Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameerimisega ja haudehitiste rajamisega.
paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee.
Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis astmikpüramiid (esmakordselt rajas sellise endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas). Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja on ainus seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevaks säilinud. Cheopsi püramiid on suurim, umbes 140m kõrge ja aluse pindala on üle 5ha, selle sisse mahuks vabalt Tallinna Olevist kirikutorn (123m). Laotud rohkem, kui 2 miljonist kivipangast, millest igaüks kaalub umbes 2,5t.
Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid
ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Vana riik Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maa-alust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid. Alguses olid astmikpüramiidid, millest ilmselt tekkisid tõelised püramiidid vaaraodele ehitatud kõrgemate mastaabade ülespoole kitsenevate astmete täitmisel. Püramiidide ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis tavaliselt asus maapinnast madalamal, käigud suleti ja peideti pärast matust. Ehitise välispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi
-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Pealinnaks oli Memphis. Vana riigi ajal kujunesid Egiptuse olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule ning usk arvukatesse jumalatesse ja surmajärgsesse ellu. Sellest perioodist pärinevad ka suured püramiidid. Keskmine riik-Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Uus riik-Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m
1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga.
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja
Turgudel rahaga ei kaubeldud. Kaupu vahetati üksteisega: näiteks kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud juurviljade vastu. Kuidas maksid inimesed muistses Egiptuses? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on kokku 30 dünastiat: 1.-3. dünastia valitses arhailist perioodi (ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine.) 4.-8. dünastia valitses Vana Riiki (seda aega tuntakse ka kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstkäsitöö. Hakati kasutama hieroglüüfe) 9.-10. dünastia tõi esimese vaheperioodi (võimule tuli rida nõrku valitsejaid. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda.) 11.-14. dünastia valitses Keskmist Riiki, (tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks.) 15.-17. dünastia tõi teise vaheperioodi (vaaraod on kaotanud kontrolli maa üle.
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina- e
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal
· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad. Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
