EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK) (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm:  Mattias Põldaru


1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine.  Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate  ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme   liik   (kaal,   nihik,   joonlaud,   mõõtekell   vms)   tootja   ja   mudel,   mõõtetäpsus, mõõtepiirkond.  Töös kasutati järgnevaid seadmeid:   1 – liitriline silindriline nõu;  Sõelad – avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25 ja 0,125 mm;  Kaalumis– ja tõstmisnõud;  Mensuurid (250 ja 500 ml);  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Elektrooniline kaal – täpsus 0,2 g;   Nihik, täpsus 0,1 mm;   Sõelad – avaga 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16; 22,4 ja 31,5 mm;  Anumad 5, 10, 20 ja 50 liitrit;   Hüdrostaatiline kaal;  Silinder diameetriga 75 mm;  Hüdrauliline press. 2


4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Puistetiheduse määramine Puistetiheduse   määramiseks   kasutatakse   silindrikujulist   anumat,   mille   kõrgus   võrdub läbimõõduga.  4.1.1. Liiv Liiv kallati 1 – liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti järgmise valemiga.  ρ 0 = m 1− m V ∙ 1000, [ kg
m 3 ]   (Valem 1) kus  m – anuma mass, g;        m1 – liiva või killustiku ja anuma mass, g;        V  – anuma maht, c m3. Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg /m3. Saadud tulemused on näidatud tabelis 5.1.1.1 4.1.2. Killustik Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutati anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puisteti anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus leiti valemiga (Valem 1).  Andmed on leitavad tabelis 5.1.2.1 3


4.2. Terade tiheduse määramine 4.2.1. Liiv Liiva kaaluti 200 – 300 g. See liiv puistati 500 – ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Tabelis 5.2.1.1 on toodud katsete tulemused. Liivaterade tihedus arvutati järgmisest valemist. ρ= m V 2− V 1 ∙1000, [ kg
m 3 ]   (Valem 2) kus  m – proovi mass, g;        V 1 – vee ruumala mensuuris, c m3;        V 2 – vee ja liiva ruumala mensuuris, c m3. 4.2.2. Killustik Proov   kuivati   püsiva   massini   ning   sõeluti   läbi   sõela,   mille   ava   vastab   tera   väikseimale mõõtmele. Sõelale jäänud killustikust kaaluti 2 kaalutist, kumbi ~ 400 g.  Kaalutud killustik asetati 20 minutiks toatemperatuuril olevasse vette nii, et veekiht kivide kohal oleks vähemalt 20 mm. Immutatud kividelt eemaldati vaba vesi niiske lapiga ja kohe kaaluti. Järgnevalt asetati proov aukudega nõusse ja kaaluti vees hüdrostaatilistel kaaludel.  Killustiku terade tihedus arvutati valemitega (Valem 3) ja (Valem 4). ρ= m∙ ρ v m1−m2 ∙ 1000, [ kg m 3 ]    (Valem 3) kus  m – proovi mass kuivas olekus, g;        m1 – proovi mass immutatult, g;        m2 – proovi mass immutatult, kaalutuna vees, g;        ρv – vee tihedus, g/c m3. ρ= m∙ ρ v m−mv ∙1000, [ kg
m 3 ]    (Valem 4) kus  m – proovi mass kuivas olekus, g;        mv – proovi mass kaalutuna vees, g;        ρv – vee tihedus, g/c m3. 4


Andmed on toodud tabelis 5.2.2.1 4.3. Tühiklikkuse määramine 4.3.1. Liiv Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal järgmisest valemist. ρ L= (1− ρ 0 ρ ) ∙ 100 %    (Valem 5) kus  ρ0 – liiva puistetihedus, [kg /m3];        ρ – liiva terade tihedus, [kg /m3]. Andmed on toodud punktis 5.3.1 4.3.2. Killustik Killustiku tühiklikkus arvutati valemi (Valem 6) järgi. ρ K= (1− ρ 0 ρ ) ∙ 100 %    (Valem 6) kus  ρ0 – killustiku puistetihedus, [kg /m3];        ρ – killustiku terade tihedus, [kg /m3]. Andmed on toodud punktis 5.3.2 4.4. Niiskusesisalduse määramine Katsetatavast materjalist võeti proov massiga 500 g. Proov kaaluti enne ja pärast kuivatamist temperatuuril 105-110 ºC 24 tundi. W = m−m 1 m1 ∙ 100 %    (Valem 7) kus  m – materjali mass loodusliku niiskuse puhul, g;        m1 – kuivatatud materjali mass, g. Andmed on toodud punktis 5.4 5


4.5. Terastikulise koostise määramine 4.5.1. Liiv 1) Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaaluti (m8 ja m4) ning arvutati kruusaterade (4 ... 8 mm) hulk liivas a4 ja a8: a 4= m 4 m ∙ 100    (Valem 8) a 8= m 8 m ∙100    (Valem 9) kus  m4 – jääk sõelal avaga 4 mm, g;        m8 – jääk sõelal avaga 8 mm, g;        m – proovi mass, g. Andmed on toodud tabelis 5.5.1.1 2) 4 – mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Jäägid sõeltel kaalutati ning arvutati järgmised näitajad: a) Osajääk ai % - des sõelal i: a i= m i m ∙ 100    (Valem 10) kus  mi – jääk sõelal i, g;        m – kogu proovi mass, g. b) Kogujääk  Ai % - des sõelal i: A i= a4,0+ …+ai    (Valem 11) c) Läbind liiv Li % - des sõelal i: L i=100− A i    (Valem 12) 6


d) Liival arvutati peenusmoodul FM: FM = A 4,0+ A2,0+ A 1,0+ A 0,5+ A 0,25+ A 0,125 100     (Valem 13) kus  A4,0, A2,0 , A1,0 , A0,5 , A0,25 , A0,125 - kogujäägid vastavatel sõeltel %. Andmed on toodud tabelis 5.5.2.1 e) Killustikul arvutati peenusmoodul FM: FM = A 31,5+ A 22,4 + A16 + A11,2+ A 8,0 + A5,6+ A 4,0 + A2,0+ A 1,0 100     (Valem 13) kus  A31,5 , A22,4 , A16, A11,2 , A8,0, A5,6 , A4,0, A2,0 , A1,0 – kogujäägid vastavatel sõeltel %. Liiva   sõelkõver   esitati   graafiliselt   koos   Soome   krohvimistööde   juhendmaterjalis   RT   33- 10386   toodud   sõelkõverate   soovitusliku   väljaga   viimistluskrohvi   valmistamiseks,   mis   on toodud Lisas 1 ja 2. Tabelis 7.1 ja Graafikul 7.2 on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. Killustiku sõelkõver esitati graafiliselt koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33- 10386   toodud   sõelkõverate   soovitusliku   väljaga   viimistluskrohvi   valmistamiseks,   mis   on toodud Lisas 3 ja 4. Tabelis 7.2 ja Graafikul 7.3 on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. 4.5.2. Killustik Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati järgnevate läbimõõtudega sõelakomplekti: 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16; 22,0 mm.  Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0,2; 0,6; 2,6; 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määrati sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist.  Proovi   sõelumine   toimus   osade   kaupa   nii,   et   killustikukihi   paksus   sõelal   ei   ületaks   tera ülemist   mõõtu.   Jäägid   sõeltelt   kaaluti   ning   arvutati   osajäägid   ja   kogujäägid   protsentides. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. 7


Vajalikud väärtused arvutati valemitega (Valem 10 – 12). Andmed on toodud punktis 5.5.4 4.6. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate   ja   nõeljate   terade   hulga   järgi   hinnatakse   killustiku   sobivust.   Lubatavaks   piiriks normaalbetoonil on ülimalt 35%.  Määramine toimub fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4 – 8, 8 – 16, 16 – 31,5 ja 31,5 – 64  mm katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla 0,25; 1,0; 5,0 ja 15 kg.  Katsetatavast   proovist   eraldatakse   visuaalselt   need   terad,   mille   paksus   ja   laius   on   tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle.  Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist.  Andmed on leitavad punktis 5.6 4.7. Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku   tugevusmark   määrati   analoogselt   GOST’i   metoodikale.   Killustikku   katsetati fraktsioonidena: 4 – 8 mm, 8 – 16 mm ja 16 – 31,5 mm. Killustikku võib katsetada püsiva massini kuivatatult või vees immutatult.  Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm.  Killustikust eraldati sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puisteti 5 cm kõrguselt lahtikäiva   põhjaga   metallist   silindrisse   nii,   et   peale   pindmise   kihi   tasandamist   jääks   see silindri servast 15 mm madalamale.  Killustiku peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kolbi koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Koormamiskiirus on 1 – 2 kN/s.  Silindris   muljutud   killustik   sõeluti   (immutatud   killustik   pesti)   vastaval   kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist.  Andmed on leitavad punktis 5.7 Tabel 4.7.1. Sõela ava vastavalt killustiku fraktsioonile Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm 8


4 – 8 1,0 8 – 16 2,0 16 – 31,5 4,0 Killustiku muljumiskindlus arvuti järgmisest seosest: D p= m 1 M ∙ 100    (Valem 14) kus  m1 – kontrollsõela läbinud killustiku mass, g;        M – silindrilise puistatud killustiku mass, g. Arvutatud muljumiskindluse näitaja Dp järgi leiti killustiku mark tabelist 4.7.2. Tabel 4.7.2. Killustiku muljumiskindlus vastavalt killustiku margile Killustiku mark Muljumiskindlus Dp , % Settekivimid ja moondekivimid Tardkivimid 1400 Kuni 12 1200 Kuni 11 Üle 12 – 16 1000 Üle 11 – 13 Üle 16 – 20 800 Üle 13 – 15 Üle 20 – 25 600 Üle 15 – 19 Üle 25 – 34 400 Üle 19 – 24 300 Üle 24 – 28 200 Üle 28 – 35   9


5. KATSETULEMUSED 5.1. Puistetiheduse määramine 5.1.1. Liiv Tabel 5.1.1.1 Liiva puistetiheduse ρ0 leidmine Katse nr Liiva mass m 1−m, [ g] Anuma maht  V , [cm3] Puistetihedus ρ0 , [kg /m 3 ] ρ0kesk , [kg /m 3 ] 1 1495 1000 1495 1560 2 1489 1000 1489 3 1695 1000 1695 ρ 0 = m 1− m V ∙ 1000= 1495
1000 ∙ 1000=1495 kg/m 3  5.1.2. Killustik Tabel 5.1.2.1 Killustiku puistetiheduse ρ0 leidmine Katse nr Killustiku mass m 1−m, [ g] Anuma maht  V , [cm3] Puistetihedus ρ0 , [kg /m 3 ] ρ0kesk , [kg /m 3 ] 1 16164 10000 1616 1630 2 16331 10000 1633 3 16443 10000 1644 ρ 0 = m 1− m V ∙ 1000= 16164
10000 ∙1000=1616 kg /m 3 5.2. Terade tiheduse määramine 5.2.1. Liiv Tabel 5.2.1.1 Näivtiheduse määramine Katse nr Proovi mass m , [ g] Vee ja liiva ruumala V 2, [cm3] Vee ruumala V 1,  [cm3] Liiva näivtihedusρ, [kg /m3] ρ kesk , [kg /m3] 1 249,2 345 250 2623 2560 2 250,1 350 2501 ρ= m V 2− V 1 ∙1000= 250,1 350−250 ∙ 1000=2501 kg /m 3 10


5.2.2. Killustik Tabel 5.2.2.1 Killustiku terade tiheduse määramine Katse nr Proovi mass õhus mõhus, [ g] Proovi mass immutatult m1, [ g] Proovi mass immutatult, kaalutuna vees m2, [ g] Killustiku näivtihedusρ, [kg /m3] ρ kesk , [kg /m3] 1 460,0 470,8 302,1 2721 2760 2 470,0 471,2 303,4 2795 ρ= m∙ ρ v m1−m2 ∙ 1000= 460,0 ∙ 0,998 470,8−302,1 ∙ 1000=2721 kg m 3 ρ v – vee tihedus,  0,998 g/c m 3 5.3. Tühiklikkuse määramine 5.3.1. Liiv Liiva tühiklikkus: ρ L= (1− ρ 0 ρ ) ∙ 100 %= (1− 1480
2490 )∙100%=40,6% 5.3.2. Killustik Killustiku tühiklikkus: ρ K= (1− ρ 0 ρ ) ∙ 100 %= (1− 1630
2760 )∙100%=40,9% 5.4. Liiva niiskusesisalduse määramine m kuiv 500 g m märg 604 g W = m märg −mkuiv mkuiv ∙ 100 %= 604−500 500 ∙ 100 %=20,8 % 11


5.5. Terastikuline koostis 5.5.1. Liiva kruusasisaldus Tabel 5.5.1.1. Terastikuline koostis Proovi mass m, [ g] Jääk sõelal avaga 8 mm  m 8, [ g] Jääk sõelal avaga 4 mm m 4, [ g] Kruusaterade hulk liivas  a 8, [ % ] Kruusaterade hulk liivas  a 4, [ % ] 2000 3,6 7,1 0,18 0,36 a 4= m 4 m ∙ 100= 7,1 2000 ∙ 100=0,36 a 8= m 8 m ∙100= 3,6 2000 ∙100=0,18 Järelikult kruusaterade hulk liivas: 0,36+0,18=0,54 % 5.5.2. Liiva sõelumine sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm Tabel 5.5.2.1. Terastikuline koostis Katse nr. Katseproov, [ g] Sõela ava, [ mm ] Jääk sõelal, [ g] Osajääk sõelal, a i [ % ] Kogujääk sõelal, A i [ % ] Sõela läbind, L i [% ] Peensusmoodul FM 1 200 4,0 0 0 0 100 2,4 2 2,0 2,3 1,15 1,15 98,85 3 1,0 14,6 7,3 8,45 91,55 4 0,5 61,5 30,75 39,2 60,8 5 0,25 103,3 51,65 90,85 9,15 6 0,125 18 9 99,85 0,15 7 <0,125 0,3 0,15 100 0 Osajääk sõelal: a 4,0= m 4,0 m ∙ 100= 0 200 ∙ 100=0 % Kogujääk sõelal:  Ai=a4,0+…+ai ⟹ A1,0=0+1,15+7,3=8,45 %  Sõela läbind: Li=100−Ai⟹ L1,0=100−8,45=91,55 % Peenusmoodul:  FM = A 4,0+ A2,0 + A 1,0 + A 0,5+ A 0,25+ A 0,125 100 = 1,15+8,45+39,2+ 90,85+ 99,85 100 = 2,395 ≈ 2,4 12


5.5.3. Killustik 5.5.4. Killustiku sõelumine sõeltega, mille avad olid 22,0; 16,0; 11,2; 8,0; 5,6; 4,0; 2,0 ja  1,0 mm Tabel 5.5.4.1. Terastikuline koostis Katse nr. Katseproov, [ g] Sõela ava, [ mm ] Jääk sõelal, [ g] Osajääk sõelal, a i [ % ] Kogujääk sõelal, A i [ % ] Sõela läbind, L i [% ] Peensusmoodul FM 1 2600 22,0 0 0 0 100 4,7 2 16,0 18,7 0,72 0,72 99,28 3 11,2 280 10,77 11,49 88,51 4 8,0 1914 73,62 85,11 14,89 5 5,6 168 6,46 91,57 8,43 6 4,0 21,3 0,82 92,39 7,61 7 2,0 33 1,27 93,66 6,34 8 1,0 22,5 0,87 94,53 5,47 9 0 142,2 5,47 100 0 Osajääk sõelal: a 16,0= m 16,0 m ∙ 100= 18,7 2600 ∙ 100=0,72 % Kogujääk sõelal:  Ai=a22,0+…+ai⟹ A11,2=0+0,72+10,77=11,49 %  Sõela läbind: Li=100−Ai⟹ L11,2=100−11,49=88,51 % Peenusmoodul:  FM = A 22,0+ A 16+ A 11,2+ A 8,0 + A 5,6+ A 4,0 + A 2,0+ A1,0 100 =¿ ¿ 0,72+11,49+85,11+91,57+92,39+ 93,66+94,53 100 = 4,69≈ 4,7 13


5.6. Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tabel 5.6.1. Plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus Proovi mass m, [ g] Plaatjate ja nõeljate terade mass, [ g] Plaatjate ja nõeljate terade sisaldus killustikus, [%] 874,5 123,6 14 % 123,6
874,5 ∙ 100 %=14 %  5.7. Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Tabel 5.7.1. Tugevusmargi määramine  Killustiku fraktsioon Kontrollsõela läbinud killustiku mass, [ g] Silindrisse puistatud killustiku mass, [ g] Killustiku muljumiskindlus, [ % ] 4 – 8 41,4 337,8 12,3 % D p= m 1 M ∙ 100= 41,4 337,8 ∙ 100=12,3 % Selle tabeli andmete järgi on killustiku tugevusmark võrdeline 1000. 5.8. Hinnang liivale Meie poolt katsetatud liiv ei ole ehituseks kõlblik, sest liiva terastikuline koostis ei vasta RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamise nõuetele ja saadud tulemused ületavad lubatud piiri. Joonis selle kohta on toodud lisas 2. Kuid peenusmooduliks tuli 2,4, mis jääb vahemikku 4 - 2,4 ehk tegu oli jämeda liivaga. Ehitusliiva peenusmooduliks loetakse >1,3, mis tähendab, et meie katses saadud väärtus asub lubatud piires. 5.9. Hinnang killustikule Meie poolt katsetatud killustik on ehituseks kõlblik, sest killustiku terastikuline koostis vastas RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamise nõuetele. Joonis selle kohta on toodud lisas 2. Peenusmooduliks   tuli   4,7.  Killustiku,   mida   kasutatakse   betooni   täitematerjaliks 14


peenusmooduliks   6,5   –   8,5,   mis   tähendab,   et   katsetatud   killustik   on   liiga   peen   betooni täitematerjaliks.  6. JÄRELDUSED 6.1.1. Liiv Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560 kg /m3. Puistetihedus ei ole normitud standardis, samas mida kõrgem
on   täitematerjali   puistetihedus,   seda   tihedam   ja   tugevam   betoon   saadakse.  Antud   katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Näivtiheduse määramisel eemaldatakse liiva vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke. Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2560 kg /m 3. Kirjanduses liiva keskmine näivtihedus on 2600  kg/m3, seega saadud tulemus on sellele väärtusele ligilähedane ja antud liiv sobib betoonisegu koostisesse. Liiva   tühiklikkus   näitab   protsentides   materjali   vahele   jäävate   tühikute   ruumala.   Liiva tühiklikkuseks saadi 40,6 %. Standardites soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda 40 – 42 %.   Seega   antud   liiv   on   soovituslikus   piirkonnas   ja   sobib   kasutamiseks   betooni täitematerjalina.  Kruusaterade (4 ... 8 mm) hulk liivas antud katses oli 0,54 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi läbimõõduga üle 5 mm olema < 35 %. Seega katsetatud liiv on ehitusliiv. Standardi järgi liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99 % katseproovi massist. Meie katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 100 % katseproovi massist. Kõige rohkem oli liivas terasid suurusega 0,25 mm. Peenusmooduliks tuli 2,4. Seega on tegemist keskmise liivaga, kuna kirjanduses on keskmine liiv defineeritud peenusmooduliga vahemikus 2,0 – 2,5. Saadud tulemus ilusti jäi antud vahemikku ja tegu oli keskmise   liivaga.   Ehitusliiva   peensusmooduliks   loetakse   >1,3,   järelikult   oli   tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Uuritud keskmise liiva fraktsioon on 0,25 – 0,5 mm. 15


6.1.2. Killustik Selles katses saadi killustiku puistetiheduseks 1630  kg /m3  ja  näivtihedus on 2760  kg /m3. Antud tulemus vastab raske killustiku näitajale (>1200 kg /m3). Killustiku teoreetiline tihedus jääb   vahemikku  1350   –   1450  kg /m3.   Meie   saadud   väärtus   ei   ole   võrdne   teoreetilise
puistetihedusega. Aga on võimalik öelda, et mida tihedam on täitematerjal, seda tugevamat betooni on võimalik saada. Killustiku tühiklikkuseks saadi 40,9 %.  Normaalseks tühiklikkuseks loetakse 40 – 50 %. Suure tühiklikkuse juures suureneb ka tsemendi kulu. Seega antud killustik on soovituslikus piirkonnas ja sobib kasutamiseks betooni täitematerjalina. Terastikulise koostise määrati sõelumisega sõeltega, mille avad olid 22,0; 16,0; 11,2; 8,0; 5,6; 4,0; 2,0 ja 1,0 mm. Kõige rohkem oli killustikus terasid suurusega 8 mm. Peenusmooduliks tuli 4,7. Killustiku, mida kasutatakse betooni täitematerjaliks peenusmooduliks 6,5 – 8,5, mis tähendab,  et  katsetatud  killustik  on liiga  peen  betooni  täitematerjaliks. Uuritud  killustiku fraktsioon on 4 – 8 mm. Killustku   plaatjate   ja   nõeljate   terade   sisalduseks   kogu   proovis   tuli   14   %.   Nõue   betooni valmistamiseks   on   15   –   50   %.   See   killustik   ei   ole   sobilik,   et   seda   kasutada   betoonis jämetäitematerjalina. Saadud muljumiskindlus on  12,3 %.  Mida suurem on muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Antud muljumiskindlus vastab margile 1000 (vahemikus 11 – 13 %).    16


7. LISAD Lisa 1. Tabel 7.1. RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva soovituslik
terastikuline koostis ja piirid Sõela ava,  mm Läbind, % Ülemine piir Alumine piir 4 100 95 2 100 80 1 85 55 0,5 55 30 0,25 30 10 0,125 17 2 Lisa 2. Graafik 7.2. RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva piirid ning
meie saadud liiva terastikuline koostis. 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 0 20 40 60 80 100 120 Ülemine piir Alumine piir Katsetulemus Sõela ava, [mm] Lä b in d ,  [% ] 17


Lisa 3. Tabel 7.2. RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava killustiku 
soovituslik terastikuline koostis ja piirid Sõela ava,  mm Läbind, % Ülemine piir Alumine piir 0 0 0 2,8 5 0 5,6 20 0 16 99 85 22,4 100 98 32 100 Lisa 4. Graafik 7.3. RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava killustiku piirid
ning meie saadud killustiku terastikuline koostis. 0 5 10 15 20 25 30 35 0 20 40 60 80 100 120 Ülemine piir Alumine piir Katsetulemus Sõela ava, [mm] Lä b in d ,  [% ] 18

Document Outline

• 1. 13. January 2022Töö eesmärk
• 2. Katsetatud materjalid
• 3. Kasutatud vahendid
• 4. KatsemetoodikaD
  • 4.1. Puistetiheduse määramine
    • 4.1.1. Liiv
    • 4.1.2. Killustik
  • 4.2. Terade tiheduse määramine
    • 4.2.1. Liiv
    • 4.2.2. Killustik
  • 4.3. Tühiklikkuse määramine
    • 4.3.1. Liiv
    • 4.3.2. Killustik
  • 4.4. Niiskusesisalduse määramine
  • 4.5. Terastikulise koostise määramine
    • 4.5.1. Liiv
    • 4.5.2. Killustik
  • 4.6. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
  • 4.7. Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi
• 5. Katsetulemused
  • 5.1. Puistetiheduse määramine
    • 5.1.1. Liiv
    • 5.1.2. Killustik
  • 5.2. Terade tiheduse määramine
    • 5.2.1. Liiv
    • 5.2.2. Killustik
  • 5.3. Tühiklikkuse määramine
    • 5.3.1. Liiv
    • 5.3.2. Killustik
  • 5.4. Liiva niiskusesisalduse määramine
  • 5.5. Terastikuline koostis
    • 5.5.1. Liiva kruusasisaldus
    • 5.5.2. Liiva sõelumine sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm
    • 5.5.3. Killustik
    • 5.5.4. Killustiku sõelumine sõeltega, mille avad olid 22,0; 16,0; 11,2; 8,0; 5,6; 4,0; 2,0 ja 1,0 mm
  • 5.6. Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
  • 5.7. Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi
  • 5.8. Hinnang liivale
  • 5.9. Hinnang killustikule
• 6. Järeldused
  • 6.1.1. Liiv
  • 6.1.2. Killustik
• 7. Lisad