Enamik tema töödest olid ohtlikult poliitilised, avaldatud anonüümselt erinevate varjunimede all. Swifti tegelased ei esinda kindlalt piiritletud tegelaskujusid. Tegelased on mõistukujulised, esindades mingit ideed, seisukohta või kedagi teist. Gulliver esindab novelli erinevates osades erinevaid seisukohti. Esimeses osas on ta soliidne, kombekas ning vastutustundlik. Teises osas hiiglaste maal esindab Gulliver meest, kes pärast mitmeid rünnakuid oma egole ning olemusele alistub. ,,Gulliveri Reisid" sisu Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tagajärjel ta sattus Liliputimaale. Sel saarel on asunikud kuue jala asemel kuus tolli pikad ning nende teod, vaidlused ja võitlused näivad ülimalt naeruväärsed. Nende rumalad poliitilised vaidlused pilkavad Inglise poliitilisi ja usuga seotud vaidlusi Swifti ajal. Pärast kui Gulliver on tõestanud enda heatahtlikkust sealsete elanike
jalgpallurite enesekindluses spordis (F=.005; p<0.05), siis ei ole mingeid erinevusi state? Spordi enesekindluses (F = 0,429; p> 0,05). Teisalt ülesande suunitluses ei ole olulisi erinevusi (F=.954; p>0.05), küll aga on märkimisväärne erinevus ego orientatsiooni submõõtmetes (F=.005; p<0.05) Eesmärgi püstitamine on seotud võimete ja oskuste arendamisega ehk isikliku arenguga.Eesmärkide püstitamisel võib olla kaks suunda : egole suunatud ja ülesande täitmisele suunatud motivatsioon. Kõige ülal mainitud tulemusena võib öelda, et edukatel sportlastel on kõrgem enesehinnang kui vähem edukatel. Teine seletus sellele võib olla, et kõrgema enesekindlusega sportlased usuvad oma võimetesse ja sellesse, et nad suudavad võita ja olla edukad. Üks fakt on see, et sportlased tajutavate tugevate füüsiliste võimetega on kõrgele eesmärgile suunitletusega.
sinna, kus on sellest puudus. Järelikult pole heatahtlikus kaasa sündinud, vaid see areneb samamoodi nagu areneb meie mõistus. Kas siis kiiresti või aeglaselt, vähesel või suuremal määral. Ülearusest egoistlikkusest on võimalik võitu saada.. Egoist rahuldab enda soove, teeb seda mis on kõige rohkem tema huvides. Tihti unustab ta selles egoismikeerises ära teised inimesed ning muutub väga isekaks ja teiste silmis negatiivseks. Oma olukorda mõistes, astutakse oma egole peale ning püütakse ka teistega arvestada. Lihtne näide on otse koolist. Tihti juhtub, et sööklas poistega ühes lauas istudes, saab kartulikauss enne tühjaks, kui see ringiga teieni jõuab. Need, kes esimesena omale suure portsu ette on pannud, punastavad oma häbiteo peale ning paluvad köögist uue kartulikausi, kuid neile jääb eluks ajaks meelde, et on olukordi, kus tuleb teistega arvestada. Taaskord saab Balzaci ,,Isa Goriot'st"
Selline sportlane püüab selgeks õppida uue sporditehnilise elemendi või arendada mingit võimet hoolimata sellest, milline on treeningkaaslaste areng sama harjutuse sooritamisel. Ülesandele orienteeritud sportlasele on iseloomulikud kannatlikkus, optimaalne jõupingutus, keskmist väljakutset nõudvate tegevuste valik ja tagasiside vajalikkus nii treeningutel kui ka võistlustel (Lavallee jt, 2004). · Egole orienteeritud sportlaste tegevuse eesmärgid on fokuseeritud normatiivsele võrdlusele teistega ja enda võimekuse (oskuste) demonstreerimise vajadusele. Egole orienteeritud sportlast iseloomustavad tahe võita, enda võimete tajumine ning selliste harjutuste valik, mille sooritamisel saab näidata enda üleolekut teistest. Samas püüavad egole orienteeritud sportlased vältida harjutusi ja tegevusi, milles nende
omada, nagu liblikas lennates õielt õiele. Sellise karakteriga püüdis Moliere pilgata elu tallamist ja põletamist. Kuid samas õhkab too kangelane, et neid, keda ta enda embusse tahab on liiga palju. Võrgutaja ei oska ennast jagada ta on hetke nautleja. Teda veetleb vaid väline ilu, selle iga detail, mille nimel on ta valmis vanduma igavest armastust, et allutada oma objekt oma egole. See tüüp teeb alati näo, nagu temast ei sõltuks midagi. Mainides, et kui nii peab olema, siis on teil muidugi õigus, aga kui see ei oleks teie tahtmine, siis oleks hoopis teine lugu. Selline tüüp oskab veeretada oma sisemist kirge hoopis oma objektile, naisele. Aga tema ise on enda arvates õilis, ega tee enda arvates kunagi pattu. Kuid selle vagaduse varjus tuleb see patt siiski ilmsiks, aga Moliere kangelane ei kahetse seda. Kuid meeste kõrval võtab ta luubi alla ka
Antud juhul on imiku puhul kaheks kõige olulisemaks objektiks ema ja isa. Strateegiast kuidas neid kahte õnnelikudena hoida kasvab lõpuks välja superego. See protsess kestab kuni lapse seitsme aastaseks saamiseni, mõnel juhul ei lõppe aga kunagi. Superegol on kaks poolt, südametunnistus, ehk kokkuvõte karistustest ja hoiatustest, ning ego ideaal, ehk siis mudel mille järgi käitudes vanemad sind kiitma hakkavad. Südametunnis ja ideaal väljendavad ennast egole läbi tunnete, näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi. Seega tundub nagu meil tekiks lapsena täiesti uus hulk vajadusi ja soove, sellel korral aga sotsiaalseid mitte bioloogilisi. Kahjuks aga võivad need uued soovid vanadega lihtsalt konflikti sattuda. Superego on ju tegelikult ühiskond ja ühiskond tahab tihti, et sa oma vajadused viisakalt hoopis alla suruksid. Elu ja surmainstinkt Freudi arvates oli kogu inimtegevus motiveeritud instinktidest, mis omakorda on närvide
Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed
Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja ,,teadlik mina" vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis. Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik
Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja ,,teadlik mina" vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis. Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud 5 projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt
Ta eeldab, et teda kasvatatakse ja hoitakse samamoodi. Ideaaliprojektsioon muutub ajas erinevaks. Mida vanemaks, seda nooremaid naisi vaatama hakkab. Kui anima saab võitu, tähendab see, et vanamees valib endale väga noore naise. Kui anima domineerib, on mees intrigaan, tujukas, kergestisolvuv, kuid võib olla väga hea intuitsooniga (kahepalgeline, müstiline). Kui naisel valitseb animus, on ta jäik, valitsemishimuline. Nende mõju egole ehk teadlikule minale on väga tugev. Seda on raskem ära tunda kui varju endale teadustada. Nende äratundmist on võimalik teostada ainult vastassoost inimestega. Jung kohtles enda animat kui iseseisvat inimest. Mina ise: Inimene kardab nii oma varju kui ka animust/animat. See on isiksuse keskpunkt. See on nagu jumal, taskaal ja täiuslikkus inimeses endas. Kõigepealt tuleb ületada persoona, saada teadlikuks varjust, animast/animusest, et jõuda mina iseni
Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed oma potentsiaalseteks vaenlasteks, sest
vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne. Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev. Anima/animuse teadvustamine on võimalik ainult läbi vastassugupoole. Self ehk mina ise. Isiksuse keskpunkt, see, mille ümber ülejäänud arhetüübid koonduvad. Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma ainukordsuse, individuaalsuse. Tuleb ületada maski domineerimine, teadvustada varju ja animat/animust ning alles siis jõuab selfini. On vaja elukogemust (enne keskiga pole võimalik).
Ta tajub vajadust, aga ei suuda selle sisu ise täpsustada. EGO Laste esimese eluaasta jooksul hakkab tekkima ego. Ego kaudu tunnetab organism ümbrust ja näeb võimalusi vajaduste rahuldamiseks. Ego tähendab reaalsust, ratsionaalsust ja arukust. SUPEREGO Superegol on kaks poolt: 1.Südametunnistus ehk kokkuvõte karistustest ja hoiatustest 2.Ego ideaal - mudel mille järgi käitudes ollakse saanud tunnustust. - Südametunnistus ja ideaal väljendavad ennast egole läbi tunnete. Näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi. Ekstravertne isiksus o Avatud suhtlemisele ja suhetele o Kõne kiire, paljusõnaline ja ilmekas o Otsivad suheldes silmsidet o Näitavad välja emotsioone o Võivad olla pealiskaudsemad o Enamasti on aktiivsemad õhtuti o Motivatsioon seotud tasu ja tähelepanuga o Avatud uuele, tegutsevad impulsi ajel o Pole alati usaldusväärsed Introvertne isiksus
Te teenite väikest, hirmu täis diktaatorit, kelle eesmärk on võim ja kontroll, mitte ainult ümbritsevate üle vaid eelkõige teie üle. Jesua teadvuse muutumisest egokesksest südamekeskseks IIIosaJesua informatsiooni edastab Pamella GribbeTõlge Ivari Vee Teadvuse muundumise neli etappi See piirab mõtete vaba voolu ja intuitsiooni. Ego kardab hirmsasti spontaansust. Ta piirab tunnete vaba väljendamist, kuna tunded ning emotsioonid on ettearvamatud ning egole ohtlikud. Ego töötab maskidega.Kui ego dikteerib teile "olla meeldiv ja tähelepanelik, et inimestele meeldida", surute te pidevalt alla rahuldamatusetunnet ja viha. Te hakkate kohe kahtlema selle diktaadi õiguses, kui need emotsioonid pinnale tõusevad. Tunded ei kao allasurumisega. Mida kauem te neid alla surute, seda kauem nad elavad ja jõudu koguvad.Kohe kui hing hakkab tundma tühjust ja kahtlust, mis on egoetapi lõpu tähiseks, saab võimalikuks kohtumine kõigi varem pimedusse
ehk naudingu printsiip. · Teadvustatud osa ehk mina Ego: teadvuse tase, töötab reaalsuse printsiibil. Alistab Id, otsib reaalsusest lahendust. Ego peab tunnetama subjektiivse ja objektiivse reaalsuse vahekorda, vajalikuks muutub mõtlemine. Tekib vastuolu: Id- nauding, ego - tegevus · Minast kõrgemal Super-ego: sisaldab moraalinorme, kombeid ja tavasid. Annab egole piirid, mille raames võib naudingu printsiibi tegelikkuses rakendada. Siit tulevad asendused, mis ühiskonna poolt heaks kiidetud · Freud uskus, et inimese isiksuse areng esimesel viiel eluaastal eriti oluline ja kordab evolutsiooni: oraalne periood (0-1,5 aastane), anaalne periood(1,5-4 aastane) väidetavalt siit edaspidi määratletakse ära homoseksuaasus, fallose periood (4-6 aastat),
· Mitme autori arvates tekitab motiveerivat vastuolu keskkonnas oleva seisu & indiviidil olemas olevate võimaluste võrdlus, mis võib olla aluseks kas väljakutse (püüdluse) või pinge (vältimise) tekkeks ·Vastuolule võib reageerida kui väljakutsele (kui püüdlusmotiivile) ning kui ähvardusele (kui vältimismotiivile). Selle alusel eristatakse meisterlikkusele orienteeritud & egole orienteeritud inimesi. Püüd meisterlikkusele puhkevat toetavas & turvalises keskkonnas, egole orienteeritus pidevaid ähvardusi sisaldavas keskkonnas · Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik. Egole orienteeritud inimestel on piiratud maailmavaade. Võimalik on geneetiline eelsoodumus 5) Humanistlik motivatsioonikäsitlus · Rogers: "elusolendeil on baastendents enese mina kogemist aktualiseerida, säilitada & soodustada". Inimestel on olemas vajadused, mida tuleb oma mina arengukskoordineerida
MIKS ON FREUD NII POPULAARNE? 1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2. Irartsionaalsus. 3. Seksuaalsus. 4. Hingeabi. KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. Neofreudism. Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus. C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. Erinevus Freudist: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3
· Suhtlusoskused · Konsptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlust organisatsioonis ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus. Enda ja teiste emotsioonide juhtimise oskus. Kui inimesed mõistavad, et koostöö võimaldab saada vastastikku kasu, siis on hea koostöö alus loodud. Karismaatiline liider Isiklikult tähelepanelik kui ta ikka tuleb ja küsib, kudas sul läheb, siis on see oluline paitus egole. Juhtimine, koostöötegemine ja suurte asjade tegemine on meile omane. Meie arusaam on tingitud sellest, et tööstusrevolutsioon muutis meie jaoks palju. Liikuval inimesel ei olnud otstarbekas toota rohkem kui ta ise tarbis. Peale seda kui ta jäi paikseks, tekkis võimalus kauplemiskes. Organisatsioon ja juhtimine 21. saj 21. saj juhuke vajalikud osksed: 1. Administratiivsed a. Strateegiline mõtlemne b. Projektijuhtimine c
Animus: kalduvus projektseeruda igat sorti kangelastele, kes võivad olla nii filminäitlejad, poplauljad ehk kui anima on suhteliselt terviklik, siis naistel animus on tihtipeale üsna fragmentaalne ehk erinevatest tükkidest koosnev, kes pole kindlapiiriline isiksus. Kui naisel on tugev animus, siis naine on jõuline, ratsionaalne, valitsemishimuline, rigiidne. Reaalses elus anima ja animuse kokkupõrge võib viia võitluseni või hoopis suure kiindumiseni. Anima & Animuse mõju egole on väga tugev ning nende kahe teadvustamine on raske kui varju teadvustamine. Nende arheatüüpide teadvustamine on võimalik ainult läbi suhete vastaspoolega. :) Self mina-ise arheatüüp või isesuse arheatüüp. Self on Jungi jaoks isiksuse keskpunkt, mille ümber kõik teised arheatüübid koonduvad. See on see arheatüüp, mis annab inimese elule eesmärgi, mõtte, tasakaalu ja Jungi arust on praktiliselt võimatu eristada selfi jumalast
uueks teadmiseks, kogemuseks laps peab õppima mängu läbi lahutama objektid, tegevused, mõtted ja ka tunded rõõm, nauding 4) Erikson Mäng õpetab reaalsusega toimetulekut autosfääride mängu tase - mäng iseendaga mikrosfäär - mäng teistega ja mänguasjadega makrosfäär - mäng eakaaslastega 5) Freud Mäng on ennekõike soove täitev vahend Super-Egole väljakutse ja reguleerimine: mängus saab teha asju, mida elus muidu teha ei saa (näiteks: agressioon) Annab võimaluse tunda end olukorra peremehena (tunneb reaalsust - EGO tugevneb) Mida enam aeg edasi läheb, seda enam muutub olulisemaks mängu mõte, mitte mängu tegevus/sisu Mäng annab võimaluse olla vaba nii ajas kui ruumis Sotsialiseerumine või siis individualiseerumine:
entusiastlike õpetajate väsimine või koolist lahkumine. Häirib viimastel aastatel tuntav olümpiaadide korraldamise peaeesmärgi, so võimekate õpilaste arengu stimuleerimise taandumine koolide ja/või õpetajate omavahelise konkurentsivõitluse ,,relvaks". Tihti unustatakse, kelle ja mille jaoks olümpiaade korraldatakse. See hakkab paratamatult mõjutama ka õpilasi. Nii selgus mu doktoritöös, et olümpiaadidel edukamate puhul võib märgata orienteeritust pigem egole kui ülesandele, esipaanile seatakse oma paremuse demonstreerimise, mitte 34 niivõrd meisterlikkuse saavutamise püüd. Sellise tendentsi ilmnemist põhjustab suure tõenäosusega ühiskonnas süvenev konkurentsiõhkkond. Seda enam tuleks noortele pakkuda tegevusvorme, mis arendaksid meeskonnatööoskust. Ühes säärases projektis said teaduskooli õpilased osaleda 2008.
vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne. Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev. Anima/animuse teadvustamine on võimalik ainult läbi vastassugupoole. Self ehk mina ise. Isiksuse keskpunkt, see, mille ümber ülejäänud arhetüübid koonduvad. Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma ainukordsuse, individuaalsuse. Tuleb ületada maski domineerimine, teadvustada varju ja animat/animust ning alles siis jõuab selfini. On vaja elukogemust (enne keskiga pole võimalik).
Vari (Sarnane freudi Id-ga)Vari on justkui madal olend, mis on meis kõigis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis. Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjub. Kuidas varju mõjudest pääseda? Varju teadvustamine = oma tumedate külgede teadvustamine. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 10 Vari vastandub egole. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka varju väärprojektsioonid. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Kui animus on liiga tugev, muutub naine sotsiaalseks, loogiliseks, vb-olla vaimukaks. Kui anima on liiga tugev, muutub mees tundlikuks jm. Selle arhetüübi mõju inimesele on väga suur. Self mina-keskne struktuuri komponent, mille ümber teised arhetüübid koonduvad.
neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus. Varju puhul ütleb Jung, et varju alla suruda pole mõtet, eitada pole mõtet. Enda varju eitamine on sama hea kui peavalu ravimine giljotiini abil. Miks on Jungi jaoks vari nii tähtis isiksuseomadus? Küsimus on vastandites ja vastandite kokkukuuluvuses. Vari vastandub alati teadlikule minale ehk egole. Ego ja vari on omavahel vastastikuses võitluses. Kes keda suudab tõrjuda. Selles vastastikuses võitluses tekib isiksuses pinge ja tekib energia. Varju puhul ei saa öelda, et see on hea või halb. Varju saab ära tunda ainult kaassuhetes teiste inimestega, üksinda seda teadvustada ei saa. Unenägudes ilmneb vari samast soost inimesena. Tavaliselt on tegemist võõra isikuga. · Arhteüüpide paar anima ja animus Otseses tähenduses anima tähendab hinge ja animus vaimu.
Thamus Sumeri jumal, kes hiljem muudeti kuradiks Thoth Egiptuse maagiajumal Tunrida Skandinaavia naiskurat Typhon Kreeka sünonüüm Saatanale Yaotzin Asteekide põrgujumal Yen-lo-Wang Hiina Põrguvalitseja Iidsete aegade kuradeil on alati või vähemalt enamasti olnud looma kuju. See on tõend inimese püsivast vajadusest eitada, et ka tema on loom, mille teadvustamine oleks andnud tema eneseteadvusele ja egole raske hoobi. Juudid ja egiptlased põlgasid sigu. Siga sümboliseeris jumalaid freya, Osiris, Adonis, Persephone, Attis ja Demeter ning neid ohverdati Osirisele ja Kuule. Hiljem hakati siga võrdlema Kuradiga. Foiniiklased kummardasid kärbesjumalat Baali, kellest hiljem sai kurat nimega Beelzebub. Nii Baali kui ka Beelzebubi sümboliseerib sõnnikumardikas ehk skarabeus, mis Egiptuses tähistab taassündi, nagu ka müütiline lind Fööniks, kes tõusis iseenda tuhast
annaabi.ee 
