Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksamiküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
signaal, modulatsioon, edastamise, kanal, seadmed, antenn, sisend, müra, edastada, andmeedastus, välju, gnss, väljund, meedium, tehnoloogia, maatriks, mobiilside, analoog, andmeside, mõõtühik, saatja, internet, vastuvõtja, vigade, kaabel, võimendus, helisignaal, kaablid, arvutivõrk, sides, parameetrid, resolutsioon, kaadri, kompressioonEksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel
aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Osi mudeli kihid 1. Füüsiline kiht - OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrguselektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. Signaali kuju, sagedus, amplituud jms. Otsikute standardid. Traatide arv, tüüp, funktsioon max pikkus. Kodeerimismeetodid 2. Andmelülikiht/Kanalikiht - OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht
· · Digitaalsignaal: · Tähtsamad parameetrid · Selle signaalil on amplituudil ainult kaks väärtus · Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Sagedusmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Faasmodulatsioon:
signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping
See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise
ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. 1) füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2) andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt.
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab)
Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair). Võrgu töösagedus, pinged, topograafia. (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 6. TCP/IP mudel + Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l
Transpordikiht, port nr 21. Kasutatakse failide transportimiseks. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja kuhu mingist sõlmest minna saab (marsruutimistabel). Flooding üleujutamine. Random saadetakse sinna kuhu juhtub. Adaptive Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti oma asukohta kohanduv. Kasutatakse, kui on ummistus või ebaõnnestumine. ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977
Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek
Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36
2. andmelülikiht 1. füüsiline kiht 1/4 Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ Füüsiline kiht- OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Andmelülikiht- Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali.
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. (nt tuleb digitaalsignaal enne "traati" saatmist analoogsignaaliks muuta) 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid
abil akumulaatori ja lippude registri sisu. Prioriteedid - (Vrdl katkestused igapäevases elus.) Enamik arvuteid seisavad silmitsi rohkem kui ühe katkestusega. Mõned katkestuste päringud on seotud lisaseadmetega ja nõuavad kohest tähelepanu, samas kui on teisi väliseid seadmeid, millega nii kiire ei ole (näiteks klaviatuur). Täpsuse huvides tuleks mainida, et protsessori katkestuste päringute sisend on ühendatud välisseadmete liidesega, mitte välisseadme endaga otse. VI. Konveier protsessoris ja mälus /163-167/ Kui käsk on jagatud neljaks etapiks ja käske täidetakse konveierita, oleks igal taktil hõivatud ainult 25% protsessorist. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldab täita käske paralleelselt. Konveier ei kiirenda üksiku käsu täitmise kiirust, kuid ajaühikus täidetakse rohkem käske
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma
Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale arusaadavad. 4) Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis! 5) Andmevahetuse juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja
See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust teise üle sildade
Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair). Võrgu töösagedus, pinged, topograafia, (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 3.TCP/IPmudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid..............................
- P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust optimeerida, aeglustades oma tööd, kui ühendus hakkab umbe minema. Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti
Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu. Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini)
kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. dB=10log(Pv/eirp) P=10astmes(x/10)/1000 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku
Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval. Trigereid kasutatakse skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt mälu vaatamine. (Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlatel sünkroimpulssidega määratud ajahetkedel. Lisaks infosisenditele S ja R on ka sünkroniseerimissisend C (clock)
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3
200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit 24. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit 25. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, 10log100 = 20 seega 20dB antenn 26. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB 27. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. 28. Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks. 29
kaks (keerdpaar) on diferentsiaallülituses andmete vastuvõtmiseks ja saatmiseks, kaks ülejäänut lisaseadme toiteks. Tänu sellele, et USB-s on toitekaabel, saab välisseadmeid ühendada ilma oma vooluallikata. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Ühele USB siini kontrollerile saab ühendada kuni 127 seadet. Hetkel kasutatakse kõige rohkem seadmeid, mis on tehtud spetsifikatsiooniga USB 2.0. Viimasel ajal on kättesaadavad ka seadmed, mis töötavad siinil USB 3.0. HDMI- High-Definition Multimedia Interface. Kõrglahutusega multimeedia, mis võimaldab teil kanda digitaalset video ja multi-channel kõrglahutusega digitaalset heli ja mis on kopeerimis kaitsega (HDCP- High Bandwidth Digital Copy Protection.) HDMI liides annab digitaalset DVI-ühendust mitme seadme vastava kaablile. Peamine erinevus HDMI ja DVI on see, et HDMI pesa on väiksem ning toetab multi-channel digital audio
Gustav Adolfi Gümnaasium Mari-Liis Leinus, 11.c klass RAADIO Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi
X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- alates lävipingest U1 kuni komponendi toitepingeni Ut. Ehk 1 Ala (või määratlemata pingenivoo) - piirkond madala nivoo ülempiirist U0 kuni kõrge nivoo alampiirini U1. PS! Mida laiem on määratlemata ala (U0-U1), seda stabiilsem ja
5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi ja vastuvõtja võtab selle signaali vastu ja analoogsignaalist tehakse jälle ühtede ja nullide jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid. 2
annaabi.ee 
