„ Peer Gynt “
Henrik Ibsen
Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud.
Peer Gynti ema Ase armastas oma poega väga. Ema
õpetas ja innustas poega pidevalt. Kuid Peer Gynt oli egoist ning
mõtles ainult sellele, kuidas tal parem oleks ega hoolinud ema
tunnetest. Ema oli alati poja eest väljas ning jumaldas teda
lõputult. Ta proovis Peer Gynti suunata, kuna ta nägi, et pojal ei
läinud kuigi hästi. Ema pole, aga igavesti poja kõrval ning varsti
tuligi aeg, kus Peer Gynt ise hakkama pidi saama. Seda ta tegigi ning
lahkus kodust. Peer Gyntil oli olemas ka naine, Solvejg. Naine
armastas Peer Gynti sama palju, kui mehe ema poega oli armastanud.
Naine andestas mehele alati, ta ei pidanud kunagi tema vastu viha.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Excat
Õppematerjali autor
raskendavad üksteisel midagi saavutada ja meestega konkureerida. Üheltpoolt tehakse teineteist maha, teisalt tahetakse olla meestega võrdne, kuid alateadlikult ei soovita, et ka teine naine selle võrdsuse saavutaks. See annab alust soolisele ebavõrdsusele ja feminismi ülistamisele. Ema on egoistlik ega lase tütrel ise otsustada, kontrollib tema elu. Armukadedus emade ja tütarde vahel. Henrik IBSEN draamad 1. “Nukumaja” - Nora astub lõpuks abikaasale vastu ja lahkub. 2. “Brand” - Tugev ja sihikindel, järgib põhimõtet “kõik või mitte midagi”. Raudse tahte ja külma mõistusega mehe võitlus tuima, materiaalsete väärtuste, ükskõikse ühiskonnaga. Brand valmis ohverdama oma ideaalile kõik, ka iseenda. Raudse tahte ja vääramatu usu kõrval puudub mehel omadus, mis kõigest ülem: armastus. „Peer Gynti“ vastand. 3
Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil
kunagi mõelnud enda peale,e t mida tema elult tahab. ,,Peer Gynt"- draama Teema: Liigne enesearmastus ja egoistlikus maksab tulevikus kätte ja tekitab konflikte ning arusaamatusi. Sõnum: Lapsega tuleks mõnikord karmimalt käituda.(arvab, et on teistest etem) Teos rõhutab veel inimeste sisemust. Inimene, kes elab samas kohas ja töötab samas linnas,on rohkem ise, kui keegi, kes rändab palju ja vahetanud palju töökohti. Sündmustik: Peen Gynt on valelik, isekas ja vastutustundetu, kes köitub alati nii nagu talle parem on. Peer Gynt röövib pulmast ära pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig jörgneb sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Vanduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast müelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud
tugev tunne natasa vastu. · mõlemad mehed otsisid elu mõtet · andrei lähtus iseendast, ei leidnud seda mõtet, põlgas ära natasa, ei mõistnud naist, vaatamata pärast lahingut mõistmisele oli liiga hilja, et midagi muuta, sest andrei suri. ei leidnud õnne, sest lähtus iseendast · pierre sai õnne osaliseks, sest mõtles teistele, paigutas ennast teisejärguliseks henrik ibsen ,,nora"/ ,,nukumaja" 1828-1906 · oli näitekirjanik, näidendite lavastaja, poeet, modernse teatri isa, üks modernse teatri asjutajatest, tema teoseid peeti väga skandaalseteks · sündis norras 1828, isa tuntud suguvõsast, kalakaupmees, suur tegelane, peres 5 last, ise oli 2. aga vanem vend suri ära ja siis oli tema vanem. · lapsepõlv polnud kerge, isa langes depressiooni, lapsena suhtlusraskustega(ei suutnud kellegi teisega peale pere suhelda,
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid)
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid