Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatakse silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse diameetriga 150mm. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Silindrit koormatakse kuni 20 tonnini (200kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse kasutades kontrollsõela avaga 2,0 mm. Pärast sõelumist kaalutakse kui palju sõela ja põhja peale materjali jääb. Killustiku muljumiskindlus leiti valemiga (1). Valem (1) m D p 1 100 m Näide 300,6 Dp 100 13,2% 2271 Dp Muljumiskindlus [%] m1 Kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] m Silindrisse puistatud proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 7. Katse tulemused Tabel 7.1 Katse Kontrollsõela Silindrisse Muljumiskindlus
arvutatakse nende sisaldus kogu proovist. Katse tulemus on esitatud Tabelis 5. Tugevusmarki määramine Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutakse lahtikäiva metallist põhjaga silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistakse silindrisse ning selle peale asetakse kolba. Hüdrauliline press ühtlaselt koormab kolba kuni 50 kN. Koormamiskiirus on 1-2 kN/s. Silindris muljutud killustik sõelakse kontrollsõelal avaga 2mm (ava suurus sõltub killustiku fraktsioonist). Killustiku muljumiskindlus arvutakseValemiga 7. m1 D p= ∙100( 7) M Dp – muljumiskindlus [%] m1 – kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M – silindrisse puistatud killustiku mass [g] Tulemused Puistetiheduse määramise tulemused on esitatud Tabelis 1. Keskmine puistetihedus on 1380[kg/m3]. Kuna erinevus kahe esimese katse vahel oli suurem, kui 20[kg/m3], tehti kolmandat katset, mis erines esimesest vähem, kui teine
piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoodselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%] m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Katse tulemused 5.1 Puistetihedus Anuma ruumala V=10 l=10 dm3=0,01 m3 1. katse Killustiku mass m1=13,764 kg Puistetihedus 0pK1=13,764/0,01=1376,4 kg/m3 2. katse Killustiku mass m2=13,614 kg
Killustik katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm, 16-31,5 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks puistatakse see esmalt silindrisse nii, et pindmine kiht jääks silindri servast 15 mm madalamale. Seejärel asetatakse killustiku peale kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. 150 mm läbimõõduga silindri puhul koormatakse seda kuni 200 kN. Seejärel killustik sõelutakse. Valemi 4 järgi arvutatakse killustiku muljumiskindlus. m1 Dp = M *100 (Valem 7) m1 -kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M- silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Tulemused 5.1 Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustiku põhiliseks lähtematerjaliks (kõige levinumaks) on lubjakivi. Seda saadakse mehaanilise raimamise või lõhkamise teel, kus kivimassiiv purustatakse just soovitud suurusega tükkideks (fraktsiooniks)
Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%] m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M silindrisse puistatud killustiku mass [g] 4.7 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3:
1049,2 262,6 25% 6.6 Killustiku tugevusmargi määramine Killustiku tugevusmark määratakse kahes jaos: 4 - 8 mm(kontrollsõela ava 1,0 mm) ja 8 16 mm(konrollsõela ava 2,0 mm). Killustik valatakse 5 cm kõrguselt silindrisse. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilise pressiga koormatakse. Silindris muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku suurusest. Katse tulemus on välja toodud tabelis 6.6. Killustiku muljumiskindlus Dp arvutatakse järgmiselt: (7 ) Tabel 6.6 Tugevusmark Silindrisse Kontrollsõela puistatud läbinud killustiku killustiku mass M, Muljumiskindlus mass m1, g g D, % 8 - 16 mm 29,4 185,4 15,9 4 - 8 mm 41,4 337,8 12,3
Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm 4-8 1,0 8-16 2,0 16-31,5 4,0 Killustiku muljumiskindlus arvutatakse valemiga 7: Valem 7: Dp = (m1 / M) * 100, Kus m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass, g; M silindrisse puistatud killustiku mass, g. 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Killustiku lähtematerjalid ja saamine Graniitkillustikku saadakse graniidi purustamisel ning paekivikillustikku paekivi purustamisel. 4.2 Killustiku kasutusalad Kasutatakse täitematerjalina üldehitusel ning betooni ja asfaldi valmistamiseks. 5. Killustiku katsetamise tulemused 5
Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ning arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Tugevusmärgi määramine Tugevusmärk määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kaalutud kogus killustikku puistatakse silindrisse, millel käib põhi lahti. Pärast tasandamist peab proovi pindmine kiht olema 15 mm silindri servast madalam. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, ning muljumiskindlus arvutatakse Valem 4.8 abil. m1 D p= 100 Valem 4.8 M kus, m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass, g; M silindrilisse puistatud killustiku mass, g; Arvutatud muljumiskindluse näitaja Dp järgi leitakse killustiku mark Tabel 4.1-st. Tabel 4.1 4
killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Tabel 4.1 Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm 4-8 1,0 8-16 2,0 16-31,5 4,0 Killustiku muljumiskindlus arvutatakse järgmisest seosest: m1 D p= ×100 M Kus: m1 - kontrollsõela läbinud killustiku mass, g; M - silindrisse puistatud killustiku mass, g. Arvutatud muljumiskindluse näitaja Dp järgi leitakse killustiku mark tabelist 4.2. Tabel 4.2 Killustiku mark Muljumiskindlus Dp, %
mm koormatakse teda ühtlaselt kuni 20 tonnini (200 kN). Kasutades silindrit läbimõõduga 75 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 5 tonnini (50kN). Koormamiskiirus on 100 200 kgf/s (1 2 kN/s). Silindris muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. 4-16 mm fraktsoiini korral oli kontrollsõela ava 2,0 mm. Muljumiskindluse arvutamiseks kasutatakse valemit 6. Tulemused on kantud tabelisse 7. Valem 6: Dp killustiku muljumiskindlus [%] m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] m silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Katsetulemused Katsetatud killustiku liik a fraktsioon: Paekivikillustik # 4-16 5.1 Puistetiheduse määramine Valem 1. Tabel nr 1 Puistetiheduse määramine Katse Anuma Materjali mass Puistetihedus Keskmine 3 nr ruumala [cm ] anumas [g] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3]
Tabel7.5.1 7.6. Killustiku tugevusmargi mfliiramine killustiku muljumiskindluse j]irgi Kuna katsetati killustikku fraktsioonid ega 4-16 mm, siis kontrollsdelaks vdeti avaga 1 ,0 mm. Tabel7.6.1 Muljumiskindluseks saadi l0,2Yo ning lisas tabelis 2 vdlla toodud andmete pdhjal, on katsetatud killustiku tugevusmargiks 1200. Antud tulem tuleb sellest, et killustiku n?iol on tegemist seffekivimiga ning muljumiskindlus jiilb vahemikku ,,kuni 11", millest j[reldubki killustiku tugevusmark 1200. 8. Jiireldus Katsetulemusena saadi keskmiseks killustiku, fraktsiooniga 4-16 mm, puistetiheduseks 1410 kg/m3 ning keskmiseks niiivtiheduseks 2600 kg/m'. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 1400 kg/m3. Antud tulemui ei jlia hill soovitatavasse piirkonda, kuid on - viiga ligiliihedane sellele ning seda v6ib lugeda sobilikuks
Sõelale jääva killustiku fraktsioon puistati metallist silindrisse, silindri servani jäi 15 mm vahemik. Silindri sisse asetati kolb killustiku peale ning koormati hüdraulilisel pressil jõuga 50 kN. Koormamiskiiruseks oli 1-2 kN/s. Saadud muljutud killustik sõelutati kontrollsõeltel läbimõõtudega 4 mm, 2 mm ja 1 mm, viimase sõelale jäänud killustiku hulk kaalutati ning sellega arvutati muljumiskindluse väärtuse: m1 Dp 100 M - muljumiskindlus [%] m1 - kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M - silindrisse puistatud killustiku mass [g] Arvutus: 46.2 Dp 100 15.4% 299.4 Vastavalt tabelile 4.8.1 leiti sobiva killustiku marki. Tabel 4.8.1 Killustiku markid Muljumiskindluse väärtusele 15,4% vastab killustiku mark 600. 5 5 Tulemused Tabel 5.1 Puistetiheduse määramise tulemused
– killustiku terade tihedus [kg/ m ] Valem nr.5 m ai= i ∙ 100 m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal [g] m – kogu proovi mass [g] 3 Valem nr.6 A i=a22,4 +..+ai Ai – kogujääk [%] Valem nr.7 A + A + A + A + A + A + A 2+ A 1 FM = 22,4 16 11,2 8 5,6 4 100 FM – killustiku peenusmoodul Valem nr.8 m D p= 1 ∙100 M Dp – killustiku muljumiskindlus [%] m1 – kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M – silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Katsetulemused Tabel 5-1 Puistetiheduse määramine Tihedu Keskmine Katse s m (g) m1 (g) V (cm3) tihedus nr. (kg/m³
mm v" dl2 0...5 d 0...20 D 85...99 l.4D 98..-t00 2D 100 Tabel2. Killustikutugevusmargid Muljumiskindlus De, 9/o Killustiku mark Stte.ja moonrlekivimid Toralkivimid 1400 L:uni12 1200 kuni I I 12-16 r000 ll-13 16:20 800 l3-15 20-25 600 l5-19 25-34
annaabi.ee 
