silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus [kg/] arvutatakse valemist 2: (2) kus on m proovi mass, g; vee ruumala mensuuris, ; vee ja liiva ruumala mensuuris, . Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/.
Täitematerjal – terastikuline materjal, mida kasutatakse ehituses. Täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav Looduslik täitematerjal – looduslik mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tehistäitematerjal – mineraalne täitematerjal, mis on saadud tööstuslikult termiliste või muude muundeprotsesside tulemusena. Täitematerjali terasuurus – täitematerjali määratlus alumise sõela d ja ülemise sõela D avamõõtmete alusel (d/D) Jämetäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde d on suurem või võrdne 2mm Peentäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised – täitematerjal, mille osakesed läbivad 0,063 avadega sõela.
ÜLESANDED PUMBAD JA VENTILAATORID Ülesanne 1 , imemiskõrgus 5,5m ja toru läbimõõt 100mm. Lähteandmed: Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 2 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 10m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur Lähteandmed: L=10m =0,025 Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida:
Vee ja liiva ruumala V2=325 ml = 325 cm3 Liiva terade tihedus L=201,3/(325-250)*1000=2684 kg/m3 Keskmiselt on liiva terade tihedus 0L=(2697+2684)/2= 2690,5 kg/m3 8.3 Liiva tühiklikkus Liiva tühiklikkus PL=(1-(1560/2690,5))*100=41,9% 8.4 Liiva terastikuline koostis 8.4.1 Liiva sõelumine sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm Tabel 8.4.1.1. Terastikuline koostis Katse Katseproov Sõela Jääk Osajääk Kogujääk Sõela Peensusmoodul nr [g] ava sõelal sõelal ai sõelal Ai läbind Li FM [mm] [g] [%] [%] [%] 1 4,0 4 2 2 98 2 2,0 12 6 8 92 3 1,0 44 22 30 70
Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1) Valem 1: 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L liiva puistetihedus [kg/m3] m1 liiva ja anuma mass [g] m anuma mass [g] V anuma maht [cm3] 3.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus arvutatakse valemiga (2) Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g]
painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi läbi näidatud sõela. Hoitakse sõela ühe käega, veidi kallutatakse ja raputatakse horisontaalselt, loksutades sõela kummagi käega umbes 125 korda minutis. Iga pärast 25 liikumist on vaja pöörleda sõela 90°. Sõelumine loeti täielikuks, kui 0,05 g materjali läbis ühe minuti jooksul sõela. Peenus väljendatakse sõelale jäänud massi ja algkaalu suhtena
V Kus: m - anuma mass, g; m1 - liiva ja anuma mass, g; V - anuma maht, cm3. Puistetihedus määrati kaks korda, kusjuures iga kord võeti uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3)
Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud, kes kasutas kipsi sõelumiseks vibrolauda, mille peal oli sõel. Allpool toodud ka standardprotseduur. Standardprotseduur kipsi jahvatuspeenuse määramiseks: 1. Kips kuivatatakse 40 ± 2°C juures püsiva massini. 2. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g ± 5% ning asetatakse 200 µm sõelale. 3. Sõela hoitakse ühes käes kergelt kallutatult ning seda raputatakse horisontaalses suunas, lüües iga raputuse ajal sõela vastu teist kätt kiirusega umbes 125 korda minutis. Iga 25 liigutuse järel pööratakse sõela 90°. 4. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. 5. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. 6
Baaritöö ja baaritöö vahendid Shaker on kolmeosaline roostevabast terasest nõu mis koosneb jooginõust, sõelast ja korgist. Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää . edasi tuleb jooki loksutada ja peale korgi äravõtmist valatakse kokteil läbi sõela klaasi.. läbi sõela sellepärast, et takistab jää sattumist klaasi. Kutselised baarmanid kasutavad bostoni shakerit.. mis koosneb kahest ühesuurusest osast millest üks on klaasist ja teine roostevabast terasest. Bostoni Shaker asendab nii segamisklaasi kui ka kolmeosalist shakerit. Bostoni shakeris puudub sõel. Segamisklaas- vajalik kokteilide segamiseks ja segamisklaasi maht on 75 cl.võiks olla klaasist , käepideme ja tilaga.. kokteilide segamiseks vajatakse 25 cm pikkust lusikat.
kus kogujääk sõelal i, % Näide 3 d)Killustiku peensusmoodul FM: kus kogujäägid vastaval sõeltel %. Tabel 6.4 Killustiku terastiku koostise määramine Jääk Osajääk Kogujääk Läbind Sõela ava, sõelal sõelal i sõelal i sõelal i Peensusmoodul mm mi , g ai, % Ai, % Li, % FM 16 121 4,34 4,34 95,66 11,2 1029,6 36,90 41,24 58,76 8 845,2 30,29 71,54 28,46 5,6 618,2 22,16 93,69 6,31 5,07
Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 12 % P2O5, kui fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva fosforpentaoksiidina, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast fosforpentaoksiidist peab olema lahustuv 2 % sidrunhappes; või 10 % P2O5, kui fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina. Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist peab läbima 0,160 mm avadega sõela, vähemalt 96 % materjalist peab läbima 0,630 mm avadega sõela. 2a) Lihtsuperfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ja väävelhappe reaktsiooni saadus, mille oluline komponent on monokaltsiumfosfaat, sisaldab kaltsiumsulfaati. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 16 % P2O5. Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 93 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv vees.
Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100 m - 4 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 a8 100 m - 8 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 - jääk sõelal avaga 8 mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m - proovi mass [g] Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks. Sellest liiva hulgast võeti 200 g ja asetati sõelumisaparaadisse sõela avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ning sõelutati 5 minuti jooksul. Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega: Valem 4.5.2 Osajääk 3 mi ai 100 m - osajääk sõelal [%] mi - jääk sõelal avaga i [g]
võib teflonnõusid käsitseda ka puidust või silikoonist tarvikute abil, mis on samuti kuumuskindlad, piisavalt pehmed ega kriimusta nõude pinda. Sõelad ja kurnad Kurnsõelad Sõelte ja kurnade perekonna tööhobune, vabalt seisev metallsõel sobib toiduainete voolava vee all loputamiseks või keedetud pasta või köögiviljade kurnamiseks. Tegelikult on see metallist kauss, millesse on stantsitud nõrutamisavad ning millel on kaks käepidet, muutes sõela teisaldamise lihtsaks. Sõela hoiab tööpinnal või valamus püsti madal taldmik või kolmjalg. Leida võib ka silikoonist sõelu ja muid köögitarbeid, mis on äärmiselt vastupidavad ja taluvad kõrgeid temperatuure. Käsisõelad Traatvõrgust sõelad võivad olla peene või jämeda võrgusilmaga. Neid on ka mitmes suuruses, alates tillukestest teesõeltest kuni väga suurteni, kõik kasutamiseks teatud konkreetsel
V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus 1 1748,8 1543 2 215,6 1759,2 993,5 1554 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g liiva. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on varem valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva terade tihedus L [kg/m³] arvutatakse: (2) 2
4.5 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse järgnevate ava läbimõõtudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16.0 ja 22.4 mm. Katsetava proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killusiku. Katsetava killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm, mille tulemusena oli katsetava killustiku kogus 2.6 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui sõelale jäänud materjali kogus ühe minutlilise sõelumisega ei muutu enam kui 0,1%
Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks. Sõeljäägid kaalutakse ükshaaval ja arvutatakse järgmised näitajad: · sõeljääk %-des sõelal i: Kus: - jääk sõelal i, (g) m kogu proovi mass (g) · kogujääk Ai %-des sõelal i: · läbind Li %-des sõelal i: · liiva peenusmoodul FM: kus: A4,0(5,0), A2,0(2,5), A1,0(1,2), A0,5(0,6), A0,25(0,3) ja A0,125(0,15) kogujäägid vastavatel sõeltel %. sõela sõela jääk kogu ava g % jääk % 5 1,8 0,18 0,18 2,5 10 1 1,18 1,2 22 2,2 3,38 0,61 94 9,2 12,58 0,3 758 75,8 88,46 0,15 102 10,2 98,66 läbinud 13 1,3 99,96 (peensusmoodul) Peenusmooduli järgi jagatakse liivad liikidesse: jäme liiv M_ 2,41 keskmine liiv M= 1,91-2,4 peenliiv M= 1,51-1,9 tolmliiv M< 1,5
Kõvitsa kissell 500g kõrvitsat, 0,5 klaasi vett, 2spl toiduõli, 100g suhkrut, 1l piima, näputäis vaniljet või kaneeli, 4spl kartulijahu. Kõrvits puhastada ja tükeldada, hautada vähese vee ja õliga kaane all pehmeks. Saadud mass hõõruda läbi sõela, lisada suhkur ja maitseained ning 3klaasi piima, kuumutada keemiseni, lisada siis segades 1kl piima, milles on lahustatud kartulijahu, ajada keema ja tõsta maha. Serveerida puhastatud kõrvitsa seemnetega ja jahutatud marjamahlaga.
Poorsus 10 güratsiooni järel % V10Gmin Veepüsivus % ITSR Kulumiskindlus ml AbrA Deformatsiooni kindlus, mm/103 ts WTSAIR väikesemõõtmeline seade 500C % PRDAIR Sõela ava, mm 0,063 0,125 0,25 0,5 1 Sõela läbind, % kivimaterjali m Norm, min 7,0 8 11 14 20 Norm, max 10,0 15 21 29 39 Keskmine 8,5 11,5 16 21,5 29,5 AC 32 base (PAB 32) EVS 901-3
puistetihedus(kg/m3) 4 4.4 Niiskusesisaldus Liiva niiskusesisalduse määramiseks võetakse prooviks 200 g liiva ning see kaalutakse ära enne ja pärast kuivatamist. Kuivatatakse temperatuuril 105-110º C 24 tundi. Liiva niiskusesisalduse valem on Antud valemis m- liiva mass loodusliku niiskuse puhul(g) ja m1 kuivatatud liiva mass(g) 4.5 Liiva terastikuline koostis Kaks kilo liiva sõelutakse sõeltel (sõela avad 8 ja 4 mm). Jäägid kaalutakse ära(m8 ja m4) ning arvutatakse välja kruusaterade hulk liivas(a8 ja a4). Kasutatakse järgmisi valemeid m4 m8 a 4= 100 ja a8 = 100 m m Antud valemites on m8- jääk sõelal, mille ava on 8 mm(g), m4 jääk sõelal, mille ava on 4 mm(g) ja m proovi mass(g). Järgmiseks tuleb 4 mm avaga sõelast sõelutus liivast 200 g liiva sõeluda
PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4
kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.1 kus, 0 puistetihedus, kg/m3; m anuma mass, g; m1 liiva ja anuma mass, g; V anuma maht, cm3; 2 4.2. Killustiku terade tiheduse määramine Kuivatatud killustik sõelutakse läbi sõela, mille ava vastab tera väikseimale mõõtmele. Sõelale jäänud killustikust kaalutakse 2 jaotist, millest kumbki ligikaudu 400 grammi. Kaalutud killustik asetatakse vette nii, et killustik oleks üleni vees. Seejärel võeti proovi mass vees ning arvutati terade tihedus Valem 4.2 abil. m v = m-mv kg
Dereku arvamisel portselan - parim materjal kristalliliste glasuuridega vastastikusel toimel. Seega on võimeline kannatada kõrgeid temperatuure. Sort - Limoges kuni 1400C. Samas on esitatud 2 glasuuri tüüpi, tema koostised (page 99), aga proportsioonid on alati erinevad eksperimentides. ...neid võib ka lisada, umbes 2'%. Need lisandid annavad erineva effekti, näideks metallide toonid või kõrvaliste kristallide tekke. Glasuuri baasilised komponendid sõelutakse läbi sõela augu suurusega 80, aga värvilised komponendid läbi sõela 120. Seejärel see kõik segatakse kausis, lisatakse vett kuni kreemi taolise olekuni. Ese värvitakse glasuuriga 2/3 või isegi 4/5. Umbes 80 grammi kasutatakse 26cm kõrgele esemele. Esimene põletamise faas toimub temperatuuril 900C, seejärel tõstetakse temperatuuri kuni 1260C-1290C nii kiiresti, kui see võimalik on. Tänu koonuste süsteemi on võimalik määrata
Tugevast materjalist, harilikult alumiinium või malm, monoliitne. Riiv Köögiviljade, puuviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. Eeltöötlusvahendid. Sõel Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanzeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. Kastmesõel Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne Kurn Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. Eeltöötlusvahendid. Sidrunipress Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar.
Narkofolkloor Narkofolkloor on ühine nimetaja paljudele nähtustele, mis kõik seostuvad illegaalsete narkootiliste ainete tarbimisega. Selle alla võib paigutada ainete nimetused ning tarbimise, hankimise, saadud elamuste jms kirjeldused, olgu need isiklikku laadi või juba läbinud edasijutustamise eelvaliku sõela. Kuna narkootikumid on Eestis suhteliselt uudne nähtus, moodustab valdava enamuse narkofolkloorist isikliku kogemuse kirjeldus, eriti uute "moedroogide" puhul, nagu amfetamiin, ecstasy, kokaiin jms. Ka teatud grafiteid võib nimetada üheks narkofolkloori vormiks. Folklooriks võib kujuneda ka narkoteemaline autorilooming, mis hiljem ringlusesse lastuna on määratud mõjutama kuulajaskonda ühes või teises suunas vastavalt oma looja kavatsustele.
Kärt, Anna, Mirjam ja Lisa Õuna-apelsinimoos Kogus Koostis- ja maitseained 2kg Õunu 1kg Apelsini 9dl suhkrut Peske õunad, koorige ja tükeldage. Peske apelsinid, koorige ning eraldage viljaliha sektoritena. (valge svamm eralda). Pange kõik potti keema, keemise ajal võite lisada apelsinikoori (lõika koore küljest valge osa ära). Seejärel keetke veel kümmekond minutit ja korjake siis apelsinikoored keedisest välja. Nüüd suruge moos läbi sõela, kuumutage veel kord ja pange siis purki. VÄIKESED PIRUKAD LEHTTAIGNAST 500g lehttainast 300g Rakvere viinereid 3 õuna 1 muna 2spl jahu kaneel ½ klaasi suhkrut küpsetupaber pintsel määrimiseks · Rulli tainas kergelt jahusel laual laiali. · Lõika osa tainast 2 cm ribadeks ja osa 10x10cm ruutudeks. · Keera ribad viineri ümber. · Lõika õun neljaks,eemalda süda ja koori.Aseta õunatükk ruudule ja lõika ruut nurkadest mööda diagonaali katki
Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine Kipsi jahvatuspeensus määrati sõelumise teel, kasutati sõela avaga 0,2x0,2 mm. Esiteks kips kuivatatakse 40±2°C juures püsiva massini ning sellest kaalutakse proov 50 g. Seejärel kips sõelutakse. Sõelumist jätkatakse senikaua kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. Sõelutakse edasi. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,2 g materjali
Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutatakse järgnevate läbimõõteudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Katsetatakva proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui õselale jäänud materjali kogus üheminutilise sõelumisega ei muutu enam kui 1,0%. 3
või kus a,b,c on materjali tüki mõõtmed kolmes ristsuunas – pikkus, laius, paksus. Kui tegemist on väikesetükilise segumaterjaliga või töötlemise produktiga tuleb tera keskmine mõõt määrata sõelanalüüsi tulemuste alusel järgmise seosega: , kus d1k, d2k, … dik –sõelanalüüsil saadud üksikfraktsioonide keksmised mõõdud, mis saadakse ülemise ja alumise sõela avade mõõtude keskmisena; q 1, q1…qi – vastava fraktsiooni protsentuaalne osajääk alumisel sõelal. Eeltoodud purustusastme alusel tuntakse jäme-, keskmist- ja peenpurustust ning jäme-, keskmist- ja peenjahvatust. 2. Purustusmeetodid, purustusprotsessi skeemid. Suvalise materjali purustamiseks on vaja rakendada sellele väliskoormus, mille tagajärjel materjalis tekivad tema tugevuspiiri ületavad sisepinged.
lisatava pinnase kogused on üsna suured 5. Soojusisalatsioono kohtife kasutamise eesmärgig? Lõikudel ,kus seda nõuet pole võimalik täita, tuleb ette näha soojusisolatsioonikihid, et vähendada külmumissügavust või üldse külmumist ära hoida. Teine võimalus on ette näha 6. Katendite vastupdavus külmakerkel? 7. Külmakaitsekihtife materjalid? kruusaliiva, kui ta sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm ja · liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2 mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm. 8. Külmakaitsekihtide kasutamise eesmärgid? külmakaitsekihtide (materjalidest, mis ei muuda mahtu külmudes max niiskusesisalduse juures) või soojusisolatsioonikihtide (aeglustavad muldkeha külmumist ja vähendavad ühtlasi mulkeha külmumissügavust) ehitamine; 9
23. Kuidas valmistatakse hapukoorekreem? Vahukoor ja hapukoor vahustatakse. Püsivuse saavutamiseks lisatakse zelatiin. 24. Kuidas valmistatakse sokolaadi vahukoorekreemi? Vahukoor ja tuhksuhkur vahustatakse, lisatakse sulatatud sokolaad, lõpus zelatiin. 25. Vahukoorekreemid lisanditega nimeta ja kirjelda jogurti-, kohupiimakreemi valmistamist: vahukoor vahustatakse, lisatakse kas jogurt/kohupiimakreem ja lõpus lisatakse zelatiin. Kohupiim läbi sõela, või vahustatakse 26. Vahukoorekreemi vead ja põhjused: · Läheb tükki üle vahustatud, zelatiin pole korralikult segatud, kohupiim pole läbi sõela aetud. · Vedel/vesine vahukoor ebakvaliteetne, liiga kauaks seisma jäänud. 27. Trühvlitordi puru: Suhkur ja vesi, keedame siirupi 115-117°C. Lisada juurde rasvaine, kakao, vanilliin. Segada võib laual, ühtlaseks massiks. Muutub venivaks, pehmeks
puuvili, millel on tumepruunide läikivate seemnetega valge ja mahlakas viljaliha • Sisaldab suures koguses B3- ja B2- vitamiini, C-vitamiini ning umbes 12% suhkrut • Kaalub kuni 5kg • Valmivad väga kiiresti, korjatakse peaaegu küpselt. Retsept Annoonašerbett • 5 dl annoonapüreed • 1 spl sidrunimahla • 200 g suhkrut • 2,5 dl vett • 2,5 dl väherasvast koort 1. Valmista püree, aja annoona viljaliha läbi sõela või pressi läbi marli. 2. Sega vesi ja suhkur ning keeda segu viis minutit. Jahuta, kuni suhkruvesi on leige. 3. Lisa segule püree, koor ja sidrunimahl. 4. Vala segu madalasse nõusse, kata see ning pane sügavkülma, kuni see on peaaegu tahkeks muutunud. Klopi. Pane segu uuesti sügavkülma, kuni see on muutunud täiesti tahkeks. Meditsiin • Tuntud rahustina ja soolte tervise korrashoidjana • Hea vererõhu alandaja
PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4
% Tabel 5-3 Kruusa osa määramine liivas Jääk Jääk Proovi 8mm 4mm mass sõelal sõelal Osajää Kruusa [g] [g] [g] k [g] [%] 2000 8,4 0,42 1,87 2000 29 1,45 Tabel 5-4 Liiva terastikuline koostis Läbitu d Sõela Jääk Osajää Kogujä protse Peensusmoo ava sõelal k äk nt dul [mm] m [g] [%] [%] sõelal [%] 2 7,7 3,9 3,9 96,1 1 30,1 15,3 19,2 80,8 0,5 60,3 30,6 49,8 50,2 0,25 64,4 32,7 82,5 17,5 3,51 0,125 26,1 13,3 95,8 4,2 <0,12 8,3 4,2 100,0 0,0 5 Summa 196,89 g
6.4 Liiva terastikulise koostise määramine Tabel 4. Kruusaterade hulk liivas (proovi mass 200g) Jääk sõelal avaga 8 mm [g] Kruusaterade hulk liivas [%] 5,48 2,74 Jääk sõelal avaga 4 mm [g] Kruusaterade hulk liivas [%] 20,43 10,215 Tabel 5. Liiva terastikulise koostise määramine Sõela ava Jääk sõelal Osajääk Kogujääk Sõela Liiva [mm] [g] sõelal [%] sõelal [%] läbinud [%] peensusmoo dul 4 0 0 0 100 2 2,8 1,4 1,4 98,6 1 20,25 10,125 11,525 88,475
§ 35 g nisujahu § 250 ml vasikalihapuljongit § 500 ml piima § Soola § valget pipart § värskelt riivitud muskaatpähklit Valmistus: Kuumuta pannil või ja hauta selles klaasjaks sibulad. Lisa jahu ja kuumuta pidevalt segades, kuni mass muutub helekollaseks. Lisa vasikalihapuljong ja piim. Liiguta kiiresti, et ei tekiks klimpe. Keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Kaste sobib kartulite, lillkapsa, brokkoli ja posheeritud munade juurde. Serveerida kohe peale valmistamist. HELE PÕHIKASTE Vaja läheb: § 3 sl. § jahu 3 sl. § või 5 dl. § külm hele puljong § sool § jahvatatud valge pipar VALMISTAMINE: Sulata või keedunõu põhjas, sõelu või raputa juurde jahu ja sega hästi läbi, väldi jahu pruunistumist.
KEEDUTAIGEN Taigen, mis sobib nii soolaste kui ka magusate küpsetiste valmistamiseks. 1,5 kl vett 100g võid 0,5 tl soola 180 g jahu 4 keskmist muna või 3 suurt Keedutainast valmistatakse ühe põhivalmistusviisi järgi. 1. Lase vesi koos rasvaine ja soolaga keema. 2. Tõsta keedunõu tulelt, vala jahu sisse ja sega tugevasti. 3. Pane nõu uuesti kuumale plaadile, kuumuta segades, kuni tainas keedunõu küljest lahti lööb ja tainatombu moodustab. 4. Lase tainal veidi jahtuda ja lisa ükshaaval munad. Kui munad on suured, võta üks vähem. Iga muna lisades klopi tainas siledaks. 5. Tainas peab olema ühtlane, paraja paksusega ja läikiv, nii et plaadile pandud küpsetised laiali ei valguks. 6. Tainast küpsetatakse kohe pärast valmistamist. Pritsi tainas läbi koogipritsi või pärgamentpaberist torbiku või pane lusikaga pätsikesed. 7. Küpseta 220°C juures 10-15 minutit, siis vähenda kuumust ...
õlis kuldseks. Jahuta. Haki küüslauk. Sega peet praetud sibula, küüslaugu,koriandri - ja seesamiseemnete, suhkru, pipra, õli ja meelepärase koguse sidrunimahlaga. Lase tund aega külmkapis maitsestuda. Korea vürtsisegu. 10 tera nelki Peenesta kõik ained 1 sl teralist valget uhmris ning sõelu läbi pipart peene sõela. Kasuta Cayenne'i pipart koreapäraste roogade 1 tl jahvatatud maitsestamiseks. muskaatpähklit 2 loorberilehte kuivatatud basiilikut.
4 tk palli kvaliteetset vanilje- jäätist 1 dl 35% rõõska koort 30 g suhkrut 2 - 3 tk tilka vanilliekstrakti Melba kaste: 150 g suhkrut 150 g vaarikaid 3 sl vett Valmistamine: Esmalt valmista vaarikakaste: pane 50 g vaarikaid suhkru ja veega potti, kuumuta keemiseni ja keeda keskmisel tulel 2 minutit. Eemalda pott tulelt ja lase umbes 10 minutit jahtuda. Püreesta keedetud vaarikad koos saadud siirupiga ja ülejäänud vaarikatega blenderis ühtlaseks ning kurna läbi tiheda sõela. Kui virsikud on täiesti küpsed, siis tuleb neid vaid blanseerida. Selleks kuumuta vesi keemiseni, pane virsikud potti ja keeda tasasel tulel 50-60 sekundit. Eemalda vahukulbiga ja kasta jääkülma vette. Eemalda virsikutelt koor, lõika noaga pooleks ja eemalda ettevaatlikult kivi. Kui virsikud ei ole täiesti küpsed, siis tuleb neid suhkrusiirupis keeta. Pane virsikud potti, kata keeva veega, lisa 120 g suhkrut ja keeda 10-15 minutit, kuni virsikud on pehmed
Suitsupeekonisse mähitud rohelised oad 1. Kuumutada potis vesi keemiseni. 2. Kuumutada pann keskmisel tulel. 9 3. Eemaldada suitsupeekonil kamar. 4. Lisada pannile õli ja praadida suitsupeekon krõbedaks. 5. Nõrutada liigne rasv köögipaberil. 6. Rohelistel ubadel lõigata otsad maha. 7. Vahetult enne serveerimist keeta oad soolases vees 3 minutit, nii et jääksid poolpehmed. 8. Kurnata läbi sõela. 9. Maitsestada soola, musta purustatud pipra ja sidrunimahlaga. 10. Mähkida rohelised oad suitsupeekonisse. Punase veini kaste 1. Kuumutada potis vesi keemiseni. 2. Lisada pruun veisefond. 3. Kontrollida maitsestust, et poleks liiga soolane. 4. Teises potis valmistada pruun roux. 5. Selleks lisada potti tükk võid ja sama koguse nisujahu ning kuumutada keskmisel tulel. 6. Aeg ajalt segades, kuumutada roux hele pruuni värvuse tekkimiseni. 7. Koorida sibul ja lõigata viiludeks. 8
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3
millega seda kaevata; sellele probleemile sai ta lahenduse, tehes endale ise puust labida, mis andis küll ta tööle üsna puise ilme. Kui seeme oli maas, polnud tal äket ning ta oli sunnitud põllu suure ja raske oksaga üle käima. Kui vili kasvama hakkas ja küpseks sai, tuli see koristada, kuivatada ja koju tassida, ära peksta, terad sõkaldsest puhastada ja hoiule panna; ja siis läks vaja käsikivi terade jahvatamiseks ja sõela jahu sõelumiseks, pärmi ja soola taigna jaoks, ja ahju, kus leib küpsema panna. Teda vaevas juba ammu küsimus, kuidas mingil viisil savist anumaid valmistada, sest neid läks tal hädasti vaja. Arvestades kuumust, mis tal igapäev oli, siis selle käes neid kuivatades oleks nad küllalt tugevad ja vastupidavad, oli tal nüüd vaja leida savi. Pika otsimise peale leidiski RC savi, mille ta liivaga segas ning seda siis plätsima hakkas. Ta suutis valmistada kaks suurt savinõud
otsitav suurus valemiga nr.3. 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramisel kasutatakse eelnevalt välja arvutatud puistetihedust ja näivtihedust. Vastavaid suuruseid kasutatakse tühiklikkuse määramisel valemis nr.4. 4.5 Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekti avade läbimõõtudega 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. 4.6 Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid (valem nr.5), kogujäägid (valem nr.6) protsentides ja peenusmoodul (valem nr.7). 4.7 Plaatajate ja nõeljate terade osakaalu määramiseks võetakse kilo killustikku ning visuaalselt eraldatakse osaksesed, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või
Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 8 16 mm. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatakse silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse diameetriga 150mm. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Silindrit koormatakse kuni 20 tonnini (200kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse kasutades kontrollsõela avaga 2,0 mm. Pärast sõelumist kaalutakse kui palju sõela ja põhja peale materjali jääb. Killustiku muljumiskindlus leiti valemiga (1). Valem (1) m D p 1 100 m Näide 300,6 Dp 100 13,2% 2271 Dp Muljumiskindlus [%] m1 Kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] m Silindrisse puistatud proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 7. Katse tulemused Tabel 7.1
mida luuakse trükkimise abil kasutades erinevaid trükitehnikaid. Graafika põhiliigid 1)kõrgtrükk-värvid annavad paberile trükkivormi kõrgemad osad nt puulõige,linool 2)sügavtrükk-värvid annavad paberile trükkivormi süvendatud osad ntvask,hape 3)lametrükk-trükkivad ja mitte trükkivad osad on samal tasandil.värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi võtteid.nt litograafia,monotüüpia 4)serigraafia-värv kandub trükkitavale materjalile läbi rramile pingutatud sõela,algselt kasutati kandatrükkiks hiinas ja jaapanis Maalikunst-värvidega loodud kahemõõtmeline kujund tasapinnal.Selle vahend on värc esiplaaniks Liigid 1)tehnikate järgi 2)ainestiku järgi 3)Loome meetodid 4)Funktsiooni järgi Loome meetodid-ateljee,vabaõhu, Funktsiooni liigitused-1)Talvel maal-vabalt ümber paigultataval alusel,enne 15s õlivõrve ei tuntud kasutati temperavärve
aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arendati Tallinnas veevarustussüsteemi ja rajati kanal Ülemiste järvest linna. Mulle on üllatav keskaja inimeste leidlikkus ja nutikus veetorustiku ehitamisel. 4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare
Sügisel pandi aga uued õled katusele asemele. Nii inimeste kui ka loomade haigusi oli sel ajal palju. Enamasti tulid need maast, kurjast tuulest, kurjast silmast või nimetamisest. Pikemalt põdenud vanemad haiged inimesed tõsteti voodist põrandale õlgede peale, kui neil enam väga paranemisvõimalust ei olnud. Talurahvas arvas päeva pikkust söögikordade järgi. Ülestõusmise aega arvati aga näiteks kuu tõusu ja mahamineku, koodi-reha ja sõela järgi. Suviseid söögiaegu ja karja kojutulekut lõunale mõõtis perenaine aiateivaste ja kivide varju järgi. Aasta pikkust jaotati tähtpäevade ja tööde järgi, ka niisama jaotati aega tööde järgi. Sel ajal Eestis alanud uuendused puudutasid ka hariduselu. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid. Ka eestlastest pääsesid mõningad inimesed ülikooli. Enamus hariduse
Veeimavuse tulemused on esitatud Tabelis 3. Tabel 3. Veeimavus Katse nr Mass õhus kaalutuna (g) Mass 7 päeva see immutamise järel kaalutuna õh (g) 1 523,4 Terastikulise koostise määramise tulemused on esitatud Tabelis 4.1. ja Tabelis 4.2. Tera ülemine moot D=16mm. Katseproov (g) Sõela ava (mm) Jääk (g) Osajääk % Kogujääk % 22,4 0 0,0 0 16 208 7,7 7,7 11,2 123 45,5 53,24 0 2701,2 8 688 25,5 78,71
Crusoe tegi need savist ning pärast kuumutamist täitsid oma ülesannet hästi. Järgmiseks oleks vaja midagi, millega teri tampida. Kui sa veskit ei taha, ei viitsi või ei jaksa teha, siis tea, et on olemas ka alternatiive, näiteks kivist tehtud uhmer või midagi puust. Kui teha puust, siis on vaja ka nuia, millega taguda. Järgmiseks valmista sõel. Kui sul on sellist riiet, mis on õhuke. Kui aga riiet pole, tuleb leida mingi muu viis kuidas sõel teha, sest kui sõela ei kasuta, võib leiva maitse muutuda halvaks, sest sinna sisse jäävad kliid ja sõklad. Kui sul tagataskust pärmi pole võtta, siis pole mõtet ka mõelda, millega seda asendada. Viimane asi, mida vaja on ahi. Robinson Crusoe ahi oli selline : ta valmistas mõned hästi laiad ja madalad savianumad läbimõõduga u kaks jalga ja mitte sügavamad kui üheksa tolli, põletas need kõvaks ning pani kõrvale; järgmiseks tegi ta suure tule koldesse, kuhu ta oli
tippu, teise selle tüvele ja kolmanda aluse külge. Varre valmistamine. Ülejäänud savi rullisin taas tihedaks palliks kokku. Sellest pallist voolisin pallist pika ussi, millest keerutasin küünlajala tipus oleva õie keskele sobiva suurusega pesa küünlale, lisades iga kihi vahele taaskord lobri. Kui pesa valmis, võtsin tüki pehmemat savi ning sõela ning surusin savi läbi sõela suruma, et saada sobivaid südamikke lilledele. Ka üleval oleva küünlapesa ümbritsesin saadud tolmukatega. Kui see tehtud, andsin küünlajalale veel viimase lihvi, siludes veel mõningaid konarusi ning jätsin selle siis riiulile kuivama. Nädala pärast panin piisavalt kaua kuivanud küünlajala ahjueelpõletusele. Kui küünlajalg oli ära põletatud, otsustasin selle ära angoobida.
annaabi.ee 
