Seda ta tegigi ning lahkus kodust. Peer Gyntil oli olemas ka naine, Solvejg. Naine armastas Peer Gynti sama palju, kui mehe ema poega oli armastanud. Naine andestas mehele alati, ta ei pidanud kunagi tema vastu viha. Solvejg ootas meest aastaid, ja oli kindel, et mees tuleb ta juurde tagasi, kuid see jäi vaid tema lootuseks ja unistuseks. See oli tohutlut suur armastus, mida naine Peer Gynti vastu tundis. Peer Gynti egoistlike illusioonide maailm. Peer Gynt elas oma tavalises maailmas. Pigem nägid teised teda, kui illusioonide maailmas olijat. Ta tegi vahetevahel üsna veidraid asju. Temast räägiti väga palju ja pikka aega, kuna ta oli inimestele näidiseks. Selliseks näidiseks, kelleks ei tohtinud keegi kunagi saada. Seda juba seetõttu, et teda ei sallitud peaaegu kusagil. Aga peamine oli see, et ta oli iseendaga alti rahul. Ta sai tihtipeale asjadest valesti aru ja
Ühes pulmas kohtusid ka Ase ja Solveig ja Ase kurtis oma mure talle, Solveig kuulas teda ja sellepärast hakkas ka aitama tema poega ja armastama teda kui oma poega. " Jah , sa pead teadma, mu mees, see jõi sõitis kulas ringi ja sassis kui hull, Kõik mis meil oli, läbi ta jõi. Ma istusin kodus pisi-peeri süles, ja unustada püüdsrin sest saada üle. Üks pruugib viina, test lohutab vale. Kuid kes sis näeb seda ette, et poisil ni külge se jääb." (lk 61) 1.2 Peer Gyndi egoistlike illusioonide maailm: Peer Gynt on kunagise vägagi rikka mehe Jon Gynti ja Ase poeg. Tema isast aga sai joodik ning kaotas kogu oma raha, samuti jättis ta sellega Peeri ja ta ema vaesusse. Peer üritab omastarust seda kõike taastada , seda mis isa hävitas. Aga oma illusioonidega ta rohkem raiskab raha ja oma aega hooplemisele ja kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Tal on koguaeg olemas olnud ka ema kes teda armastab ja hoiab teda isegi kui Peer ta veel rohkem vaesusesse tõmbab ja
Abistamine, koostöö, ühiselu Sugulaste abistamine Abistamine sõltub sugulussuhtest Vanem võib end lapse nimel isegi ohverdada Teiste lähisugulaste abistamine Lähisugulaste abistamine peaks olema proportsioonis sugulusastmega Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on vaja arvesse võtta ka mingeid muid aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu...
pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma. Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia. Teine rühm tegelasi on täielikult sulgunud oma kitsalt egoistlike individuaalsete huvide ringi ning kolmadat tegelasrühma võiks nimetada ,,kangelasteks teel'': siia kuuluvad Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov.Neid kujutab Tolstoi algusest peale köitvate inimestena; nad on targad, ausad, õilsameelsed.
Hakkavad tegelema massidega, paljude inimestega Tähelepanu on kiire hajuma, ei taju aegajalt piire Vajavad alati mitut tegevust korraga Tulevased advokaadid, müügimehed, poliitikud Konseptualist-ingido Atleetlikud, suure kontrollivajadusega, kalduvus langeda sõltuvusse Tegelevad rohkem projektidega kui inimestega Tulevased insenerid, arhitektid, disainerid Vajavad kedagi, kes nende tegemiste üle kontrolli peaks Intermensionaalne indigo Teistest indigodest kõrgemad, võimukamad, egoistlike joontega Nemad on need, kes toovad maailma uusi filosoofilisi suundi ning panevad aluse uutele religioonidele Nad võivad olla pisut jõhkravõitu, kuna ei kohane nii kergelt nagu ülejäänud kolm indigotüüpi. Indigolaste erilisus -Paljudel indigolastel on telepaatilised võimed. -Tekib tunne, et nad lihtsalt teavad oma kaaslaste mõtteid ja tundeid, ükskõik kuidas nad ka neid peita ei prooviks -Nad oskavad vastata isegi neile mõtetele, mida välja pole öeldud
· "pangakontrolli" tehnika Kasutatakse: Evolutsiooniliselt väljakujunenud allumise teooriat Vastutusest loobumise (sh. määramatuse vähendamise) printsiipi 5.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada automaatset allumisele kalduvust · Ratsionaalsusel põhinev analüüsi autoriteetsuse tunnuste osas · Kriitiline suhtumine ekspertust näitavate argumentide osas · Autoriteedi egoistlike motiivide analüüs VI Nappuse (Scarcity) reegel 6.1 Toetub: · frustratsiooni loomisele · riskide vältimisele Näiteks. Suhete alguses suureneb partneri meeldivus siis, kui tekib "kättesaamatuse" mulje 6.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "piiratud koguse ja aja" tehnikad · "konkureeriva ostja" tehnika · "piiratud info" tehnika Kasutatakse:
inimesed on meie maailmale suureks ohuks. Eriti, kui nad on juhtiva võimu juures, millele käsutuses on tuumapommid. Maailm ei ole kunagi varem olnud silmitsi nii paljude ohtudega, nagu ta on praegu. Võimatu on süüdistada selles kedagi konkreetset. Süüdi oleme me kõik:poliitikud, riigijuhid, mõrtsukad, vanad ja noored. Igaüks on oma elus teinud kasvõi imepisikese lükke meie tsivilisatsiooni hävingule kaasaaitamiseks, seda siis kas õhku paisatud CO2-e või egoistlike otsuste pärast. Nii nagu kõik halvad asjad on saanud alguse inimmõistusest, tuleb ka tagajärgede likvideerimist või ennetamist alustada mõistusest.
tegutsema. Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat),spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust (kesk-haridust) andvat koolitust (Tuulik 2001). Freinet' määratleb oma pedagoogika üldeesmärgi järgmiselt: ,,Lapse isiksus areneb kõige paremini mõistlikus ühiskonnas, mida ta teenib ja mis aitab tal saavutada eneseväärikustunnet ja jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike valedeta ning ehitada harmoonilist ja võrdõiguslikku ühiskonda (Freinet 1987: 29-30). Freinet tõdeb, et eesmärkides väljendatakse ideaali, kuid peab siiski vajalikuks määratleda üldeesmärk. Õpetajal tuleb nimelt tihti üksi oma tegevust põhjendada ja seepärast peab tal olema selge nägeus sellest, mille poole ta oma pedagoogikas püüdleb (Hytönen 1999). Freinet' vaatenurk lapsekesksele pedagoogikale on üpris lai. Ühelt poolt käsitleb ta
tingituna. Sellest tingitult ongi feministlik perspektiiv vajalik, et valitseks demokraatlik ühiskond, kus austatakse inimõigusi ning naised saaksid teha oma valikuid ilma, et ühiskond seda tauniks lähtuvalt tema soost. Feminismi vastuväitena Eestis tuuakse põhjendus, et eesti naine on tugevam, võimekam ja vastupidavam kui suguõed teistest rahvustest. Tõelise eesti naise võrdluskujuks peetakse Kõrboja Annat või Vargamäe Krõõta, kes nurisemata ja ka alandusi trotsides elavad oma egoistlike ja kesiste võimetega meeste kõrval. Tegelikus elus ei maksa neid tegelaskujusid jäljendada, kuna liigne leplikkus ei viita õilsameelsusele või ürgnaiselikkusele, pigem viitab see orjameelsusele teenida isandat. Kuni selline käitumine on naiste poolt aktsepteeritav või isegi naiselikuks peetav, seni ei ole mõtet rääkida palgalõhest ja sookvootidest, siin ei aita ka soolise 6 võrdõiguslikkuse volinik ega eurodirektiivid
Johann Wolfgang von GOETHE 1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises. Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude haiged nõudmised, repressioonid. Inimestelt võidi võtta nende töö või neid visata välja ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata mõnedel teemadel rääkimise. Sõja mõttetus: Paltser oli nördinud, kui mõtles noortele, kes
Freinet-pedagoogika ei ole terviklik kõikehõlmav mõttestruktuur, vaid mitmetahuline ja meetodikakeskne suund, mis toimub ilma sügavale ulatuva ja tervikliku teoreetilise aluseta. Freinet-pedagoogikat võib teisalt nimetada ka ühiskonnakriitiliseks vaateks koolist ja kasvatustöödest. ,,Lapse isiksus areneb kõige paremini mõistlikus ühiskonnas, mida ta teenib ja mis aitab tal saavutada eneseväärikustunnet ja jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike valedeta ning ehitada harmoonilist ja võrdõiguslikku ühiskonda." Kool valmistab noorsugu ette oma otseste eesmärkide jaoks. Freinet kahtleb õpetajate eeldustes õppimisprotsessi aktiivselt mõjutada ja rõhutab pedagoogiliselt rikka õppimiskeskkonna tähtsust. Töö organiseerimine loob uues koolis korra ja distsipliini. Õpetaja on õpilaste suhtes rohkem taustal olev korraldaja ja abistaja kui tugev mõjutaja. Kuigi uuendus peab olema põhjalik, peab ta siiski toimuma tasakaalustatult
Universumi võistlusest. Kui vaadata eetilisest küljest tsivilisatsiooni arengut, siis on näha, et mida enam võõrandub ühiskond oma põlistest (religioossetest) eetilistest tõekspidamistest, seda vabameelsemaks läheb inimeste käitumine. Seda on ilmekalt näha maades, ka Eestis, kus rahvas on kiiresti võõrdunud religioonist. Inimeste käitumist juhivad aina enam tema enda ihad ja tungid, egoistlikud vajadused. Sellist loomulike ihade vallapäästmise ja egoistlike vajaduste rahuldamisel põhinevat käitumist propageerivad ka ratsionaal-filosoofilise suuna satanistid. Kindlasti on neid, kes vaidlevad sellise arengu võimalusele vastu nagu käiks maailma pale eetilises mõttes aina alla. Darvinistlikult, ateistlikult häälestatud inimesed usuvad, et tsivilisatsiooni areng lahus religiooni kammitsatest pigem täiustab ja õilistab inimese käitumist, et inimene ka eetiliselt käitub tegelikult ikkagi järjest õigemini ja paremini,
Kritiseerib Cicero seisukohta parim kodanik=parim sõber. Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus on kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Näiteks andis kerjusele raha, sest südametunnistus piinas, tahtis lihtsal oma südamepiinast vabaneda. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve. Ka sõbrad on üks aspekt, mis annab võimu juurde. Tema jaoks põhinevad nii sõprus kui poliitika oma huvil. Kuna me tegutseme sõpruses omakasul, siis ei saa tänu sellele teostada töötavat riigivõimu
tähendaks mõndadele vangidele staatuse kaotamist. KONTROLLITEOORIA Võrreldes teiste mikrotasandi teooriatega teistsuguse lähenemisega. Teised püüavad leida mingisugust seletust ja põhjust, miks üks inimene paneb kuriteo toime, siis kontrolliteooria hakkab asja vaatama hoopis teisest küljest. Ta võtab aluseks eelduse, et tegelikult kõik me oleme egoistid, kõigil meil on oma egoistlikud vajadused. Selleks, et me ei paneks nende egoistlike vajaduste rahuldamiseks kuritegusid toime, peavad olema mingisugused põhjused. Põhjused leiab kontrolliteooria, et põhjused tulevad kontrollist. Kontrolliteooria vaatab nii välist kontrolli kui sisemist kontrolli. Väline kontroll: - formaalne teostavad formaalsed ühiskonna struktuurid. Näiteks akadeemilises keskkonnas keegi kontrollib eksamil. - mitteformaalne kaasõpilane jälgib eksami tegemisel.
Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon). Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt
mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. c)ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud.
Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus ja kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 29. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast hüve. Sõbrad on üks paljudest aspektidest, mis annab võimu juurde. Hobbesi jaoks põhinevad nii sõprus kui poliitika oma huvil. Neid hoiavad koos erinevad tungid sõprust viljeleme kasu ja naudingu pärast, aga riiki hoiab koos hirm valitseja ees (valitseja kehtestatud seaduste ees). Hirm valitseja
kihte. b. Indediteet c. Indediteeti hajusus 6. 18-30- keskendutakse eelkõige lähedaste suhete loomisele teiste inimestega. Kui kriis on edukas, siis selle tulemusel on inimene võimeline kujundaba suhteid nii intiimselt kui ka emotsionaalselt. Seda etappi iseloomustab sõna meie- ühine tegevus, ühised riskid- pere loomine. Need, kes ei suuda oma egoistlike huve allutada, tunnevad ennast mingil momendil eraldatuna. Selleks et leida teine partner on vajalik eelmiste etappide positiivne lahendamine. a. Intiimsus ehk lähedus b. Isolatsioon ehk eraldatus 7. 30-65- Noorema põlvkonna toetuse periood, kui panust pole tekib endassetõmbumine. Inimene tahab olla kasulik. Hoolitsemine, Hoolivus. Starnatsioon viitab probleemidele
mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. Ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud.
lepinguga (1914). o USA ei tunnista Antanti salalepinguid ega kahtlasi lubadusi. - Itaaliale ja Rumeeniale on lubatud lahkesti Austria-Ungari alasid (Tirool, Dalmaatsia). - 1918 jaanuaris USA Wilson avaldas oma kuulsa 14 punktilise programmi: o Euroopa uued piirid peavad jälgima rahvaste etnilisi piire ja arvestama rahvaste õigustatud (miinimum) nõudmistega. Oli vastuolus nt prantslaste ja sakslaste egoistlike huvidega. - USA rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev rahvusliku enesemääramise põhimõte teostus peale sõda Ida-Euroopas. - USA propageeritud õiglus ja mõõdukus võidavad lõpuks Ida-Euroopas (kui jagatakse Austria-Ungari ja Venemaa impeeriume ja paljud rahvad iseseisvuvad), aga mitte Lääne-Euroopas (Saksamaa karistamine Prantsusmaa nõudmisel). Sõja eesmärgid 1914: Saksamaa
endale. Teiste emaste pojad, mis sünnivad niigi harva, hukatakse sageli domineeriva emase poolt. Nagu juba eespool mainitud kuldnokkadel, on grupieluviisist saadav kasu sageli eluperiooditi, aastaajati või paiguti erinevad. 50. Hõimuvalik ja egoistlikud geenid? Hõimuvalik on piltlikult öeldes teooria, kus tasub ennast ohverdada lähisugulaste eest. Näiteks kahe venna või kaheksa onupoja eest, kuna venna genoom sisaldab u ½ samu geene ja onupoja genoom 1/8. See teooria tugineb suuresti egoistlike geenide teoorial, mis väidab, et isekas geen ei hooli isendi elust vaid ainuüksi enda suuremast koopiate arvust. Ehk geen justkui kasutab isendit vaid enese paljundamiseks. 51. Rühmavaliku teooria ja selle puudused? Rühmavaliku teooria väidab, et sageli ei pruugi isend maksimeerida oma sigivust nagu looduslik valik seda ette näeb, vaid isegi kui ressursse jagub võivad isendid olla sigivusega tagasihoidlikumad, kui see teoreetiliselt võimalik oleks
paratamatult uus kultuurikäsitlus, sest kultuur on ju inimlik. Kirjutas neli olulist teost inimese ja kultuuri suhetest: 1. Tootem ja tabu (1912) näitab, kuidas erinevate reeglite ja normidega lahendavad ja neutraliseerivad austraalia aborogeenid ÜLIMINA tärkamise %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 7 faasis Oidipuse kompleksi ehk keelatud armastust ema vastu. Kultuurilised tabud ja keelud on seega egoistlike ja erootiliste tungide eriliseks kombinatsiooniks. Freud võrdleb neid kollektiivseid kultuurilisi tabusid neurootilise isiku isiklike keeldudega, mida see enesele kehtestab. Samuti leiab, et keeldude ja tabude taga on tegelikult varjus inimese kõige suuremad tungid, sest üksnes neid on mõtekas keelata seega on iga inimese suurim soov himustada ema ja tappa isa, kes seda himustamist keelab. Toob paralleeli totemismi (tootemloom kui isa kuju) ja eksogaamiaga (keeluga mitte võtta
Üllad, jõulised ja suuremeelsed inimesed tunnetasid, et nende teod on head ning see vastandus madala, tavalise, pööbellikuga. Sellest distantsi paatosest said nad õiguse luua väärtusi ja anda neile nimetused...Distantsi paatosest sai alguse hea ja halb. Isandatel oli õigus anda nimesid, nimetada asju, nad lõid keele. Keel on samuti võimu väljendus." Hea polnud algselt seotud ka mitte-egoistliku käitumisega: "Hea ei olnud algselt seotud mitte- egoistlike tegudega, nagu tänapäeval mõeldakse. Alles siis, kui aristokraatlikud väärtushinnangud langesid, võttis inimeste südametunnistuses maad vastandumine egoistlik-mitteegoistlik... nii et tänapäeval peetakse neid sõnu peaaegu sünonüümideks, moraalne, mitteegoistlik"..." Teoses "Teispool head ja kurja" kirjutab Nietzsche distantsi paatosest, et aristokraatide ja orjade vahel on selline distantsi paatos, et kui valitsev kast vaatab alla oma alamatele, siis see distants on
annaabi.ee 
