LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Maria Emma Rist MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2014 Igal töökohal on ettenähtud omad normid, reeglid ning eeskirjad. Seepärast oodatakse töötajatel käitumist vastavalt neile. Ükskõik millises valdkonnas tööd tehakse, peaks jääma alati ausaks, viisakaks ning käituma eetiliselt. Juhiabidele on koostatud eetikakoodeks, mille sisu nad peaksid teadma ja oskama seda järgida. Juhiabi on inimene, kes on justkui visiitkaardiks organisatsioonile, kus ta töötab. Ta peaks täpselt teadma, mis on tema tööülesanded ning neid kohusetundlikult täitma. Ta ei tohi oma võimupiiri ületada, näiteks käituda teiste töötajate suhtes üleolevalt või käsutavalt. See tekitaks konflikti juhiabi ja personalitöötajate vah...
.......................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades
Mina ja juhiabi eetikakoodeks Sekretär võib töötada nii avalik õiguslikus kui erasektoris. Tema kohustuseks on juhi poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhi ja töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis organisatsiooni külaliste ja klientidega ning tema tööst ja oskustest sõltub suurel määral organisatsiooni maine. Nagu suurel osal siin maailmas on ka sektetäritöös oma head ja vead. Mina, kui tulevane sekretär, pean oma töös lähtuma eetikakoodeksist mis paneb kõik reeglid kindlalt paika. Üks hea sekretär peab olema alati teadlik oma töökohustustest ega tohi ületada võimupiire. See tähendab seda,et oma peaga mõtlemine ja ise otsustamine ei ole kindlasti õige. Ennekõike täidan ma ju otsese juhi poolt antud töökorraldusi. Kuigi tegelikult on küll vahel tahtmine ise otsustada, aga samas saab ju alati teha omapoolseid ettepanekuid ja nõu küsida. Olen nagu üks vahelüli alluvate ja juhi vahel, alati viisakas ja abivalmis
2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Birjo Piiroja, Merike Torm ja Triinu Priks. Nad on EU Dog & Cat Alliance´i Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu liikmed. Nad juhinduvad oma töös vabaühenduste eetikakoodeksist ja annetuste kogumise heast tavast. Suurima kodutute loomadega tegeleva organisatsioonina on nad pühendunud enda piirkondade kahe- ja neljajalgsete kogukonnaliikmete abistamisele. Pakuvad enda viies varjupaigas järgmisi teenuseid: Nad on koostööpartneriteks kohalikele omavalitsustele On lepingupartneriks mitmekümnele kohalikule omavalitsusele üle Eesti, kelle territooriumilt leitud omanikuta või omaniku juurest lahti pääsenud loomad nendeni jõuavad.
Üle-eestiline MTÜ loodi 2007.ndal aastal. Varjupaikade MTÜsse on koondunud seitse kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Läänemaa, Pärnu, Tallinn, Valga, Viljandi, Virumaa ja Võru. 11 tegutsemisaasta jooksul on saadetud uutesse kodudesse üle 10 000 looma. Organisatsioon kuulub EU Dog & Cat Alliance´i ja Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu liikmete hulka. Oma töös juhindutakse vabaühenduste eetikakoodeksist ja annetuste kogumise heast tavast. Varjupaigas pakutakse järgnevaid teenuseid: kohalike omavalitsuste koostööpartnerid, otsitakse loomadele uusi kodusid, võetakse loomi vastu eraisikutelt. Nende eesmärk on pakkuda parimat hoolitsust kodu kaotanud loomadele, aidata loomad koju tagasi, leida omanikuta loomadele uued armastavad kodud ja teavitada inimesi soovimatute lemmikloomade arvukusest.
valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. [http://www.virumaateataja.ee/161106/esileht/15034450.php] Need kolm lauset iseloomustasid head sotsiaaltöötajat kui inimest. Olles mitmeid kordi läbi lugenud ,,Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi" võib järeldada, et sotsiaalala töötaja töö on vägagi kliendikeskne, mis ju tegelikult ongi sotsiaaltöö eesmärk. Eetikakoodeksist lähtudes peaks sotsiaaltöötaja olema kliendi jaoks isik, kes annab head nõu ja on usaldusväärne. Ta peaks oskama läheneda igale kliendile individuaalselt ning lähtuma abivajaja olukorrast. Kahjuks on eetikakoodeksi reeglitest kinnipidavaid sotsiaalala töötajaid vähe. Probleem seisneb ka selles, et sotsiaalalal töötavad tihtipeale inimesed, kes pole saanud vastavat kõrgharidust. Kurbusega peab tõdema, et on ka selliseid sotsiaaltöötajaid, kes kasutavad oma
o Kas salaja üritusele osalemine ja seeläbi ravimseaduse rikkumine on eetiline ja aktsepteeritav. Muid huvigruppe puudutavad eetilisteks probleemideks on: Kuidas suhtuda edaspidi arstidesse ja kas Eesti naised hakkavad kasutama ka edaspidigi Nuvaringi; Kas Ravimiameti seisukoht on õiglane ja eetiline. Juriidiline analüüs: Ravimfirmad peavad lähtuma oma tegevuses Ravimiseadusest ja Ravimitootjate Liidu eetikakoodeksist. Ravimisedus ütleb, et ravimi reklaam peab olema esitatud üheselt mõistetavana ja ilma liialdusteta. Eetikakoodeks jällegi sätestab, et ürituste põhiliseks eesmärgiks peab olema inimeste harimine ja nn. lõbustused on taunitavad. Lisaks sellele peavad üritused toimuma kohas, 8 millel pole lõbustusasutuse mainet. Kuigi Ravimitootjate Liitu ei kuulu kõik ravimfirmad on skandaaliga seotud firma selle liige (Ravimiseadus, Ravimiameti..
Need kassile iseloomulikud tahud sümboliseerivad lojaalsust, kompetentsust, enesekindlust, väärikust ja enesevalitsust igale sekretärile 27.09.2013 vajalikke isiku-omadusi. Neid positiivseid väärtusi soovib kehastada ka juhte abistavaid spetsialiste koondav Eesti Juhi Abi Ühing. 1.4. Muu informatsioon Leidsinveel põnevat informatsiooni toimuvate ürituste kohta. Samuti kutsesüsteemi, kutse andmise ja sekretäritöö eetikakoodeksi kohta. Sekretäritöö eetikakoodeksist jäi meelde,et eetikakoodeksi järgmine on kohustuslik kõigile Eesti Juhi Abi Ühingu liikmetele ja soovitatav ka ühingusse mitte kuuluvatele sekretäritöö tegijatele. Samuti peab alati meeles pidama, et olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida. Klient soovib alati suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega ja tema hoiak ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks
, (instrumental codes). . ., . . ., , , , . . 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtumispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? ( .. ) : , , , . , , , . 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist enam levinud mandri-Euroopas kumb USAs ja Suur-Britannias? , : , . , , , , . 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite-osa peamised teemad? : , (.. ) ( ).*** - , , , ** , *** ** , , , *** - , , , , 16. Mida kujutab endast sotsiaalse vastutuse kontroll eetika-koodeksi osas? Millistest etappidest see koosneb
tehingutega. 2. Kasutame vara heaperemehelikult ja säästlikult. Karmen Tamm 155144TABB24 3. Me kohtleme kõiki viisakuse, lugupidamise ja tähelepanuga. 4. Hoidume suhetest avalikkuse, klientide, partnerite, konkurentide ja kolleegidega, mis mõjutavad või näivad mõjutavat meie erapooletust. 5. Me ei paku oma tegevusega tööandjale konkurentsi ega tekita ettevõtlusega tegelemisega tööandjale kahju. 6. Juhindume igapäevatöös eetikakoodeksist. Eesti Energia eetikakoodeksi eesmärk on tööalaste käitumisreeglite kindlaksmääramine. Eetikakoodeksi põhimõtete järgimist ootame kõikidelt töötajatelt, juhatuse ja nõukogu (sh nõukogu komiteede) liikmetelt kui ka koostööpartneritelt. Me usume, et eetikakoodeksi järgimine aitab kasvatada kontserni väärtust nagu selle eiramine võib kahjustada mainet. (Sotsiaalse vastutuse..., 2014) Tehniliselt ei astunud Eesti Energia ka oma eetikakoodeksi vastu. Telefoni teel öeldigi
nõudelehtede koostamine ning lattu viimine. Seega poes käimised võisid kõik plaanid kergesti segi lüüa. 2.6 Üldised kokkulepped Eesti Energia sisekorraeeskirjas on kindlaks määratud tööandja ja teenisutjate käitumisreeglid ning pooltevahelised kohustused töö- ja teenistussuhetes, lähtudes Eesti Vabariigi õigusaktidest. Veel on seal kirjas, et olukordades, mida ei reguleeri eeskiri, tuleks lähtuda eetikakoodeksist. Sisekorraeeskirjas on määratud ka tööaeg ja puhkepausid, kuna töötatakse palju arvutiga siis on töötajatele jagatud ka lehed, kus on mõned võimlemisharjutused, et mitte kehale liiga teha. 2.7 Töökoha keskkond Oma praktika ajal viibisin ruumis koos oma juhendajaga, ruum polnud küll väike, kuid kitsas, sest seal oli palju kappe ja suur laud, mille ühes otsas istus juhendaja ja teises otsas mina.
Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudutavat artiklit (teadusandmebaasist leitud artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics) · Vormistada vastavalt kirjalike tööde juhendile ja saata hiljemalt 19. märtsiks e-posti teel [email protected] Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb moraaliga e moraalifilosoofia. Eetika kui moraaliõpetus heast ja halvast, õigest ja valest Eetika põhiküsimus Kuidas peaks olema?
võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad tehakse kindlaks riskianalüüsi põhjal. Tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil, kes peab tervisekontrolli tegemisel lähtuma Rahvusvahelisest Töötervishoiu Spetsialisti Eetikakoodeksist. Nimekirja koostab tööandja.Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse *Töökeskkonna ohutegurid( peab oskama seletada lahti): 1. Füüsikalised ohutegurid *müra- ebasoodne inimesele alates 60dB; lubatud maksimaalne on 85 dB; -kahjulikeimad kõrgsageduslikud(ketassaag) ja impulsiivsed(stants) mürad
polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, et kindlustada kõigis allettevõtetes, mis harunevad laiali erinevates riikides, ühtne käitumispoliitika. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on levinud mandri- Euroopas, Kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrreldes normatiivse eetikakoodeksiga on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed aga Ameerika Ühendriikides, sest Euroopas reguleerib seadus ettevõtte suhteid töötajatega, tarbijatega, keskkonnaga täpsemalt ja rangemalt, mistõttu eetikakoodeks võib olla üldsõnalisem
Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta); sotsiaalseid kohustusi võtvad (ehk väljapoole suunatud).
sest on ju arvuti eelis just selles, et ta kiirendab info levitamist. käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste Mida kujutab endast suurusjärguefekt, mida mõistliku dokumentideta. jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam konfliktid? Suurusjärgu efekt see põhineb nähtusel, et levinud mandriEuroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? kiiruse kasvuga suurusjärguvõrra (so 10x kasvuga) muutub Miks?Väärtustel põhinev eetikakoodeks on tavaliselt lühem ja meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame üldsõnalisem. Võrreldes normatiivsete koodeksitega on nad seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis pikaajalised
oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest
oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest
oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest
Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? · Polütsentristlikud emafirma oma käitumisreegleid tütarfirmadele ei suru · Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses (koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika) 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suur-Britannias? Miks? Võrreldes normatiivsetest eetikakoodeksitest on väärtustel põhinevad pikaajalised, lühikesed, üldsõnalised. Mandri-Euroopa, UK väärtustel põhinevad; USA normatiivsed On tingitud õigussüsteemide erinevusest. 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite-osa peamised teemad? · Eetiliste veendumuste kirjeldus (positiivne, mõtlemissuunad) · Käitumisnormid (negatiivne, keelud) 16
korras (AdvS § 2 lg 4). Seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu sai Eesti Advokatuur 1. mail 2004 Euroopa Liidu Advokatuu- ride ja Õigusliitude Nõukogu (ingl k The Council of Bars and Law Societies of Europe, ametlik lühend CCBE) täisliikmeks. Seetõttu lähtub advokatuur oma tegevuses lisaks riigisisestele seadustele ka Euroopa Liidu õigusaktidest, CCBE aktidest, eeskätt viimase poolt vastuvõetud Euroopa advokaatide eetikakoodeksist*6 ning Euroopa õiguskutse tuumpõhimõtete hartast.*7 Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamisel on alu- seks võetud ka nõuded, mille on kehtestanud IBA, mille liikmeks Eesti Advokatuur on alates 1991. aastast. Mõnest põhiprintiibist ja -nõudest alljärgnevalt lähemalt. Advokatuuride kui advokaatide kutseühenduste jaoks on kõikjal oluline seaduse tasandil tagatud tegut- semine omavalitsuslikel põhimõtetel. ÜRO Peaassamblee kiitis oma 14. detsembri 1990. a resolutsiooniga
või milles tuleb teha muudatusi. Lõunaameeriklane näeb lepingus ideaali, mille saavutamine pole kuigi tõenäoline, kuid millele on alla kirjutatud, et vältida vaidlusi. Kui ettevõtte teeb koostööd mõne eelnevalt nimetatud riigiga, siis on väga oluline teada, kuidas eri rahvused lepingutesse suhtuvad. Kui seda ei teata, siis võib hiljem sellest palju segadust tekkida ja koostöö ei pruugi sujuda nii nagu võiks. Sekretär peab oma töös juhinduma sekretäritöö eetikakoodeksist „Eetikakoodeksite käsiraamat”. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Kõik, mis võib eestlaste jaoks tunduda eetiline, ei pruugi seda olla teiste rahvuste esindajate jaoks. Enamiku kultuuride esindajad peavad ennast eetilisteks, kuid eetikat on kerge pea peale pöörata. Ameeriklane nimetab jaapanlast ebaeetiliseks, kui viimane lepingut rikub. Jaapanlane ütleb, et ameeriklase poolt on ebaeetiline rakendada lepingutingimusi, kui asjaolud on muutunud
· Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Nemad koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika. Miks? Et tagada eri kultuurides muidu erinevalt tõlgendavate põhimõtete ühtne tõlgendamine. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suur-Britannias? Miks? Võrreldes normatiivsetest eetikakoodeksitest on väärtustel põhinevad pikaajaliste huvidega, küllaltki lühikesed ja üldsõnalised. Seetõttu on neid võimalik ka kauem ja laiemalt kasutada. Normatiivne eetikakoodeks on aga märksa põhjalikum ning annab ka töötajatele konkreetseid juhiseid, kuidas teatud olukordades käituda.
menetlust kergekäeliselt.*28 Kuna üle 2/3 algatatud asjadest on jõudnud ka süüdimõistva lahendini, võib väita, et menetlused on enamasti algatatud tõsiste eksimuste korral. Mis puutub distsiplinaarsüü- teo mõiste sisustamisse, siis esmajoones annavad väidetavalt taunitavale tegevusele hinnangu menet- luse algataja ja distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüüteo sisustamisel saab lähtuda kohtunike täis- kogu kinnitatud Eesti kohtuniku eetikakoodeksist*29, aga ka avaliku teenistuse seadusest.*30 Iga dist- siplinaarsüütegu on ühtlasi kohtuniku eetikakoodeksi rikkumine, vastupidine aga ei pruugi alati keh- tida, sest tegemist on soovituslike juhistega parimaks võimalikuks käitumiseks. KS §-s 56 sätestatud kohtuniku vande tekstist lähtudes tuleks ka Eestis kohtuniku vastutus reeglina välistada, kui kohtula- hend on kujunenud kohtuniku siseveendumuse põhjal ja väljendab seda, kuid erineb tavapärasest praktikast
7. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus 1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. (2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast 8
7. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. (11) Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. (2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1
(TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, 2015) 1.8. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on asutatud 5. mail 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Alates 2000. aastast on EOÜ rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International täieõiguslik liige ja koostööpartner Eestis. 2012. aasta detsembri seisuga on EOÜ-s üle 500 liikme. Oma tegevuses nad lähtuvad Eesti vabaühenduste eetikakoodeksist (kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu). Eesti Ornitoloogiaühing on lindudest, nende uurimisest ja kaitsest huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus. EOÜ liikmeks võib olla iga inimene, kes toetab ühingu tegevuse eesmärki, milleks on Eesti linnustiku kaitse, uurimine ja tutvustamine. Oma eesmärkide saavutamiseks aitavad täiendada teadmisi lindude bioloogiast, annavad juhendeid vaatluste ja
(näiteks mängude mängimine tööandja arvutil) kuni äärmiselt tõsiseni (viiruste levitamine ja teiste arvutite ründamine) 30. ACM/IEEE eetikakoodid ja printsiibid ning nende seletused. ACM ja IEEE liikmed allkirjastavad liitumisel vastava organisatsiooni eetikakoodeksi. Eetikakoodeks sisaldab kaheksat põhimõtet professionaalsete tarkvarainseneride käitumise ja otsustuste jaoks. 8 printsiipi: eetikakoodeksist: ● PUBLIC ○ Software engineers shall act consistently with the public interest. ● CLIENT AND EMPLOYER ○ Software engineers shall act in a manner that is in the best interests of their client and employer consistent with the public interest. ● PRODUCT ○ Software engineers shall ensure that their products and related modifications
Psychologists recognize that fairness and justice entitle all persons to access to and benefit from the contributions of psychology and to equal quality in the processes, procedures, and services being conducted by psychologists. • Principle E: Respect for People's Rights and Dignity Psychologists respect the dignity and worth of all people, and the rights of individuals to privacy, confidentiality, and self-determination. Väljavõtteid eetikakoodeksist • Tegutsemine oma kompetentsi piirides • Informeeritud nõusolek (informed consent). Osalemiseks, salvestamiseks, tulemuste kasutamiseks • Füüsiliste ja vaimsete kannatuste vältimine • Konfidentsiaalsus. Ei levita kogutud informatsiooni • Privaatsuseaustus. Ei sunni inimest ennast avama - vastu tahtmist, sunnitult • Selgitamine (debriefing), eriti peale katteloo kasutamist • Õigus loobuda • Plagiaadi vältimine • http://www.apa
annaabi.ee 
