7. Rakutüübid, mida võimalik eristada eukarüootsetel organismidel? Too igaühe kohta näide? Protistide - Seente - Taimede - Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule. Esineb endo- ja eksotsütoos. Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita?
energiat, ATP(vajalik olemasolu ATP järel); läbi valguliste kanalite; kandjaga ja ATPga; fagotsütoos. Passiivne(transport): Diffusiooni teel; läbi valgukanali; ise või koos kandjaga; ilma lisaenergiata. · Fagotsütoos- tahkemate aineosakeste omandamine. 2 etappi: Fagotsütoosi kanal, ENDO, aine sissevõtmise ajal; Fagotsütoosi põieke sulgub, fagotsütoosi põiekesega liitub primaarne lüsosoom, sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat · Tsütoplasmavõrgustik- endoplasmaatiline retiikulum e ER: läbib kogu rakku; torukeste ja kanalite süsteem; membraanne koostis sama, mis rakumembraanil. Jaguneb kaheks: karedapinnaline: ribosoomid katavad pinda, ribosoomid toodavad valke, karedapinnaline ER transpordib valke, ribosoomid ilma membraanita, kaheosalised, koosnevad RNA-st ja valkudest; siledapinnaline: suhkrute e süsivesikute ja rasvade süntees + transport, torukesed
b) pinotsütoos On üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. (Aktiivne transport) c) retseptor - vahendatud endotsütoos Eksotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani vähenemise arvel) - Viib aineid rakust välja. Põieke ühineb membraaniga, ja väljutab temast sisaldava ,,- rakust. 9 10 - Eksotsütoos - Seedetrakti limaskesta rakkude poolt toodetud seedeensüümide väljutamine rakust. Ülekandeaine väljutamine (närvi)rakust eksotsütoosi teel. 10 11
Difusioon väikesed molekulid (CO2, O2) Molekulid on piisavalt väikesed, et liikuda fosfolipiidide peade vahele. Membraani läbivate molekulide hulk sõltub kontsentratsioonide erinevustest rakusisese ja -välise ruumi vahel. Aktiivne transport Madalama kontsentratsiooniga ruumist kõrgema kontsentratsiooniga ruumi. Selleks vajab energiat (ATP). 11) Fagotsütoos, eksotsütoos - Fagotsütoosis eristatakse järgmisi staadiume: amöbioidne liikumine, külgetõmme, õgimine, seedimine. Mitte kõik imetajate rakud ei ole fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Fagotsütoosi objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm (kopsualveoolides), hävinud rakud jne. Fagotsütoosil baseerub tsellulaarne immuunsus. Kehalisel
membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Seob kõik raku organellid tervikuks. 11. RAKUTUUM kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma ja sealt välja. 12. KARÜOPLASMA sisaldab pärilikku ainet, asub rakutuuma sees (RNA ja DNA molekule) 13
viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga seostuda sel moel, nagu seda teevad "normaalsed" membraanivalgud), siis paratamatult ka osa viiruslikke valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e. konstitutiivne ja reguleeritud eksotsütoos. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine
(vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga seostuda sel moel, nagu seda teevad "normaalsed" membraanivalgud), siis paratamatult ka osa viiruslikke valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e. konstitutiivne ja reguleeritud eksotsütoos. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse
lahusesse kuni nende võrdsustumiseni. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole, kus ainete kontsentratsioon on kõrgem. Passiivne transport- ei vaja energiat, toimub madalama kontsentratsiooni suunas, toimub valkude abita, difusioon, osmoos. Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump. Endotsütoos- osakeste rakku transportimine põiekestes. Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes. Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi. Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi. 3. Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. RAKUORGANELLID: Tuum- asub raku keskel. DNA sisaldus ja säilitus, raku elutegevuse juhtimine. Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht.
Sirjo Spuul Mõisted: Kotranslatoorne translokatsioon – valk liigub otse ribosoomidelt läbi Eri membraani – sekretoorsed valgud (kuigi mitte kõiki ei kereteerita). Endotsütoos – raku väliskihi lähedal olevad ained ümbritsetakse välismembraaniga nii, et moodustuvad transportervesiikulid, mis sisenevad rakku. Eksotsütoos – jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. Sekretoorsed valgud – sekretoorsed valgud sisaldavad oma N-terminaalses otsas (aminoterminuses) lühikesi järjestusi, mis suunavad nende valkude sünteesitava ahela tsütoplasmavõrgustiku valendikku (luumenisse). Topogeensed järjestused – valkudes olevad lõigud, mille järjestus, arv ja paigutus määravad erisugustesse
Toimub valgukanali konfiguratsiooni muutus ehk valgukanali avamine, mis vajab lisaenergiat, allikaks ATP. Ainete sisse toomine kandjate abil. Fagotsütoos osadele loomsetele rakkudele omane ja toimub tahkete aine transport rakku. Näiteks amööb ja teatud tüüpi valgeverelibled õgirakud. * toimub kahes osas: - endotsünoos ehk nö sissesöömine - eksotsütoos jääkainete eritamine rakkudest Membraan taastub, jäägid eritatakse raku pinnale. Fagotsütoosi kanal, fagotsütoosi põieke Pinotsütoos on vedeliku tilkade omandamine fagotsütoosi põhimõttel. Vedeliku tilkasid suudavad omandada kõik rakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele, saame sekundaarse lüsosoomi (jäägid + ensüüm). Kõik rakusisesed membraansüsteemid on ehituselt välismembraanile sarnased.
Membraani ülesanded: 1. Mebraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb selle kahjulike välismõjutuste eest 2. Membraani vahendusel toimub aine, energia ja info vahetus, raku ning väliskeskkonna vahel. Aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, passiivne transport rakk ei kuluta ainetranspordiks energiat. Fagotsütoosi teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid JOONIS 10. vastupidine protsess on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Ta on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid tervikuks. Rakutuum kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma sees on karüoplasma. Sisaldab pärilikkuse ainet (DNA, RNA molekule)
● Igal diktüosoomil 3 funktsionaalset ala: - cis-Golgi - valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine - kesk-Golgi (mediaalne) - lipiidide ja glükoproteiinide glükolüüsimine - trans-Golgi - lipiidide, valkude ja glükoproteiinide glükolüüsimine, makromolekulide sorteerimine vesiiklitesse (hiljem eralduvad trans-Golgi alast) Funktsioonid: ● Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine ● Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) ● Plasmamembaani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine ● Lüsosoomide tootmine ● Mukopolüsahhariidide ja lima süntees ● Vee sisalduse regulatsioon rakus (*taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees) Patoloogiad ● Creutzfeldt-Jakob’i haigus ● Amüotroopne lateraalne skleroos (ALS) - tegu on kesknärvisüsteemi motoorsete neuronite haigusega (motoneuronites Golgi aparaadi lagunemine), mille põlvkonniti dominantsena
Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) Kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL) Lipoproteiinide ehitus Koosneb fosfolipiididest, triglütseriididest, kolesteriididest, kolesteroolist, antioksüdantidest, apoproteinidest. Hüdrofoobsed komponendid on paigutunud partikli sisemusse, hüdrofiilsed osad on paigutunud pinnale. Lipoproteiinide formeerumine apoB-48 süntees apoB-48 ühinemine teiste komponentidega Golgi kompleksis alg-CM-teke ning pakkimine vesiiklitesse Vesiiklite eksotsütoos mukoosrakkudest lümfi ja sealt verre apoC-2 ja apoE kandumine vesiiklitesse veres CM teke ning transport koekapillaaridesse ning TG lammutamine LPL toimel Ateroskleroos Arteri krooniline haigus, mis väljendub OxLDL ja kolesteriini kuhjumisega intima ja media endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud.
vesi kui rakus suureneb Na sisaldus, mis tõmbab vett enda poole, siis raku veesisaldus sureneb) b) aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, mis saadakse ATP molekulidest Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum rakutuum on kahemembraanne organell. Membraanides olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu
Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerumiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi: 2 tüüpi: - võivad olla järjestikused 24 - moodustuda valgu eri osadest selle pakkimise tulemusena 20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale Organell-spetsiifilised signaaljärjestused 14. Sekretoorne rada, eksotsütoos ja endotsütoos · Valkude süntees toimub karedapinnalisel ER-l, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool- sekretoorne rada- lüsosomaalsed valgud, Golgi valgud, integraalsed, membraansed ja sekreteeritavad valgud · Ülejäänud valgud sünteesitakse vabadel, tsütosoolsetel ribosoomidel- jäävadki sinna, kui ei sisalda signaaljärjestusi
abita ja ei vaja energiat aktiivne transport - toimub vastu kontsentratsiooni-gradienti ja vajab energiat, toimub kandevalkude abil endotsütoos - osakeste rakku transportimine põiekestes fagotsütoos - transporditakse väga suuri osi, selleks võimelised fagotsüüdid pinotsütoos - transporditakse rakku väiksemaid osakesi, näiteks makromolekule eksotsütoos - osakeste rakust välja transportimine põiekestes 3. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded. Membraansed organellid: Endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasma võrgustik: sileda(SER)- ja karedapinnaline (RER) o Ehitus - membraanidest moodustunud põiekeste ja kanalikeste süsteem rakus o RER - koosneb ribosoomidest ja plaatjatest kanalitest valkude muutmine lipiidide süntees
signaale. Topogeensed järjestused määravad integraalsete valkude paigutamise membraanidesse (et toimuks õigesti orienteeritult). 2. Kirjelda sekretoorset rada valkude süntees toimub karedapinnalisel ERil, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud. Mis on eksotsütoos - transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga ja endotsütoos - väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine (pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil, vesiiklid liiguvad lüsosoomi, fagotsütoos suuremate (tahkete) partiklite omastamine ja lagundamine, konstitutiivne selle kaudu sorteeritud
kihti lipiidmolekulidest. 8.Infovahetus rakkude vahel: toimub rakumembraani vahendusel, ainete aktiivne(ainete transport madalama konts. lahusest kõrgema kontsentratsiooiga lahusesse, vajab ATP'd) ja passiivne transport(diffusioon ja osmoos, ei vaja ATP-d) läbi rakumembraani 9. Endotsütoos: osakeste transportimine raku sisse. Ained mis ei pääse otse, satuvad rakku endotsütoosi teel. Eksotsütoos: osakeste väljutamine rakust. Oluline, kuna osakesed, mis muidu rakust ei väljuks, väljutatakse eksotsütoosi teel. 10. Vaba radikaal: molekul, mis sisaldab ühte või rohkem paardumata elektroni. Radikaalide toime: Vabad radikaalid purustavad raku struktuure. See on paljude haiguste tekkes olulisel kohal. 11. Antioksüdandid: keemiline ühend, mis on suuteline takistama vabade radikaalide ja reaktiivsete osakeste kahjulikku toimet
osmootsest rõhust. Hüpertoonilisele lahusele vastandub hüpotooniline lahus. Isotooniline- võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Isoosmootne lahus on näiteks füsioloogiline lahus, kui seda võrrelda vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud eritavad tsütokiine, mis aktiveerivad omakorda teisi tappurrakke ning takistavad rakus viiruste paljunemist raku apoptoosiga ehk raku programmeeritud surmaga. T-rakud liiguvad nakatunud rakule väga lähedale ning signaali toimel vabaneb T-rakkudest perforiinproteiin, mis kaltsiumioonide toimel kinnitub sihtraku plasmamembraanile
Tuntakse kolme tüüpi vesiikuleid: a) Klatriiniga kaetud vesiikulid b) Kaveoliiniga kaetud vesiikulid c) Koatomeeriga kaetud vesiikulid (COP valgud); (katte teke vajab ATP-d) COP I (GK → ER) COP II (ER →GK) Koatomeerse katte teke ja lagundamine on sõltub GTP-seoselisest valgust ARF (võib osaleda ka klatriinse katte tekkes) ARF on ADP ribosüleerimise faktor Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Ühinemine toimub kahes etapis: 1. bilipiidkihid lähenevad üksteisele 2. seejärel toimub ühinemine. Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud. Eksotsütoosi kaks teed 1. Pidev ehk konstitutiivne 2. Reguleeritud 1. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel
Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine mikrotuubulite abil teise kohta ning lõpuks ühinemine sihtkompartmendi mebraaniga. Toimub membraaniga ümbritsetud organellide vahel; organellide ja väliskeskkonna vahel Sekretoorne e eksotsütoos Endotsütootiline Rab - transporti suunavad spets valgud vesiikulil SNARE - membraani fuseerumisel olulised valgud Botulism - botulotoksiin toimib kui proteaas, lõigates SNARE valkusid neuromuskolaarsetes ühendustes, atsetüülkoliini sisaldavad transport vesiikulid ei saa ühineda rakumembraaniga, erutus ei levi närvilt lihasele 99.Golgi kompleksi ja lüsosoomide olemus, funktsioon ja osalemine vesikulaartranspordis. Lüsosomaalsete haiguste olemus.
Jagunevad suuruse järgi suurteks (>200 nm sEVs) ja väikesteks (<100/200 nm m/l EVs). Kasutatakse haiguste varaseks diagnoosimiseks, koe taastamiseks, tahetakse teha ka vaktsiine, prenataalses diagnostikas, kosmeetikatööstuses, haiguste ravis (ravimi kohale viimine sihtrakku). 61. Milline on eksosoomide päritolu? Pärit rakust, rakumembraani sisesopistumine, endosoom, ESCRT valkude sorteerimine, MVB (multivescular body) ehk nn hiline endosoom, 2 rada: lüsosoomi minek lagundamiseks või eksotsütoos. 62. Mis on nn liquid biopsy ahk vedelbiopsia? Vedelate bioloogiliste proovide analüüsimine, peamiselt vere. Kasutatakse haiguste monitoorimiseks ja diagnoosimiseks, on mitteinvasiivne, seega saab teha tihedamini. Saab vaadelda ka vähiravimi mõju ja kasutada peale haiguse taandumist patsiendi jälgimiseks. 63. Mis on ELISA – meetodi põhimõte ja milleks seda kasutatakse (2 näidet)? Immunoensüümmeetod, mida kasutatakse selektiivsete valkude
o Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele, mille järel vallan- dub akrosomaalreaktsioon. Spermi pea eesosas lagunevad plasma- ja akrosoomimembraanid ühispõiekesteks ja akrosoomis ole- vad hüdrolaasid vabanevad. Spermi ja munaraku interaktsioon aktiveerib Ca2+ kanalid, toimub akrosomaalreaktsiooni signaalide kaskaad, akrosoomi ensüümide eksotsütoos. Ensüümid ja hüperaktiviseeritud spermide füüsiline jõud tagavad nende tungimise läbi granuloosarakkude ja rebukesta munarakuni. Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga vajalik, et spermid oleks liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelised ning suudaks ära tunda ja seonduda munaraku ZP-ga ning läbi viia
toimub munajuhas. Sperm muutub vüimeliseks tegema akrosomaalreaktsiooni). Viljastumine - munajuha ampullis, sperm peab siiani ujuma, Emasorganismipoolsed abimehhanismid: emaka ja munajuha lihaskontraktsioonid; termotaksis ja soojusgradient; kemotaksis - munarakk sekreteerib molekule, mis stimuleerivad spermi liikumist. Progesteroon (kiirendab ka liikumist munaraku lähedal). Akrosomaalreaktsioon:akrosomaalmembraan moodustub vesiikleid, akrosoomi membran ja spermi plasmamembran liituvad, eksotsütoos. Spermist väljastatud ensüümid lagundavad munaraku kaitsekihte. ZP1, ZP2 ja ZP3 spermatosooidi rabukestas võivad ka osaleda (seovad kapatsiteeritud spermi, ZP2 võib esile kutsuda akrosomaalreaktsiooni). Ekvatoriaalregioon on ühenduskoht skrosoomi sisemembraanil ja spermi plasmamembraani vahel, sealt algab membraanide ühenemine. Pärast membraanide liitumist: spermi tuum ja tsentrisool sisenevad munarakku (veel mõned mitokondrid, mis lagundatakse ja fosfolipaas PLC
neelatakse ja lüsosoomide poolt rakule vastuvõetavaks seeditakse. · Retseptor-vahendatud endotsütoos spetsiifiliste ligandide kättesaamiseks · Fagotsütoos suurte tahkete osakeste, kurnatud rakkude, tervete bakterite või viiruste äraõgimiseks makrofaagide ja neutrofiilide poolt · Pinotsütoos rakkudevahelise vedeliku läbikurnamine jääkainete eemaldamiseks neerudes ja toitainete omastamiseks sooles Eksotsütoos on protsess, mille vahendusel rakus moodustunud põieke sulandub plasmamembraani ning selle sisaldis tõstetakse rakust välja. Transtsütoos veresooneseina endoteelirakkudes filtreeritakse aineid põiekestes ühest rakust teise ja sealt edasi kolmandasse. Raku metaboolne ehk interfaas rakk lihtsalt elab · sünteesieelne interfaas · sünteesijärgne interfaas Raku jagunemise faas rakk paljuneb. Raku jagunemine on vajalik uute rakkude tootmiseks
limused, kahepaiksed, mantelloomad) Oma/võõra äratundmine – kemoatraktsioon Merisiilikutel spermi aktiveerivad peptiidid mõjuvad spermidele nii atraktandina kui ka aktiveerivad neid kiiremini ja jõulisemalt liikuma (Ca- kanalid, vibur) Resakt – Sperakt – Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) Akrosomaalreaktsioonil vabanevad proteolüütilised ensüümid akrosoomist (eksotsütoos) Munarakku ümbritsevast kallerkihist pärinevad liigispetsiifilised polüsahhariidid seonduvad spermi akrosoomis olevatele retseptoritele aktiveerides (Ca tase tõuseb) spermis akrosomaalreaktsiooni Akrosomaalreaktsiooni II osas moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud liigispetsiifilise valgu bindiiniga Munaraku pinnal on liigispetsiifilised bindiini retseptorid
nende kontsentratsiooni gradiente. · Endotsütoos raku väliskihi lähedal olevad ained ümbritsetakse välismembraaniga nii, et moodustuvad transportervesiikulid, mis sisenevad rakku a. Fagotsütoos suurte partiklite sisse võtmine b. Pinotsütoos lahustunud makromolekulide sisse võtmine väikeste vesiikulite abil · Eksotsütoos jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. MEMBRAANIVALKUDE TÜÜBID: 1. perifeersed valgud globulaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele; kerge membraanilt dissotseerid 2. intergraalsed valgud tugevasti kinnitunud lipiidi 2-kihti; võimalik eemaldada ainult membraani denatureerides 3
kontsentratsioonigradienti. Eriti palju kasutatakse Na+ gradienti. Sümport- transporditav molekul(nt glükoos) ning kotranspordi molekul(nt Na+) liiguvad samas suunas, Antiport- molekulid liiguvad vastassuunas. Membraanis on kotranspordi jaoks vastavad molekulid. Maali-Liina, jaanuar 2012 Ka endotsütoos, eksotsütoos ja fagotsütoos nõuavad energiat, kuid ei klassifitseeru klassikalise aktiivse transpordi alla (see on vähemalt kolloidkeemia õppejõu väide). Membraani valkudega seotud transpordimehhanismid: ioonkanalid ja transportervalgud. 2 Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani
Vajab energiat (ATP) Aktiivtransport. Madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Na+/K+ transport, naatriumi viiakse pidevalt rakust välja, kaaliumi viiakse pidevalt rakku sisse. Tsütoplasma piiritlemine loomarakkudes. Närvirakkude membraanid tekitavad ja edastavad närviimpulsse. Loomarakkudel saab membraane sopistada Sissesopistamine (endotsütoos) nt amööbi toitumine, fagotsüütide talitlus Väljasopistus (eksotsütoos) nt tahkete jääkide eraldamine amööbil Membraani kaasabil saab liikuda Kulendliikumine (amöboidne liikumine) nt amööb või viburiteta spermid Membraan seostub viburiga ja seda kasutatakse laia tõukepinnana Membraanide vahendusel tagatakse erinevad rakkude vahelised seosed (arengubioloogilised protsessid embrüos) Sisemembraanistik tsütoplasmavõrgustik: kare ja sile Golgi kompleks
annaabi.ee 
