990. arenes edasi ekspressiivseks maalilaadiks. Käsitlenud väga efektselt liikumisteemasid pöörlevaid vihureid meenutavate vormide abil. 1990. teisel poolel välja jõudnud staatilisema, suurtele mustadele kujunditele rajatud abstraktsele esitusviisile. Koloriidis ühendab maalähedasi värvitoone mustaga. Mari Roosvalt on üks sellistest sillaehitajatest "uue" ja "vana" lepitajatest. Ta analüüsib ja sünteesib. Laseb kultuurimassiividel endast läbi voolata ja püüab kinni meeldivad osakesed.
Abstraktsionism on välja arenenud mitmest 20. sajandi alguse kunstivoolust. Sellele pani aluse vene maalikunstnik Vassili Kandinsky oma 1910 aastal Münchenis maalitud akvarelliga. Üldse veetis see kunstnik suure osa oma elust saksamaal. Abstraktsionism jaguneb laias laastus kaheks: geomeetriliseks- ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimese puhul moodustub pilt lihtsatest geomeetrilistest kujunditest, nagu nt. ruut ja joon. Teise puhul kasutab kunstnik oma tunnete avaldamiseks värvilaikude
Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Tema kõrvale koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik, mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks . Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee (1879 1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Hoopis teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian (18721944)
kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. b) abstraktsionism, kuna puuduvad äratuntavad detailid ning ei lähtuta reaalsetest objektidest. (meenutab veidi VASSILI KANDINSKY. Kompositsioon VIII ning see on abstraktsionism, järelikult on siin olev pilt ka ehk abstraktsionism) c)supermatism- geomeetrilised kujundid, muutus ajapikku minimalistlikuks 2. Abstraktsionism, Vassili Kandinsky, Jaguneb ekspressiivseks ja konstruktiivseks e geomeetriliseks eristamise alused: ekspressiivne- eesmärgiks on tunnete ja meeleolude väljendamine värvide, rütmide ja erinevate pindade abil. Geomeetriline- väljendusvahendiks on teatud kindlad geomeetrilised vormid, värvid ja rütm. 3. Oletagem, et järgmisel aastal soovivad christo ja jeanne calude korralda oma suurejoonelise kuntsiaktsiooni Eestis. Nad paluvad Teilt abi sobiliku objekti leidmiseks Eestis
vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kandinsky´t peetakse abstraktsionismi rajajaks. Ta arvas, et maalikunstis on motiiv ainult segav. Maalikunstis tuleks luua värvidega, tegema punkte, jooni, pindu jms. Pildid peaksid väljendama meeleolu.
arengule. 3. slaid Abstraktsionismist arenes välja kaks põhilist suunda, ekspressiivne abstraktsionism ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism. 1. Kandinsky ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. 2. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee, kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. 3. Sootuks teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga
selline karistus? ,,Laokooni" eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras. ,,Laokoon`i" mõju on läbi aegade tuntav. Seda on õigustatul peetud kreeka hellenistliku skulptuuri üheks tippsaavutuseks ja see on mõjutanud paljusid skulptoreid ja maalikunstnikke. Oma populaarsuse on ta aga saavutanud suuresti ka kontrasti mõjul, milline oli kreeka skulptuur arhailisel ajastul ja kuidas see muutus ekspressiivseks ja liikuvaks inimeste kujutamises, nagu näha ,,Laokooni" grupis. 4 ibidem Kirjandus 1. Vaga, Voldemar. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999). 2. Britannica Academic Edition. Laocoön. [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#ref46 935] 04.01.2013 3. Dinsmoor, Anastasia. What is the Laocoön? [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] 04.01.2013
jaotamise aluseks võetud olulisele tunnusele. Väärkohtlemisliigid omakorda rühmitatakse vormidesse. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine. Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid. Lähisuhetevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks. Vaimse –ja psüühilise väärkohtlemise tunnused Kohanemishäired, äge stressreaktsioon , posttraumaatiline stresshäire, ennast-kahjustav käitumine, erakordselt enesesse tõmbunud või agressiivne, väldib füüsilist kontakti, kardab minna koju, kannab keha varjavat, ilmastikule mittevastavat riietust, sageli puudub koolist- hilineb, tõrjumine, emotsioonide puudumine, hooldamatus, peresisesed riskifaktorid, sotsiaalsed riskifaktorid (nt
vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. LÜHIKE KOKKUVÕTTE iga lõuend on "värviteater" leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad Sinine taevas Sügis Baieris KAZIMIR MALEVITCH 1878 - 1935 Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915
Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. KAZIMIR MALEVITS (1878 1935) ELULUGU Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema
värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. ,,Sinine ratsanik" Kandinsky Saksamaal elamise ajal koondus tema ümber rühmitus ,,Sinine ratsanik". mille liikmed viljelesid tema eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Kuulsamad kunstnikud, kes sinna kuulusid olid Paul Klee, August Macke, Franz Marc. Geomeetrline abstraktsionism Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav
Vassili Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Tema meelest pidi kunst olema võrdne muusikaga, millel heli ju ka midagi ei kujuta. Tema ümber koondus Saksamaal eladed rühmitus ,,Der Blaue Reiter"- ,,Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistupärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstrakstsionismiks. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstiajalikku jätnud Paul Klee, kelle töödest sageli õhkub muinasjutulist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Sootuks teist laadi on teine haru- geomeetriline abstraktsionism, selle äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range
Kandinsky. Sügis Kandinsky. Klee. Ad Parnassum Baieris Kompositsioon nr. 7 Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee (1879-1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Nii Kandinsky kui Klee etendasid olulist osa kunstikoolis "Bauhaus". Mondrian Mondrian Mondrian Kompositsioon 2: Kompositsioon sinise, Broadway boogie-
Kes suhtleb kõige rohkemate inimestega grupis, on ilmselt mingis osas juht. Mida kõrgemal positsioonil on juht, seda rohkem tahavad inimesed temaga suhelda. Kõige tõenäolisemalt on juht see, kes esindab gruppi väljaspool. Mida suletum on grupi keskkond, seda rohkem pööratakse tähelepanu grupi omavahelistele suhetele. Kõige ekstreemsem näide: mida teeb juht vanglas? Jagab, kes kellele võlgu on jne. Juhi eesmärgid muutuvad ekspressiivseks, mitte eesmärgiliseks. Väidab, et demokraatliku juhi eeliseks on see, et kaasab inimesi otsuste tegemisse (aga juhil ei pruugi midagi pistmist olla demokraatiaga). Tõenäosus, et nad juhtimisele alluvad, on palju suurem. Milgram'i eksperimendid 1961, ,,Obedience to Authority" 1974 (vt Youtube). Võeti juhuslikud inimesed, öeldi, üks õpetaja (juhuslik inimene), teine õpilase (näitleja) rollis kui õpilane vastab
Liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses. 3). Valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab ka teisi grupi liikmeid. 4). Valitseb ühine liikmeksoleku e. "mina" tunne. 19. Grupi liigid (esmased, teisesed). 1. Esmased e. primaargrupid. Suhted on intiimsed ja soojad. Ühtsed eesmärgid, jagatakse sarnast maailmavaadet, tuntakse muret teiste liikmete heaolu pärast, suheldakse suhtlemise tõttu. Teisi ei vaadelda kui vahendeid oma eesmärgi saavutamisel. Sellist käitumist nimet. ekspressiivseks käitumiseks. Esmased grupid on suhteliselt püsivad (perekond, sõbrad). 2. Teisesed e. sekundaargrupid. Sidemed või suhted on vähem emotsionaalsed, rollid on äärmiselt piiritletud. On üks ühine eesmärk, muus osas eesmärgid erinevad. Suhtlemist vaadeldakse vahendina oma eesmärgi saavutamisel. Sellist käitumist nimet. instrumentaalseks käitumiseks ehk käitumist eesmärgi nimel (töökollektiiv, õppegrupp). 20. Ühiskond ja kogukond. Ka ühiskond on grupp. Kogukonnas tunnevad in
nagu õhupall. Väljahingamine on nagu vabanemine ja peab toimuma ühtlaselt ja vabalt. Väljahingamisel moodustatakse kõik häälikud, sellest sõltub kõnelemise viis. Õppides valitsema oma häält ja kõnet, tuleb meil kõigepealt õppida valitsema oma hingamist. 5 3. Suhtlemisoskus Suhtlemisoskus jaguneb tunnetusliku ehk verbaalse eneseväljenduse, kommunikatiivseks, ekspressiivseks ja mõjutamisoskuseks. Tunnetuslikke oskusi võib omakorda jagada neljaks. 1. Isikutaju ja inimesetundmise oskus. Siia kuulub võime eristada suhtluskaaslase akuutset psüühilist seisundit, anda inimesele nende käitumise põhjal tabav psühholoogiline kirjeldus, otsustada inimeste suhtlemisomaduste, arukuse, väärtushinnangute üle. 2. Situatsioonitaju ja käitumise ettenägemise oskus. Siia kuulub taip eristada
abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas
19.Maalikunst Barokkkunsti üldiseloomustus- kompositsioon muutus väga mitmekesiseks, renessansi sümmeetrilise paigutuse asendas diagonaalne. Esmakordselt kujunes oluliseks väljendusvahendiks valgus. Valguslaigud tumedal taustal lõid äreva meeleolu, muutsid maali salapäraseks, pöörasid tähelepanu olulisele detailile. Tõusis koloriidi väljendusrikkus, värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks. Kõik uued väljendusvahendid muutsid barokkmaali rahutuks, dünaamiliseks ja ekspressiivseks. Maaliti konfliktsituatsioone kui ka märtsistseene. Manerism- stiil, mis sai nime eeskujuks võetud kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi ehk maneerijärgi. Hilisemal ajal sai termin halvustava kõrvaltähenduse. Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud eripärad: venitatud figuurid pikad sõrmed jne. Barokiajastu Itaalias- Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik oli Michelangelo da Caravaggio tuntud oma sünnikoha järgi. Ta elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi
võttis teemad vana-vene ajaloost, eriti varjaagidega seonduv. Peale indiasse minekut, muutis sümbolism aasiapärasemaks. Edvard Munch kuulus rahvusvahelise sümbolismi liiki. Teosed olid väga juugendlikud. Teosed värvikirevad. Temaatika ängistav ja dramaatiline, meeleheitlik. Liikus oslo boheemlaste seltskonnas. Sattus hingelisse kriisi ja oli suletud vaimuhaiglasse. Raviti terveks, kuid looming jäi ekspressiivseks. Viimastel eluaastatel maalis rahulikke maastikumaale, mõte oli tervenenud. Põhiteema oli inimese üksindus, armastuse puudus, hirm, haigused, surm. Kasutas töödel endisi mälupilte. Looming oli pidev otsing, et leida õige kujutusobjekt. Ütles, et ta püüdis läbi kunsti avada oma hinge teistele inimestele. Munchi peetakse ekspressionismi eelkäiaks. Tegi palju autoporteesid. Postimpressionism Kunstnikud kes olid kokku puutunud impr., olid põhimõtted omaks võtnud, kuid selles
Valguslaigud tumedal taustal lõid äreva meeleolu,muutsid maali salapäraseks ja pöörasid tähelepanu olulistele detailidele(käed,nägu). Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks, armastati kõrvutada kontrastseid toone. Kui renessanssiaja maal oli ühteviisi sile,sis 17.saj sai pintslitõmme nähtavaks ja isikupäraseks ning tõstis pildi mõjujõudu. Kõik see muutis barokkmaali rahutuks,dünaamiliseks ja ekspressiivseks. Maaliti lahinguid,röövimisi, igasuguseid konfliktisituatsioone,aga ka märtristseene. Manerism-stiil,mis sai oma nime sellest,et võttis eeskujuks kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi e maneeri. Et manerism soodustas pealiskaudset jäljendamist,siis sai see termin hilisemal ajal halvustava kõrvaltähenduse.Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud
täiskasvuikka; idenditeedikriisid võivad esineda igas eluetapis, kus on nõutav üleminek uuele eluviisile. Eeldus, et elu on jätkuv protsess, mis vajab pidevat kasvamist, muutumist ja arenemist, toob välja psühhodünaamilise humanistliku käsitluse põhiolemuse. Selle asemel, et oodata kliendi ravi ajal, mil tal esinevad pinged ja "idenditeedikriisid", püüab humanistlik kunstiterapeut abistada klienti integreerima erinevaid "idenditeedikriise" kreatiivseks-ekspressiivseks elustiiliks ja valmistab ette toimetulekut järgnevate muutustega. Selline ennetav vaimne tervishoid põhineb kogemustel, mis täiustavad inimese uudishimu, põnevust, eneseväljendust ja intiimsust. Kolmas eeldus nõuab eneseteadvustamist, mille tulemusena tõeline omaksvõetud elustiil, mis põhineb enese avastamisel ja aususel, on võimeline formuleerima enese transendentaalse eesmärgi.
saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. 3) Kus ja kuidas sündis abstraktsionismi ekspressiivne suund? Kandinsky (sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega ,,Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhutasid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Seda laadi kunsti hakati nimetama ekspressiivseks (väljenduslikuks). 4) Kus ja kuidas (millisest voolust) sündis konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism? Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi, niinimetatud konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism. 5) Kes nimetas oma loomelaadi suprematismiks? Nimeta tema kuulsaim töö! Oma loomelaadi nimetas supermatismiks Kazimir Malevits. Ning tema kuulsaim töö on ,,Must ruut".
postimpressionismi(eriti puäntillismi) ja mõõduka foismi mõju on nende edasises loomingus tajutav. K. Mägi kujunes maastikumaalijaks, N. Triik maalis ka maastikke, kuid oli eriti edukas portretistina, J.Koori loomingus tõusis esikohale skulptuur. Suviti käisid eesti kunstnikud nagu nende kolleegidki väljaspool Pariisi, näiteks Normandias maastikke maailmas. Triigile ja Mägile sai väga oluliseks ka viibimine Norras. Triigi portreed muutusid E. Munchi mõjul üldistatuks ja ekspressiivseks. 1912 aastaks oli enamik välismaal olnud kunstnike Eestisse naasnud. Nende uuenduslik looming erines kohapealsete alahoidlikumate kunstnike loomingust. See sünnitas pingeid kunstielu organiseerimises ja näitustegevuses. Sellega oli aga eesti kunstielu muutunud niisama mitmekesiseks, nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides. Arhitektuuris- eestlased ei suutnud veel oluliselt kaasa rääkida. Georg Hellat kavandas siiski 1902.a
Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks . Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee (1879-1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Nii Kandinsky kui Klee etendasid olulist osa kunstikoolis "Bauhaus". Sootuks teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam
(enesekesksuse), sh. egotsentrilise kõne analüüsi. Enesekesksuse tunnuseks on võimetus eristada välist keskkonda ja oma sisemaailma. Hinnangud ja järeldused teeb laps oma tajude seisukohalt. Ta ei arvesta asjade-nähtuste suhtelisust ja varjatud seoseid, hinnangud on absoluutsed. L. Võgotski tõestas egotsentrilise kõne muutumise sisekõneks. Suuline ja kirjalik kõne koos moodustavad väliskõne, mis on vastandatav sisekõnele. Jaguneb omakorda ekspressiivseks (kõnelemine, kirjutamine) ja impressiivseks (kuulamine, lugemine) kõneks. Hälviklapse enesekeskse kõne ja hiljem sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed. Kõigepealt mõjub negatiivselt sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Teiseks põhjuseks on väliskõne funktsionaalne arenematus — egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab tegelikult
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned
annaabi.ee 
