mälujälgesid talletada. Samas intelligentsus jäi samaks ja metafoore tajus ka. Hanoi puzzle korral H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul. Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne protseduurioskusmälu. *Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub. *Morrise veepuur rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla
meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi ja sündmusi, mille omandamist me mäletame ja suudame ajajoonele paigutada, näiteks oma 10. sünnipäevapidu või keskkooli lõpuaktus. Tegemist on eksplitsiitse mälusüsteemiga. See sisaldab infot minevikus kogetud sündmuste kohta. Selle olemasolu selgub näiteks väikelapsi jälgides, sest esmalt koguvad nad üldteadmisi maailma kohta (semantilise mälu abil) ja alles mingil hetkel arengus suudavad hakata meenutama minevikusündmusi. 3. Mis on protseduuriline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7)
Uuringus kasutatavad meetodid, loodud kategooriad ja teooriad peavad olema õigustatud ja põhjendatult valitud. Teooria kasutamise võimalusi Creswelli järgi: · Teooria kui seletus teatud hoiakule või käitumisele, mida võib täiendada muutujate, konstruktsioonide ja hüpoteesidega; · Teooria teatud teoreetile läätse või vaatenurgana; · Teooria kui uuringi lõpptulemus; · Sõnaselgelt väljendatud teoreetilise orientatsiooni puudumine ehk mitte ühegi eksplitsiitse teooria rakendamine. Uurimisküsimus peab olema maksimaalselt täpselt sõnastatud, sest vastasel korral küsimuse määratlematus tekitab suuri andmete virnasid, mida on raske analüüsida. Uurimisküsimusest oleneb ka metodoloogiline valik ehk milliste meetoditega saab küsimusele vastuse. Uuringute tüübid Olemus Uuringu käik Andmete kogum võrdlemisi
Episoodiline mälu vahendab teadmisi, mida te tegite kuu aega tagasi või mida te tegite vahetult enne referaadi lugema hakkamist. Sündmusi elatakse läbi isiklikena ja tõestena ja neid tajutakse kui sündmusi, mis on inimesel endal reaalselt minevkus toimunud. (Tulving 2002 : 37 ) Üldine küsimus millele episoodiline mälu vastuse annab on : ,, Mida sa tegid mingil hetkel ja kus kohas". ( Tulving 2002 : 118-119) Kuid on veel kolmaski liigendus, mis teeb vahet eksplitsiitse ja imlistiitse mälu vahel. (Tulving 2002 : 46 ) Vt. Joonis 2 . Eksplitsiitne mälu eeldab, et inimene on isikliku informatsiooni tahtlikult meelde jätnud. (Tulving 2002 : 46 ) Implistiitne mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult omandanud, või inimene ise ei ole teadlik, kus see informatsioon omandati. ( Tulving 2002 : 47 ) Joonis 2. ( Kiis 2013 )
Ei suutnud kirjeldada mida eile tegi või mida homme tegema hakkab. Millised mälusüsteemid olid tal kahjustunud ja millised säilinud? Oskab taastada mitmeid fakte oma elu kohta nt sunna, kodu aadress, koolide nimed – hea semantiline mälu (faktilised teadmised) Olulisel määral kahjustatud isiklike kogemuste kohta – kahjustatud episoodiline mälu Ei suuda ajas rännata minevikku ega tulevikku – kahjustunud autonoeetiline teadlikkus Eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Temporaal-frontaalsagara süsteem - Eksplitsiitse mälu aluseks on temporaalsagar (oimusagar) ja sellega seotud struktuurid – hipokampus, rinaalkorteks ja prefrontaalkoor - Samuti osalevad taalamuse tuumad kuna mitmed ühendused frontaal- ja temporaalsagara suunduvad läbi taalamuse - Eksplitsiitse mälu ringes olevad struktuurid saavad sisendi aga ka mujalt ajukoorest ja
ülesehitusest Implitsiitne mälu ei paikne ajus ühes kohas vaid on olemas erinevat tüüpi implitsiitset mälu (nt erinevat tüüpi praiming; protseduuriline mälu (skill learning) – need enamasti hõlmavad erinevaid protsesse ja ajustruktuure kuigi osalt on ka samad) Praimingu erinevus protseduurilises mälus on selles, et toimub kiirelt ja on stiimulispetsiifiline; motoorse oskuse omandamine võtab aega ja on üldistatav stiimuli variatsioonidele Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu eristamine: - Implitsiitne mälu avaldub juhul kui ülesande tätimine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutuseta st mäletamiseta; eksplitsiitne mälu avaldub juhul kui tegevus nõuab eelneva koegmuse teadlikku meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba meenutamine, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud olukordadest seega nad mõõdavad su ekpslitsiitset mälu
tulemustega suunama praktilise eetika uuringuid. See on küsimus praktilise eetika iseseisvusest. Seda küsimust vaadeldes saame ühtlasi anda ettekujutuse mitmest sisulisest probleemist. Traditsioonilise teoreetilise filosoofilise lähenemisviisi pooldaja peab kindlasti loomulikuks seisukohta, et moraalifilosoofia produtseerib kõigepealt hulga tulemusi, mida seejärel saab rakendada praktilises elus. Nähtav probleem on siin selles, et kui eksplitsiitse teooria rakendamine pole õnnestunud varem, siis miks peaks see õnnestuma nüüd. Üldiselt on moraalifilosoofia rakendamisel olnud kas ebaloomulikud või siis triviaalsed tagajärjed. Ma ei hakka siinkohal oma väidet tõestama, vaid võtan lihtsa näite mõistlikust moraaliteooria rakendamise viisist. Minu näiteks on Peter Singeri teos Practical Ethics (Singer 1979). Selle põhiideeks on, et rakendatav teooria peab olema ühtaegu nii loomulik kui ka lihtne
Implikatsioonid on need tuletised või ka eeldused, mida teoreetiline mõtlemine endas kätkeb, kas teadlikult või ka nö. vaikimisi. Igasugune mõtlemine omab paratamatult implikatsioone – iga küsimus on püstitatud teatud eeldustelt ja kätkeb endas teatud tuletisi. Ning samuti on lugu teiste teoreetilise nagu ka mitteteoreetilise mõtlemise komponentidega. Teoreetilist, ja iseäranis filosoofilist, mõtlemist iseloomustab oma eelduste eksplitsiitse teadvustamise püüe. Ja siit tuleneb ka, et teoreetilisel mõtlemisel tuleb ühtlasi olla mõtlemine mõtlemisest ehk refleksioon. Nagu öeldud on filosoofia Euroopa kultuuris olnud ajalooliselt esimene teoreetilise maailma- mõistmise vorm, st. selline maailmamõistmine, kus esmakordselt kerkivad esiplaanile eelpool loetletud tunnused. Kui maailmamõistmine käib inimkonnaga kaasas tema sünnist peale ja üksik-
lahenevad 9) psüühikas kahe režiimi vastuolud? Kuidas Neil on kõige tugevam seos töömäluga. Vaistlikus reziimis L10 (Ch seostuvad kasutatakse ennekõike inplitsiitses mälus talletatut nagu . 9) kaalutlev ja Kaalutledes eksplitsiitset mälu- episoodilsit, semantilist vaistlik infotöötlusrezi im implitsiitse ja eksplitsiitse mäluga ning töömäluga? Mis on Mõtlemine on eesmärgipärane representatsioonide L11 (Ch mõtlemine? kasutamine uue teabe loomiseks 9) Milline on Konvergentne mõtlemine-probleemile lahenduse ÕO11, konvergentne otsimine eeldusega, et olemas on vaid üks õige L11 ja divergentne lahendus või vastus mõtlemine? Millised Divergentne mõtlemine- uute ideede tekkele ja
- Iga kord kui mälestust kasutatakse siis see ka rekonsolideeritakse – mälestus siseneb uuesti muutmise faasi ja salvestatakse uue mälestusena. See tekitab ühe sündmuse kohta mitmeid mälujälgi - See muudab amneesia uurimise keerukamaks kuna spontaanne meenutamine ja ka inimese mälestuste uurimine muudab vaatluse all olevaid mälestusi Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. Sündmuste ja faktide mäletamine mis on teadlik ja tahtlik ning koosneb personaalsest kogemusest. Jaguneb: episoodiline ja semantiline. Ajupiirkonnad – temporaal-frontaalsagara süsteem. Temporaalsagaraga seotud struktuurid – hipokampus, rinaalkorteksi ja prefrontaalkoor; samuti taalamuse tuumad sest frontaal ja temporaalsagara ühendused suunduvad läbi taalamuse. Mis on autonoeetiline teadlikkus?
Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. (refereeritud: Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) Veel üks liigendus teeb vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Eksplitsiitses ehk ilmutatud mälus olevat informatsiooni on inimene ise aktiivselt meelde jätnud ning seal olevaid teadmisi on võimalik tahtlikult meenutada samal ajal kui Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks.
Kas soolised erinevused? d) Sport ja sugu. - andnud tulemuseks (loodetud) seksuaalkuritegude tõusu. Milton Diamondi uurimuse järgi laste seksuaalse väärkohtlemise numbrid langesid märkimisväärselt pärast seda, kui seksuaalselt Mida tähendab võrdsed võimalused naisportlastele? Samad alad? Kergendatud alad? Kas on alasi mis on teatud sole sobimatud: Jooksusprint, Laskmine, Male? e) Spordi moraalne roll - Kas sport eksplitsiitse materjalide keeld 1989 tühistati. 5. Positiivne mõju: Isegi “Meese komisjon” (1986) mis tunnistas pornograafia seost organiseeritud kuritegevusega, nentis et pornograafiat on tarvitatud arendab moraalset iseloomu: Sihikindlust, Vaimset edasipüüdlust, Koostööd
• hüpoglükeemia, • Ajupoolkerad töötlevad infot erinevalt. Vasakus ajupoolkeras abstraktsed • langetõbi, sõnakujurepresentatsioonid, tähtede kuju pole oluline. Paremal on oluline. • tagumise ajuarteri äge mööduv isheemia, • tagumise ajuarteri embol. Eksplitsiitse mälu neurobioloogia • Alkohol, rahustid, elektrilöök • Parema oimusagara kahjustumisel tunnevad patsiendid halvasti ära nägusid ning on kehvad • Elektrokonvulsiivne teraapia- autobiograafilise mälu häired. ruumimälu nõudvates ülesannetes.
(MILLAL mina sõitsin viimati jalgrattaga?) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus) Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid. Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks!
Tähelepanematusepimedus (TTP) ehk miks mõned sündmused ja objektid nägemata jäävad? Tähelepanematusest tekkivat funktsionaalse pimeduse sarnast nähtust on hakatud inglise keeles tähistama terminiga inattentional blindness – tähelepanupimedus ehk TPP. – Implitsiitne tähelepanu haaramine – alateadvustatud, varjatud tähelepanu haaramine. – Eksplitsiitne tähelepanu haaramine – teadlik, otsene tähelepanu haaramine. TTP uuringute puhul tegeldakse eksplitsiitse tähelepanu haaramise tulemustega. Küllaltki silmatorkavad stiimulobjektid ja –sündmused ei jõua kinnistuda meie teadvusesse, kui neile ei pöörata tähelepanu. Ka võib eeldada, et ilma tähelepanuta polegi teadvustatud nägemine võimalik. Mitteteadvustatava esmase sensoorse informatsiooni töötlusefektiivsus langeb, kui suureneb teadvustatava tähelepanu ülesande lahendamise koormus. Kui teadvustatava tähelepanuülesande lahendamise koormus väheneb, kas siis suureneb
Eristamine: - Implitsiitne avaldub kui ülesande täitmine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutusteta st mäletamiseta; eksplitsiitne avaldub kui tegevus nõuab eelneva kogemuse teadlikku meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud lukordadest seega mõõdavad eksplitsiitset mälu - Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mäu erinevuse väljatoomiseks. Milliste testidega uuritakse implitsiitse mälu olemasolu/taset? - Pertseptiivsed – lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnad, anagrammid, leksikaalsed otsustused - Mitteverbaalsed – pildifragmendid, mittetäielikud kujutised ,võimalikud/võimatud objektid - Kontseptuaalsed – sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused.
salvestatakse uue mälestusena. See tekitab ühe sündmuse kohta mitmeid mälujälgi. • See muudab amneesia uurimise veelgi keerukamaks, kuna spontaanne meenutamine ja ka inimese mälestuste uurimine muudab vaatluse all olevaid mälestusi (nt lapsepõlve sündmuste meenutamine, tunnistuste andmine pärast autoavariid jms). Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. *Teadlik mäli, mis jagudenb episoodiliseks (personaalne, autobiograafiline) ja semantiliseks (faktid, teadmised) Sellega seotud ajupiirkonnad: • Parem ventraalne prefrontaalne koor • Uncinate fasciculus = juhtetee, mis ühendab temporaalset ja ventraalset prefrontaalset koort • Mediaalne oimukoor Mis on autonoeetiline teadlikkus?
seoseid inimesed oskavad hiljem luua nt nõel-niit kui maskkeeritud praimiv sõna oli lähedases sisulises seoses mingi sõnaga, mille alusel oli järgnevalt vaja teha leksikaalne otsustus, siis olid vastused kiiremad ja õigemad) Praiming on sõltuv objekti teatud güüsilistest omadustest. Taastundev teadlik mäletamine sõltub tugevasti semantilistest teguritest, assotsiatsioonidest, mäluülesandest jne Praimingu mälu võib ületada eksplitsiitse mälu kestust. Praimingu aluseks on sageli teatud ärritajate või toimingute korduv esinemine. Hilisemal sama ärritaja kordumisel on sellele antav vastus parem isegi kui seda ärritajat või toimingut varem ei mäletata. vaatenurk, asukoht võib olla teine. peamine on objekti põhistruktuuri ja objekti elementide vaheliste suhete samasus ning objekti põhiolemust määratlevate osiste samasus. Anomaalsed mälunähtused
Tegemist on pigem sidumisega, kui kritiseerimisega (146). Kui kõik teadlased oleksid ainult normaalteadlased, siis ei jõuaks paradigma edasi arendada. Paradigmal oma raamistik. Paradigma pole täiuslik. Teadusele on omane ühest paradigmast teise liikuda ehk paremusele poole liikuda. Teadmised kavavad teaduses koguaeg – rohkem ja mitmekesisemad vaatlused, mis aitavad luua uusi mõisteid jne (146-147). Lisaks funktsioonina veel see, et paradigmas pole nii täpsed, et neid saaks asendada eksplitsiitse reeglitekogumiga. Eri teadlased võivad tõlgendada paradigmasid erinevalt, niimoodi tuleb katsetavaid strateegiaid juurde ja teaduse arengule on see positiivne (147). 9 – Ratsionalism versus relativism: Kokkupõrge lk 148. Debatt nüüd ratsionalismi ja relativismi vahel. Vaidluses on teooriate hindamine ja valiku üksikasjade ning selle üle, kuidas tõmmata piir teaduse ja ebateaduse vahel. Lakatos kui ratsionalist ja Kuhn kui relativist?!? Lk 148. 1.Ratsionalism (148-150)
On efektiivsem kui kõigi situatsioonide isiklik läbielamine. Hoiab kokku aega, on turvalisem. Vaadeldu käigus õpitu rakendub tegevuses ainult teatud tingimustel Implitsiitne õppimine - Keerulise informatsiooni õppimine, ilma et õppija suudaks teadlikult meenutada mida ta õppis Sarnaneb implitsiitse mäluga (mälu liik, mis ei sõltu teadlikust meenutamisest) • Erinevused võrreldes eksplitsiitse õppimisega: 1. Erinevad süsteemid 2. Vanusest sõltumatud 3. Madal variatiivsus 4. Sõltumatus IQ’st 5. Implitsiitsed süsteemid on enamusel liikidest sarnased • Reber (1997) – keel.• Tehisgrammatika õppimine erinevad tähtede jadad: nt XXRTRXV – Enamus inimesi eristab “grammatilisi” tähejadasid hästi – Kriitika: Hoopis sarnased tähepaarid • Reaktsiooniaja ülesanne
opereerima, neid skaneerides ja mõtteliselt pöörates. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu seostuvad deklaratiivse (tean seda) ja protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega. Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk tingimusteta ehk ilmutamata (tahtmatuks) mäluks (oskus mängida klaverit), esimest eksplitsiitseks ehk üksikasjalikuks ehk ilmutatud (tahteliseks) mäluks (oma õpetaja nime teadmine). Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu varasemad nimetused olid tahtmatu ja tahtlik mälu. Kuigi see tahtmatuse/ tahtlikkuse nüanss on endiselt säilinud, on kaasaegne arusaam varasemast avaram ja mitmekülgsem. Püsimälust reprodutseerimist mõjutab jällegi Endel Tulvingu avastatud eelesituse (praimingu) nähtus. Seda on uuritud kordamis -eelesituse vormis: varem näidatud sõnade äratundmine toimub kiiremini kui mitte näidatud sõnade korral
Mida vastuväitega ilmselt tegelikult silmas peetakse, on rohkem infot sisaldava sõnastiku koostamise suurem töömaht võrreldes vähem infot sisaldava sõnastiku omaga. Onomasioloogia sunnib koostajat enda jaoks otsustama ja ka kasutajale ütlema, kas kaks sõna on selle sõnastiku täpsuse piires tema arvates sünonüümid või mitte: kui on, siis ühte kirjesse, kui ei ole, siis erinevatesse, viimasel juhul koos tähenduserinevuse eksplitsiitse väljendusega. Muidugi on lihtsam jätta sõnade sünonüümsus otsustamata ning öelda kasutajale, et nad on sünonüümid ja ei ole ka, nagu võib ülaltoodud näidete sarnaselt leida pea kõigist sõnastikest. Täpselt sama käib vastenduse kohta: väita, et üks sõna on teise vaste ja ei ole ka, on palju lihtsam mingi vähegi selgema vastendusteemalise seisukoha väljamõtlemisest ja avaldamisest. Kasutajale ei pea kõike üksipulgi ära seletama, vaid
annaabi.ee 
