Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõprade hobide jaoks, administratiivse töö suur koormus, bürokraatia. 4. Millistest allikatest on ettevõtte alustamisel võimalik saada esmase finantseerimise jaoks vajalikud vahendid? Easi toetus, töötukassa toetus, leader toetus. 5. Millised on ettevõtte rahastamise allikad (omavahendid ja võõrvahendid)? Alustava ettevõtte korral on finantseerimise allikateks üldjuhul ettevõtja omavahendid (säästud, sugulaste või tuttavate ressursid), ettevõtlustoetused ja võimaluse korral ka pangalaenud tagatise vastu. Võõrkapitali kasutamine finantseeringuteks on eriti otstarbekas siis, kui ettevõte on kasumlik, olles võimeline tasuma intresse ja laene. Sellisel puhul on võimalik ära kasutada finantsvõimendusest tulenevat efekti. 6. Kuidas kujuneb kasum
panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid? · Et vältida riskantseid pangatehinguid ja pankrotiohtu, peavad panga omanikud paigutama panka ka oma raha. Seda raha nimetatakse panga omavahenditeks. · Kui panga tegevus peaks mingil põhjusel andma kahjumit, korvatakse see kahjum esmajärjekorras just panga omavahendite arvelt.
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Loeng 8: Personalimajandus ehitusfirmas. Töötajatega sõlmitavate lepingute liigid. Loeng 9: Raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamise siseeskirjad Loeng 10: Ehitusfirma finantsjuhtimine.Kulude analüüs ehitusfirmas. Loeng 11: Ehitusfirma tulud ja kulud Loeng 12: Kasum kui ehitusfirma tegevuse näitaja. Kasumiaruannete skeemid. Bilanss. Loeng 13: Omad ja võõrvahendid. Laenuliigid, nende saamine ja tagasimaksmine Loeng 14: Ehitusprojekti ökonoomika.
Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlakordaja = kohustused / koguvara
Infrastruktuuri olemasolu kõik võimalikud andmebaasid. Laenurisk on võimalus, et klient ei suuda oma lepingukohustusi täita või täidab neid osaliselt. See on seotud nii kliendi kui maa riskiga. 7 Kliendi risk on seotud nii tema tahtega. Maa risk tuleneb asjaolust, et laenuvõtja on kindla riigi kodanik. Intressirisk on risk, mis tuleneb asjaoludest, et krediteerimise intressimäärad ja finantseerimise (hoiused ja muud võõrvahendid) muutuvad asjas erinevalt. Laenudele määratud intressid sõltuvad: 1) Pangafondide kulust ehk ressursist. 2) Laenuvõtjaga kaasnevast riskid. 3) Panga marginaalist 4) Konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest. Laenutegevuse 5 põhiprintsiipi: 1) Tähtajalisus ja tagastatavus 2) Tasulisus, väljendub intressides 3) Tagatus, koosneb 2st osapoolest- maksevõime ja tagatis. 4) Sihipärasus- konkreetsel otstarbel kasutada laenu.
kogutulemusele (20/80 – reegel). Investeeringuga seoses mõistetakse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Investeerimisprojekti valik Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) Laenukapitali hind 2) Hinnad (tootmistegurid, inflatsioon) 3) Tulevikulootused 4) Muutused tootmistehnoloogias 5) Maksupoliitika Rahaallikad: omavahendid (sisemine – kasum, amortisatsioon; väline – aktsiate emissioon), võõrvahendid, toetused. Välisinvesteeringute kasulikkus: - Ressursside ja tehnoloogia juurdevool; - Kaubavahetuse loomine; - Konkurentsi suurendamine. Projekti valiku näitajad Taandamata ehk diskonteerimata rahavoo puhul: - Tasuvusaeg – mitu aastat kulub esialgsete kulutuste korvamiseks; - Arvestuslik rentaablus – keskmise rahavoo ja esialgse investeeringu suhe. Diskonteeritud rahavoo puhul:
aktsia Ettevõtte finantseerimise laiemad võimalused: Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: Üldiselt on ettevõtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Võõrkapitali kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi aspekte: Tulud: o Odavam, võrreldes omakapitaliga
-krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid
Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste, maaparanduse jmt. projektid, seadmete
Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele. 3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega peab kaasnema todangumahu kasv ning kasumi suurenemine
Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) laenuprotsent 2) hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3) tulevikulootused 4) tootmistehnoloogia täiustumine 5) valitsuse maksupoliitika. Investeeringute rahaallikad on: 12 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad- algkapital, säilitatud tulu ehk kasum, amortisatsioonieraldised. 2) Võõrvahendid ehk välised ressursid- pangakrediit, Eesti erakapital, väliskapital, ettevõtte võlg hankijatele. 3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid.
Ev peab olema jätkusuutlik. R|PV, TA, TJ| T K R' (see ettevõte ei ole kasumlik ega jätkusuutlik, kuna inflatsioon mõjutab tootmisemahtu) Algselt vaja raha, kui raha koos siis tootmiseks on vaja põhivara, toorainet ja tööjõudu hakkab pihta tootmine, tekib kaup ja saame raha. OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid.
2 Kommertspant- ettevõtja leping panga kasuks. Laenud valitsusele, kohalikele arvamised. Omavah. jaotamine peab vastama 2 vallasvara. Kanne tehakse äriregistrisse. 2.3 omavalitsutsele ja riigiasutustele Valitsused võtavad tingimusele: 1)Täiend. OV < esmast. OV; 2) allutat. Notariaalne pant- nt. hooned, nende osad kui maa pole laenu väärtpaberite emiteerimise teel. Võlakirjad kohust. 50% esmast. OV-st. Panga võõrvahendid kantud kinnistusraamatusse. Regist. panthoone registris. võivad olla valuutas ja omarahas. VK realiseeritakse Olulisema on hoiused (deposiidid)-peamised vara Intell. omandi pant. Väärtpaberipant- toimib nagu kodumaa ja välismaa finantsturgudel. VK-a väärtuse moodust. allikad. Üksikhoiuse suuruse ja vastavate käsipant. 4. Kinnipidamisõigus 5
kujundada pikemaajalise stabiilse likviidsuse ning vähendab lühiajalisi likviidsusprobleeme. Piisav kapitali olemasolu annab pangale lõpliku kindluse, et ta suudab lahendada tema ette tekkivaid likviidsusprobleeme. Samas tuleb pangal arvestada, et omakapitali suurendamine muudab panga kapitali struktuuri, mis võib osutuda pangale kallimaks ehk ta kaotab kasumlikkuses. Allutatud kohustused on kaasatud võõrvahendid ehk pikaajaline laenuressurss pangale ning selliseid lepinguid on praktiliselt raske ennetähtaegselt lõpetada, mis teebki võimalikuks selliste kaasatud võõrvahendite käsitlemise sarnaseks omavahenditele. 1. Kõrge krediidireitingu saavutamine - omandades kõrge rahvusvahelise krediidireitingu, kindlustab pank endale soodsamad võimalused finantsressursside hankimisel. Kõrge reiting aitab seega pangal lahendada oma likviidsusprobleeme, sest
· Laenukapitali hind · Hinnad (tootmistegurite hinnad tulevikus ja inflatsiooni tase, prognoos) · Tulevikulootused · Muutused tootmistehnoloogias · Maksupoliitika 153) 2. ETAPP - Võimalikud rahaallikad · Ettevõtte omavahendid Sisemine omakapital (jaotamata kasum põhivara amortisatsioon) Väline omakapital (aktsiate avalik või suunatud emissioon ehk kas eelisaktsiad või lihtaktsiad) · Võõrvahendid (laenud lühi- ja pikaajalised) · Toetused 154) Välisinvesteeringute kasulikkus · Ressursside ja tehnoloogia juurdevool · Kaubavahetuse loomine · Konkurentsi suurendamine 155) Rahavoogude prognoosimine 156) Investeerimisvõimaluste võrdlumisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid mitte
enesefinantseerimisega ja võõrvahendite juurdehankimisega. Ettevõtte majandustegevusest annavad ülevaate mitmesugused finantsdokumendid, kõige sagedamini analüüsitakse bilanssi, mis annab ülevaate ettevõtte varade paigutamisest ja nende moodustamise allikatest rahalises väljenduses kindlal kuupäeval. Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest, esimene näitab varade suurust ja teine moodustamise allikaid. Passiva poolel on omavahendid, aga tavaliselt ka võõrvahendid, mis on sisuliselt laenud kas teistelt ettevõtetelt või pankadelt. Tootmisfunktsioon Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. Matemaatiliselt väljendatakse: Q = f (X1, X2,X3…Xn), või lihtsustatult Q = f (K, L),
Invest otsuseid mõjut tegurid: 1.laenuprotsent (reaalne, nominaalne, inflatsiooon) 2.tulevikuootused st milliseks kujunev tuleviku kulud, praegu tehtav kuludega 3.hinnad (tootmistegurite praegused hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine 5.valituse maksupoliitika (maksude abil mõjut) Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid e sisemised fin allikad (*alg-kapital, *säilitatud tulu e kasum, *amort.-I eraldised) 2.Võõrvahendid e välised ressursid: (*riigi- ja munit-sipaaleelarve vahendid (toetused, abirahad) * Eesti erakapital *väliskapital * ettevõtte võlg hankijatele * pangakrediit *mitmesugused toetused (SAPARD) Pm on põhiline pangalaen, lühiajaliste laenudega fin-kse peamiselt jooksvaid tootmiskulusid (nt seeme, väetis, palgad, kütus, toodangu müük). Keskmise tähtaegadega (masinate, karja soetamiseks) Pikaajalised (seadmeid, tootmishoonete ehitus) 42
annaabi.ee 
