......................................6 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon .....................................................................................................6 2.4. Maakasutus......................................................................................................................................6 2.5. Kitsendused..................................................................................................................................... 6 3.Ehitisregistri andmed................................................................................................................................. 7 3.1. Aadress ja kood............................................................................................................................... 7 3.2. Hoone(d)..........................................................................................................................................7 3.3. Materjalid ...........................
Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. 2
Ehitise kasutusluba ·Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes.
Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse ehitusloale? Ehitise asukoha aadress ja koordinaadid Ehitusloa väljastaja nimi, ametniku nimi Ehitusloa väljast. kuupäev Ehitusloa number Ehitise olulised tehnil. andmed Riikliku ehitisregistri kood Ehitise kasutamise otstarve 11. Kui kaua ehitusluba kehtib? Tähtajatult, kuid kaotab kehtivuse, kui 2 aasta jooksul pole ehitust alustatud 12. Kes väljastab kasutusloa? KOV 13. Kui pikk on ehitusgarantii? 2a alates hoone valmimisest 14. Milline on ohutu töökoht ehitusobjektil nimetage 4 tunnust? Platsil peavad olema ohutud liikumisteed, läbi- ja vahekäigud, trepid, redelid, tellingud Kõrgusest kukkumise vältimiseks paigaldada piirded Töökohad peavad olema püsikindlad
.3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................17 VIIDATUD ALLIKAD.................................................
rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 13. Ehitise kasutusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus) § 32. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. 7. Kaua kehtib ehitusluba ja kes väljastab? Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik omavalitsus. 8. Mis asi on ehitusteatis, millal seda esitama peab? Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 10. Nimeta ehitusprojekti staadiumid. Ehitusprojekti võib koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. 11. Mis on vaja selleks, et ettevõtja võiks tegutseda ehituse valdkonnas? A) Järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning
- Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315 - Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 Ehitusloa taotluse läbivaatamise, kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise, kasutlusloa taotluse läbivaatamise ja riikliku ehitisregistri dokumendi väljastamise eest tuleb kohalikule omavalitsusele tasuda riigilõiv vastavalt Riigilõivuseaduse 2 ptk. toodud tasumise juhendile ja 17 ptk. 1 jaos § 317 toodud suurustele. Ehitusloa taotluse maht on esitatud Ehitusseaduse § 26. - Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 66 "Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord". Taotluse esitamise blanketid on kättesaadavad Ehitisregistri lehelt.
· hüpoteegid - kinnistuspäevik, seal registreeritakse kinnistamisavaldused. Kinnistuspäevikusse kantakse: · avalduse vastuvõtmise kuupäev · puudutatud kinnistu number · määruse tegemise, täiendavate dokumenti saabumise jms aeg · kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad · jne - kinnistustoimik, mis koosneb kahest asjast: · registriosa ärakiri · kõik kinnistu kohta käivad dokumendid 2) Riikliku ehitisregistri (e. ehitisregistri) ülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Registri vastutav töötleja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ehitisregistri andmed on: - ehitise andmed, sh olulised tehnilised andmed ja reaalosa andmed korteriomandiseaduse tähenduses - ehitise asukoha andmed - ehitusloa andmed - kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku andmed - kasutusloa andmed - ehitisega seotud isikute andmed
selles kvartalis Kõlvik- katastriüksuse ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja loodusliku seisundiga osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikute liigid: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa, muu maa. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid:elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa. Ehitisregistri eesmärk on koondada, hoida ja avalikustada teavet ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta. Kinnistu kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestuseõigus. Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada. Kinnistusregistri koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik, kinnistustoimik. (Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid).
majandamiseks seaduses sätestatud tasu eest. 2. Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt plaanile. 3. EHITISREGISTRI ANDMED 2.2. Aadress ja kood Ehitise koha-aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Kood: 120700833 3.2. Hoone Üksikelamu: ehitisealune pind 166,6 m² 3.3. Materjalid Vundamendi liik: armeeritud raudbetoontaldmikul väikeplokkidest soojustatud lintvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal: palk Välisseina välisviimistluse materjal: puitlaudis Välisseina liik: palkseinad Katuste ja katuselagede kandva osa materjal: puit
Vesi. Külma vee mõõtja on üldine kui ka eraldi igas korteris nii köögis kui vannitoas (Joonis 9.). 2011. aastal oli veemõõtjate näit keskmiselt nihkes 3,337 m³ ja 2012. aastal 2,901 m³. Näiteks 2012. aastal moodustasid tarnijatelt saadud ja korteriomanikele esitatud arvete vahed kokku 44,15 eurot. Üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate näitude erinevus oli 30, 245 m³ 12 Joonis 8. Veemõõtja Põllu korteris Gaas. Ehitisregistri andmetel on maja ühendatud gaasivõrku kuid 2003 aastal eemaldati gaasivõrk kogu alevikust. Elekter. Üldine elektrikilp on ühe trepikoja keldris. Korterite individuaalsed voolumõõtjad on trepikodade esimestel korrustel (Joonis 10.). Sealt on võimalik vaadata igal korteril oma elektritarbimist. Korteritel on kahetariifne elektrisüsteem. See tähendab, et päeva ning öise tarbimist on võimalik eraldi mõõta ja tasustada vastavalt valitud paketile
heaoluga, nt haiglad, koolimajad jne. Avatud konkursside põhimõtte rakendumine võiks tuua reaalse konkurentsi ka seni suletud teedeehituse turule. Elamuehituse vähenemine ja keerulised finantstingimused viivad turu langusfaasi. 12. Registrite tegevus ehitusobjekti regis: riigivarareg, hoonete reg, ehregister. Riigivararegister kogu riigivara üle arvestuse pidamine, info kogumine ja väljastamine. Haldajaks on rahandusmin. Hoonete register lõpetas tegevuse 2003, läks riikliku ehitisregistri alla. Kogu, mille pidamise eesmärgiks oli teabe kogumine riigi territooriumil asuvate hoonete kohta (olenemata nende kuuluvusest ja kasutamise otstarbest). Töötleja oli maj- ja komm.minist. Andmete esitajad on vallasasjast hoone omanik ja seadusega sätestatud juhtudel teised isikud. Esitatakse ehit. andmed, asukoht, isikud seotud, omaniku andmed jne. Eh.registri pidamise eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine
ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. Omanikujärelevalve Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: ehitusprojektikohane ehitamine; ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.
taotlemisel esitatud ehitusprojektile. (2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. (3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. (4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Kasutusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. § 33. Kasutusloa väljastamine (1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks asutus, kelle pädevuses on ehitusloa väljastamine (edaspidi kasutusloa väljastaja). (2) Kasutusloa saamiseks tuleb: 1) esitada kasutusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 13. Ehitise kasutusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus) § 32. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Kirjalikus nõusolekus sisalduvad: 1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid; 2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; 3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg; 4) ehitise kasutamise otstarve; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; 7) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg. Kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Põhjendatud juhtudeks on muu hulgas: 1) ehitise ohutuse tagamise vajadus; 2) ehitise või ehitamise tehniline keerukus; 3) detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevad
Kinnisvara turundus kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle
Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta.
Raamatupidamises peetakse varade arvestust linna finantsinfosüsteemis (FIS), kus varale või varade grupile on avatud varakaardid, millel kajastuvad järgmised andmed: - varaobjekti nimetus; - kapitaliseerimise kuupäev (vara esmakordse soetuse kuupäev linnas); - kulumi arvestuse alguskuupäev; - soetusmaksumus; - vara eest vastutav töötaja; - unikaalne inventarinumber (FIS varakaardi number); - täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne); - seos teiste varaobjektidega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms); - kasulik eluiga (amortisatsiooninorm); - arvestatud amortisatsioon (kulum); - ümberhindluse kuupäev; - varaobjekti asukoht; - varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused;
ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 32 lg 11). Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks (EhS § 32 lg 2). Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel (EhS § 32 lg 3). Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel (EhS § 32 lg 4). Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus (EhS § 33 lg 1). Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta
avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu. (3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt: 1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid; 2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke; 3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta; 4) teavet käesoleva seaduse § 11 lõike 8 punktide 46 alusel;
3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu. (3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt: 1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid; 2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke; 3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta;
01.2015) PKS § 27 lg 4 M KA omandas enne 1.01.2015 - ei ole nõusolekut vaja L võõrandamisel - on vaja (kui perekonna elukoht) Kuidas kindlaks teha? Tehingus osalevad mõlemad ja kinnitavad tehignu tegemisel ja annab nõusoleku. NS saamine võib olla praktikas probleem. a) kas on elukoht? b) kas annab nõusoleku? Soetisvara: PKS § 41 lg 2 (algusest peale kehtib) ● isikute enda arusaam (suvila ei ole eluase) vs ehitisregistri sihtotstarve ● enamus tehinguid siiski eluruumidega - sageli seda ei teata NB! kehtib ka enne abielu soetatud vara suhtes 10. uued omandamised: muu vara Varaühisus: PKS § 27primm lg 2; PKS § 211 lg 2 (kehtib vara suhtes, mis omandatud pärast 1.01.2015) PKS § 27 lg 4 M KA omandas enne 1.01.2015 - ei ole nõusolekut vaja L võõrandamisel - on vaja (kui perekonna elukoht) Kuidas kindlaks teha? Tehingus osalevad mõlemad ja kinnitavad tehignu tegemisel ja annab nõusoleku
avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu. (3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt: 1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid; 2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke; 3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta; 4) teavet käesoleva seaduse § 11 lõike 8 punktide 46 alusel;
avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu. (3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt: 1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid; 2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke; 3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta; 4) teavet käesoleva seaduse § 11 lõike 8 punktide 46 alusel;
Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit - EKHHL www.ekhhl.ee Infomaterjalid Lisa 1 Ainetöö – N Korterelamu korrashoid Õppeaines: „Kinnisvara haldamine“ MI. 1731 Sisukord Sissejuhatus – Töö eesmärk, objekt, töö ülesehitus, kasutatud materjalid, jne. 1. Töös kasutatavad terminid – Kirjanduse põhjal 2. Kinnistu pass – Koostada maakatastri andmete alusel 3. Hoone pass – Koostada Ehitisregistri ja hoone dokumentatsiooni alusel 4. Elamu ülevaatus 4.1. Krunt 4.2. Hoone 4.3. Rajatised või tehnosüsteemid 4.4. Energiaaudit ja energiamärgis 4.5. Hoone hooldusraamat 5. Korterelamu haldamine 5.1. Korteriühistu 5.2. Põhikiri 5.3. Kodukord 5.4. Haldusteenused 6. Korterelamu hooldamine 6.1. Krundil 6.2. Hoones 6.3. Tehnosüsteemid 7. Majanduskava 7.1. Majanduskava 2010 analüüs 7.2
avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu. (3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt: 1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid; 2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke; 3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta; 4) teavet käesoleva seaduse § 11 lõike 8 punktide 46 alusel;
annaabi.ee 
