Valem (2) m L 1000 V2 V1 γL – liiva näivtihedus [kg/m3] m – proovi mass [g] V1 – vee ruumala mensuuris [cm3] V2 – vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.2. 6.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal ja tulemus saadakse protsentides. Liivaterade tühiklikkus arvutati valemist (3). Valem (3) L 1 0 L 100% L ρL – liiva tühiklikkus [%] γ0L – liiva puistetihedus [kg/m3] γL – liiva näivtihedus [kg/m3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.3. 6
välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3) PK=(1-0pK/0K)*100% (3) PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm.
250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Tabel 8.2.1 on toodud katsete tulemused. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). L=m/(V2-V1)*1000 (2) L liiva terade tihedus [kg/m3] m proovi mass [kg] V1 vee ruumala mensuuris [m2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [m2] 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3). PL=(1-( 0L/ L))*100% (3) PL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva terade tihedus [kg/m3] 3 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine
nivooni. Proovi mahu arvutakse Valemiga 2.1 ning terade tihedust Valemiga 2.2 m−m1 V br= ( 2 .1 ) ρv m - proovikeha mass õhus [g] m1 - proovikeha mass vedelikus [g] ρv - vedeliku tihedus [g/cm³] m ρok = ∗1000 ( 2 .2 ) V br m proovikeha mass õhus [g] Vbrproovikeha maht [cm3 ] Tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkust asrvutakse Valemiga 3. ρOpK Tühiklikkus ( pK = 1− ρOK )∙100 (3) P0pK – killustiku puistetihedus, [kg/m3]; P0K – killustiku terade tihedus, [kg/m3]. Terastikuline koostis Sõelanalüüsiks võetakse killustikku koguses vastavalt terade jämedusele (käesoleva katseks võeti 2701g). Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutakse järgmiste avadega sõelaid: 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16 ja 22.4 mm. Killustiku sõelakse 5
........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED..............................................................6 6. JÄRELDUS.........................................................................9 7. KÜSIMUSED JA VASTUSED..................................................9 1
See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100% pL liiva tühiklikkus [%], L - liiva terade tihedus [kg/m3], 0L liiva puistetihedus [kg/m3] 4.4 Liiva terastilikulise koostise määramine Liivast võetakse proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas valemitega (4). Valem 4. ai = (mi / m) * 100 [%]
See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). L=m/(V2-V1)*1000 (2) L liiva terade tihedus [kg/m3] m proovi mass [g] V1 vee ruumala mensuuris [cm2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm2] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3). PL=(1- 0L/ L)*100% (3) PL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). W=(m-m1)/m1*100% (4)
Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel ka kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. 3.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3) Valem 3: L = [ 1 (0L / L) ] * 100 % pL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva näiv tihedus [kg/m3] 3.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g , sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4..8 mm) hulk liivas a4 ja a8 vastavalt valemitega (5) ja (6). Valem 4:
välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3) PK=(1-0pK/0K)*100% (3) PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6)
Näide m = 244 g V1 = 250 ml V2 =345 ml Tabel 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva terade liiva mass, Vee ruumala, Vee ja liiva tihedus, Katse nr g ml ruumala, ml kg/m³ 1 244 250 345 2568 2 242 250 344 2574 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) kus - liiva puistetihedus, [kg/m³] - liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hujlk liivas ja :
Liivatera ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena ning liiva terade tihedus L [kg/m3] arvutatakse valemist 2. Liiva terade tihedust määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m L = V 1- V 2 * 1000 (Valem 2) m-proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3. OL P L = 1 - L * 100% (Valem 3) 0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas.
Kogu killustiku terade tihedus arvutatakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, kui üksiktulemused ei erine 20 kg/m3 võrra. Suuremate erinevust puhul viiakse läbi veel kolmas katsetus ja arvutatakse keskmine kahest lähimast tulemusest. Killustiku veeimavus arvutatakse valemiga 5 Valem 5: Wk =100 * (m1 - m4 ) / m4 kus m1 küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus, g; m4 kuiva täitematerjali mass õhus, g 3.2 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leitakse järgmisest valemist: Valem 6: Pk = (1 ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3 3.3 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutatakse järgnevate läbimõõteudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Katsetatakva proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31
mõhus (g) mvees ( g) mõhus (g) 1 339.5 204.2 250.1 1848.5 1997.1 2 307.8 191.2 250.2 2145.8 Tabel 5.5: Liiva terade tühiklikkuse arvutamine Liiva puistetihedus ρ0L (kg/m3) Liiva terade tihedus ρL (kg/m3) Liiva tühiklikkus ρL (%) 1540.8 2737.9 43.7 Tabel 5.6: Killustiku terade tühiklikkuse arvutamine Killustiku puistetihedus ρ0L (kg/ Killustiku terade tihedus ρL(kg/ Killustiku tühiklikkus ρL m3) m3) (%) 1316.7 1997.1 34.1
saamiseks nn. absoluutsete mahtude meetodil. Leiti maksimaalne vesitsementtegur valemi 2 abil. Seejärel leitakse betoonisegu veevajadus liitrites 1 m3 betoonisegu kohta, lähtudes nõutud segu töödeldavusest (2 – 4 mm) ja jämetäitematerjali tera maksimaalsest suurusest (portland – põlevkivitsement killustikutera maksimaalse suurusega 20 mm) tabelist 3. Arvutatakse tsemendisisaldus [kg/m3] betoonisegu kohta valemiga 3. Määrati killustiku tühiklikkus valemiga 4. Mördi ülehulgategur α leiti interpoleerimise teel, interpoleerimise tulemused on tabelis 4. Killustikusisaldus 1 m3 betoonisegu kohta leiti valemiga 5 ning liivasisaldus valemiga 6. Betooni koostis anti kujul, kus kõik loetletud koostisosade hulgad olid väljendatuna tsemendi hulga suhtes. Valem 2: W = 1 / (RB / (A * RT) + 0,5) W – maksimaalne vesitsementtegur RB – betooni nõutav survetugevus [MPa]
m2 küllastatud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass grammides, [g] m3 veega täidetud katsenõu mass, [g] Killustiku veeimavus: 100 * (m1 - m4 ) W k = m4 (Valem 5) m1 küllastatud pindkuiva täitematerjali mass õhus, [g] m4 kuiva täitematerjali mass õhus, [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus arvutatakse valemi 4 järgi. ( ) *100% (Valem 6) OpK P K = 1 - OK OpK -killustiku puistetihedus [kg/m3] OK -killustiku terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekte, mille läbimõõdud on 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2,16,22.4,31.5mm
ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi • Lubi on ehitusmaterjal kivistuvate segude liitmiseks • Lupja saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel Liiv • Kõige paremini sobib krobeliste teradega mäeliiv • Mahumass on 1500...1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe
mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3: Wk killustiku veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud killustiku mass [g] m killustiku mass õhus [g] 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Killustiku tühiklikkus leitakse killustiku puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu kasutades valemit 4. Tulemused on kantud tabelisse 4. Valem 4: pk killustiku tühiklikkus [%] 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] 4.5 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse järgnevate ava läbimõõtudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16.0 ja 22.4 mm. Katsetava proovi kogus peab
· Määran nende järgi liivaterade ruumala · Arvutan liiva näiva tiheduse valemiga Yl=G/V2-V1 x 1000 , kus G=proovi mass , V1=vee ruumala mensuuris ja V2 = vee ja liiva ruumala mensuuris 3.Saadud tulemused Vee ruumala mensuuris : V1=250 cm3 Vee ja liiva ruumala mensuuris : V2=350 cm3 Proovi mass : G= 278 g Liiva tihedus : Yl=278/350-250 x 1000= 2780 kg/m3 4. Joonis 6 5.Liiva tühiklikkuse arvutamine 1. Töö ülesanne Arvutada liiva tühiklikkus puistetiheduse ja näiva tiheduse põhjal . 2. Töö käik · Arvutan eelnevate ülesande vastuste põhjal liiva tühiklikkuse · Kasutan selleks valemit Pl=(1-yol/yl) x 100(%) , kus yol= liiva puistetihedus kg/m3 ja yl=liiva näiv tihedus kg/m3 3. Saadud tulemused Liiva puistetihedus : yol=1455 kg/m3 Liiva näiv tihedus : yl=2780 kg/m3 Liiva tühiklikkus : Pl=1-1455/2780 x 100=47,66 % 7 Töö nr 2. Materjalide erimassi määramine . 1.Kivimaterjal 1.Töö ülesanne
Liiva näiv tihedus L [kg/m ] arvutatakse valemist: 3 G L = * 1000 V2 - V1 , kus G- proovi mass, g; V1- vee ruumala mensuuris, cm3; V2- vee ja liiva ruumala mensuuris, cm3. 222 L = * 1000 = 3 350 - 250 2220 [kg/m ] Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist: p L = 1 - 0 L * 100(%) L , kus 0L- liiva puistetihedus, kg/m3; L- liiva näiv tihedus, kg/m3. 1445 p L = 1 - * 100(%) = 2220 34,9 % Vastused: · Liiva puistetihedus 0L = 1445 [kg/m3] · Liiva näiv tihedus L = 2220 [kg/m3] · Liiva tühiklikkus p L = 34,9 %
L = G/V1- V2 , [Valem 7] kus G- proovi mass, [g] V1- vee ruumala mensuuris, [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris, [cm3] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi Töö tulemuste vormistamine Vee ruumala mensuuris V1 = 250[cm3] Vee ja liiva ruumala mensuuris V2 = 350[cm3] Proovi mass G = 246[g] Liiva näiv tihedus L = 2460[kg/m3] 5. Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 8: pL = (1- 0L/L)*100[%] , [Valem 8] kus 0L - liiva puistetihedus, [kg/m3] 0 - liiva näiv tihedus, [kg/m3] Töö tulemuste vormistamine Liiva tühiklikkus pL = 41,6[%] TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 1. Kuivatada proovikeha püsiva kaaluni 105°C juures 2. Peenestada kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõeluda pulber läbi sõela 900 ava/cm2 4
vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 ( V + T ) = 1000 ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l Killustiku tühiklikkus on: p= (k- ok)/ k = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemed oleks liivaga täidetud. Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on :
vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 297÷3,15 = 94,3 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 (178+297 ) = 525 l Killustiku tühiklikkus on: 3 p = (k - ok)÷k = (2,55 1,5)÷2,55 = 0,41 = 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,650,41 + 2,551,00)÷(0,41+1,00) = 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 525 2,58 = 1355 kg
vee hulgaks V = ca 218 l. 3 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 218÷0,79 = 276 kg Selle tsemendihulga absoluutmah (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 276÷3,1 = 89 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 ( 218+89 ) = 636 l Killustiku tühiklikkus on: p = (k - ok)÷k = (2,6 1,55)÷2,6 = 0,40 = 40% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,40, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,40 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,60,40 + 2,61,00)÷(0,40+1,00) = 2,6 Kogu täitematerjalide mass on: 635 2,6 = 1651 kg
- killustiku terade tihedus m 3 m - proovi mass [g] m1 – katseproovi mass vees [ g ¿ m – katseproovi mass õhus [ g ¿ Valem nr.3 100 ∙(m1−m 4) Wk= m4 Wk – killustiku veeimavus [%] m1 – küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus [g] m4 – kuiva täitematerjali mass õhus Valem nr.4 ρ0 k Pk = 1−( ρk ) ∙100 Pk - killustiku tühiklikkus [%] ρ0 k 3 – killustiku puistetihedus [kg/ m ] ρk 3 – killustiku terade tihedus [kg/ m ] Valem nr.5 m ai= i ∙ 100 m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal [g] m – kogu proovi mass [g] 3 Valem nr.6 A i=a22,4 +..+ai Ai – kogujääk [%] Valem nr.7 A + A + A + A + A + A + A 2+ A 1 FM = 22,4 16 11,2 8 5,6 4
veega täidetud katsenõu mass, g; - täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass, g. Tabel 6.2 Terade tihedus killustiku Killustiku Katsenõu Katsenõu mass mass õhus, g vees, g õhus, g vees, g Tihedus 66 41,8 634 310,2 1958,00 2 6.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus arvutatakse: (3) Kus - killustiku puistetihedus, kg/m³; - killustiku terade tihedus, kg/m³. 6.4 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutatakse erinevate läbimõõtudega sõelakomplekti. Mida jämedam killustik, seda suurem kogus killustikku peab olema.
• Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh. savi ja savikate osiste sisaldust (määratakse pesemisega) kuna halvendab liivaterade ja tsemendikivi vahelist naket; • Orgaaniliste osiste sisaldust (kolorimeetriline hinnang) kuna alandab betooni tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu; • Terastikulist koostist, et saavutada liiva minimaalne tühiklikkus võimalikult väikese terade summaarse pinna juures, mis lubaks minimiseerida tsemendi kulu ja tsemendikivi mahtu betoonis. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: • Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; • Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad Killustik või kruus?
· Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul
ρK – killustikutera tihedus, kg/m3, ρV – vee tihedus, kg/m3. 3 Betooniõpetus EPM 0030 b) Tsementmört täidab killustikuterade vahelised tühikud nii, et killustikuterad omavahel kokku ei puutu. Ts L V K + + = Tk α valem nr 5 ρTs ρL ρV ρOpK ρOpK kus Tk - killustiku tühiklikkus ( 1 − ); ρK ρ0pK - killustiku puistetihedus kg/m3; α - mördi ülehulgategur, mis määratakse tabeli 3 põhjal. Lahendades võrranditest (1) ja (2) koosneva võrrandisüsteemi, arvutatakse killustiku ja liiva kulud 1 m3 betoonisegus: 1 K= valem nr 6 α 1 TK ⋅ +
L liivatera tihedus, kg/m3 K killustikutera tihedus, kg/m3 V vee tihedus, kg/m3 b) Tsementmört täidab killustikuterade vahelised tühikud nii, et killustikuterad omavahel kokku ei puutu. Ts L V K + + = Tk Ts L V OpK , Täiendatud valem (5) OpK 1- Tk - killustiku tühiklikkus ( K ) 0pK - killustiku puistetihedus kg/m3; - mördi ülehulgategur, 1,42 Lahendades võrranditest koosneva võrrandisüsteemi, arvutatakse killustiku ja liiva kulud 1 m 3 betoonisegus: 1 K= 1 TK + OpK K = 1172 kg Ts K V L = 1 - + + L Ts K V =623 kg 1.5.6. Proovisegu koostised betoonisegu valmistamisel
Veetiheduse mark W(W2/12) arv näitab vee rõhku atm Tugevuse kasvu soodustab niisek keskkond. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda 1,5 korda Termiline töötlemine Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni a) eelsoojendatud täitematerjali ja vett b)termilist töötlemist atmosfääri rõhul c) autoklaavimist LIIV Kõige parem krobeliste teradega mäeliiv Liiva mahumass on 1500..1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30..40% Teralist kooostist kontrollitakse sõelumisega KILLUSTIK Peamine jämetäitematerjal Eestis lubjakivikillustik, harvem graniit ja dolomiit Max jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Teralist koostist kontrollitakse sõelumisega Graniitkillustiku survetugevus peab oleam 80, paekillustikul 30 N/mm2 VESI Peab olema joogiveekõlbulik
survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. Betooni survetugevuse ja paindetugevuse suhe sõltub kasutatavast jämetäitematerjalist. Jämetäitematerjali pinna kvaliteet mõjutab betooni painde- ja tõmbetugevust oluliselt rohkem kui survetugevust. Killustik või kruus? Kruusa eelised võrreldes killustikuga: • Ei vaja eelnevat purustamist; • Betoonisegu parem töödeldavus võrdse vee kulu juures; • Väiksem tühiklikkus. Kruusa puudused võrreldes killustikuga: • Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; • Suurem saastavate lisandite sisaldus. Jämetäitematerjali pinna kvaliteedi mõju on eriti oluline madalate vesitsementteguritega valmistatud betoonide puhul. Kõrgetel vesitsementteguri väärtustel on määravaks tsementkivi tugevus. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne
T k + OpK K [ ( L= 1- Ts K V + + Ts K V )] L (5) OpK kus Tk killustiku tühiklikkus 1- K 0pK killustiku puistetihedus (1430), kg/m3; K killustiku tihedus (2750), kg/m3; Ts tsemendi absoluutne tihedus (3100), kg/m 3; L liiva tihedus (2500), kg/m3; V vee tihedus, kg/m3; Ts, L, K, V tsemendi, liiva, killustiku ja vee sisaldus 1 m 3 betoonsegus, kg; mördi ülehulgategur (tabel 3). Tabel 3. Mördi ülehulgateguri väärtused lähtuvalt tsemendi kulust ja vesi- tsementteguri väärtusest
· Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; · Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Betooni omadustest lähtuvalt tuleks eelistada teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevu) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. · Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. 05.05.2014 · Terastikulise koostise määramine vastavalt standardile EVS-EN 12620 "Betooni täitematerjalid" · Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN)
7) struktuuri järgi: tihe, kore ja mullbetoon 29.Betooni koostiskomponentidekvaliteet-nõuded liivale, killustikule/kruusaleja veele Liivadest eelistatakse jõeliiva kuna sisaldab vähem saastet ja seeläbi ei vaja läbipesemist. Tera suurus on vahemikus 0,125- 4,0mm Killustik peaks olema vett täisimanuna 1,5-2 korda tugevam, kui betooni nõutav survetugevus. Kruusa eelised killustikuga võrreldes: ei vaja eelnevat purustamist, väiksem tühiklikkus, paremini töödeldav; miinused: nõrgem nake tsemendimördiga, suurem saastavate lisandite sisaldus. Vesi peab olema joogivesi või siis vesi mis on aluseline. Merevett võib kasutada, kui tema soola protsent ei ületa 2%, raudbetooni puhul ei tohi kindlasti merevett kasutada. 30.Betoonisegu plastsus, betooni tugevus-nende määramine ja nende mõjurid Betooni plastsust näitab koonilise betoonisamba madalamaks vajumine omakaalu mõjul
42,5) ja sellele järgnevad tähed, mis tsementi iseloomustavad (nt. R-rapid, N-normaalkivinev, S- aeglaselt kivinev 30. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele Betooni omadustest lähtuvalt eelistatakse teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevus) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m 3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja
väljendatakse %-des liiva kogukaalust.Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid.Kogujääk on liiva kogus %-des mis antus sõelast läbi ei läinud.Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver ja see peab jääma standartse välja sisse. · Killustik-Sõelumisega,konstrueeritakse sõelkõver mis peab jääma standartse välja sisse. · Kruusa-Kruusa tühiklikkus ei tohi olla üle 45%.Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%.Kruusaterade tugevus peab olema 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest. · Vesi-Keemilise analüüsi või proovisegudega.Üks segu tehakse uuritava ja teine puhta joogiveega.Muus osas segud võrdsed.Tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus.Vesi on kõlbulik,kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
