Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit
NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu
NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu
uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa on teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest sündmustest, kuidas tänu Ivan orvalae ja tema mõistlikusele ei võeta vastu Eestisse nii kergekäeliselt Poola tanke nagu Päts võtis Molotovi tanke. lühike lisaosa lõpeb sellega, et
Selle vältimiseks tuleb meil leida alternatiiv. Üks võimalustest on põlevkiviõli ja gaasi koos tootmine. See võimaldab põlevkivist kaks korda rohkem energiat kätte saada samas vähenevad ka CO2 heitmed ainuüksi elektritootmises poole võrra. Tähtsaim on aga vabadus ja kindlustunne mille saavutame oma gaasi tootmisel. Vene gaasist vabanemiseks astusime suure sammu kui Eesti ja Soome peaministrid teatasid, et hiljemalt aastaks 2019 rajame LNG terminali nii Soome kui Eestise. Peaminister Rõivas ütles, et .“Eesti sõltuvus energiavarustuse osas on küll Euroopa Liidu üks madalamaid, aga gaasi osas oleme äärmiselt haavatavad. Tänane kokkulepe tähendab seda, et 2019. aastaks on meie energiasõltuvus gaasi osas lahenenud ja saame endale gaasi vajadusel üle terve maailma tarnida.” Selle realiseerimine tähendaks, et meie energiajulgeoleku ainus nõrk koht saaks parandatud ja mis kõige tähtsam oleksime vaba Venemaa gaasist.
1. Raamat ilmus 1956. Selle kirjastas Eesti riiklik kirjastus. 2. Raamatu tegevusaeg ei olnud nimetatud, aga otsides internetist leidsin, et see toimus 1903. aastal 3. Raamatu tegevuskoht oli Euraasia mandril, Kagu-euroopas. Reis algas Eestis. Sealt sõitis ta Riiga, Riiast Berliini, Berliinist Prahasse, Prahast Viini, Viinist Budapesti (vahepeatus), Budapestist Belgradi, Belgradist Sofiasse, Sofiast Konstantinoopoli (praegune Istanbul) ja sealt tagasi Eestise. Teekonda Eestisse tagasi polnud kirjeldatud. Joonis 1: Eduard Vilde teekond reisi vältel 4. Raamatu jooksul käib Eduard Vilde erinevates kohtades ja suhtleb erinevate võõrestage. Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi kogemusi saada. Siis ta tuleb tagasi Eestisse ja saab ideid ja mõtteid seedida ja rõõmustada, et jõudis tagasi kodumaale
· Poliitilised vangid said koju tagasi pöörduda (30 000 inimest) · Inimeste sissetulekud kasvasid · 60. aastate lõpul hakati majandeid ühendama ja Eesti muutus suureks sealiha ja piima tootjaks. · Tööstuses oli põhirõhk endiselt rasketööstusel. (põlevkivi, energeetika, masinaehitus) · Kultuurielu muutus aktiivsemaks, seda perioodi nim. Ka ,,kuldseteks kuuekümnendateks" · Mõnel määral paranesid suhted läänega. Eestise jõudsid uued teadusharud: sotsioloogia, küberneetika, kunstisuunad · Eestis kuulati välisraadiojaamasid (Ameerika hääl) Stagnatsioon e. Seisakuaeg 1964 aastal sai NLKP juhiks Leonid Breznev. Esialgu kestis lahedam elu edasi, kuid 1968 kõik muutus. Põhjuseks sai Praaha kevade lämmatamine nõukogude tankide poolt. Osa inimesi ei leppinud korra karmistamisega, vaid hakkasid vastu. Neid inimesi kes keeldusid nõukogude võimu toetamast nimetati ,,teisiti mõtlejateks e
seis ei olnud nii soodne, kui inimeste valmidus. Õpetajate seminari loomisega 1684 B.G Forseliuse poolt, hakati õpetama kihelkonna poisse koolmeistriteks, sest õpetajaid, kes oskasid eesti keeles haridust anda oli vähe. Tänu millele olukord hakkas paranema ja oli teada juba 41 talurahva koolist, mis tegutses. Edasi nõudis kuningas iga kiriku juurde kooli ja kooli võeti lapsi, kel ei olnud võimalus kodus haridust saada. Samuti hakati esimesi gümnaasiume Eestise looma (esimene Tartu). Samuti loodi ka esimene ülikool Tartu J.Skytte poolt 1632, mis on tänani suurim ja tähtsaim ülikool Eestis. Rahvakoolide, gümnaasiumite ja ülikooli rajamine oli suur ja tähtis samm eesti rahva jaoks ja nende hariduse edendamiseks. Anti välja ka esimene eesti keelne aabits ja esimene eesti keelne gramamatika. Nende kõigi loomine on ilmselt kõige oluliseimad toimunud muudatustest Rootsi ajal Eestis.
tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart mitmes venekeelses koolis ning Eestise tulles läks ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töödata. Ta läks tööle teatrisse Vanemuine. Seal ta töötas dramaturgina ning peale seda Eesti raadios kuuldemängude toimetajana. Lennart Meri esimene raamat oli ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema reisist Kesk-Aasiasse aastal 1958. 1963. Aastal võeti Lennart Meri Eesti kirjanike liidu liikmeks. Lennart
Detsembril 91. Aastal Vene, Valgevene ja Ukraina vahel, paari nädala pärast (21.) liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis NSVL täieliku lagunemiseni. 25. Detsember 91. Aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmine päev teates Ülemnõukogu ametlikult NSVL laialisaatmisest. Jeltsin sai Gorbatsovilt ,,tuumanupu" 29 Uue ärkamisaja algus 1986. Aasta lõpul hakkas Eesti sisepoolitiline olukord muutuma NSV-s, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestise uue fosforiidikaevandus. Rahvas hakkas protestima (fosforiidikampaania) selle vastu. 1987. Augustis loodi esimene poliitiline ühendus : Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) (eesmärgiks oli tuua päevavalge tõeline MRP sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele) 23. Augustil Tallinnas Hirvepargis korraldati poliitiline meeleavaldus. Ühiskonna Politiseerumine 1987- aasta lõpul loodi esimene demokraatikele põhimõtetele tugenev massiorganisatsioon
Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin
Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin
8. Iseloomusta Eesti rahvaarvu muutumist läbi ajaloo. V: 13.saj algul elas Eestis 150 000 - 180 000 inimest. Rahvaarv kasvas ja 16.saj keskpaigaks oli meid umbes 300 000. Nälja, katku ja sõdade tõttu kahanes rahvaarv alla 150 000 elaniku. Rootsi ajal 17.saj lõpul oli u 400 000 inimest. Põhjasõja ja katku järel taas alla 200 000 inimese. 2. Sajandiga kasvas rahvaarv miljonini ja 20.saj pidurdus juurdekasv ärsult. Pärast II maailmasõda asus Eestise elama palju inimesi mujalt liiduvabariikidest, mis tõstis rahvaarvu 1,57 miljonini. Pärast seda on Eesti rahvastik pidevalt vähenenud. 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi? V: Et riigid oskaksid arvestada näiteks töökohtade arvu, kulutuste ja majanduslike olude arvestamisega. 10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal? V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad. 11
Õhu liikumine toimub kõrgrõhkkonnas põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Tsüklonis on ilm muutlik, pilvine ja sajab, tuuline. Põhjapoolkeral liigub vastupäeva aga antitsüklonis päripäeva. Ilm on pilvitu ja sademeteta. Lõunapoolkeral on kõik teist pidi. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 23. Millise ilma toovad eestise tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Kui külm õhk soojale õhule peale tungib tekib nende kokkupuutealale külm front aga kui soe õhk külmale õhule peale tungib tekib soe front. Kuna külm õhk on soojast õhust raskem, siis tõstab see peale tungides enda ees oleba sooja õhu järsult üles. Tekivad pilved ja tuleb äike ja sademed.
on immigrant. Eestis arvatavasti sellist probleemi ei tekiks, sest üldjuhul ei ole eestlased immigrantide suhtes põlglikud. Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgub, et 16 protsenti Eestis elavatest inimestest ei soovi, et teistsugused inimesed riiki tuleksid. Enamus, ehk ligi 80 protsenti, lubaks riiki tulla mõnedel immigrantidel (Tatrik, 2015). Mida Eesti võiks teha? Minu hinnangul ei ole Eesti immigrantide integreerumisega väga edukalt hakkama saanud. Eestise ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole (Maarits, Rahvusringhääling, 2017). See on ilmekas fakt, et immigrantide integratsiooni poliitika on valesti ülesse ehitatud või suisa puudulik. Vale on juba see, et neid paigutatakse üle Eesti laiali. Seda on tunnistanud ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, et viga oli paigutada pagulased üle riigi laiali ja
väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 65. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussiks on see, et saab kaupa osta odavamalt dollarites ning transportida Eestise ning müüa kallimalt eurodes maha. Kallinemise puhul tuleb käituda vastupidiselt. 66. Inkassoarvelduse olemus Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid
· Eesti poliitikud pigem toetasid Saksa võimu kui Nõukogude võimu ning asusid koos Saksamaaga sõjalisele võitlusele NSV Liidu vastu. 11.2 Valitsemise korraldamine ja tähtsamad võimurid Eestis astus 1941 suvel ja sügisel tegevusse Saksa okupatsioonivõimu aparaat: · Hakkasid jälle tegutsema Eesti Vabariigi seaduste alusel taastunud omavalitsused · Saksasõbralikud poliitikud, kes tegutsesid saksa tagalas välismaal naasid Eestise moodustama Eesti Omavalitsuse tuumiku · Moodustati Saksamaa sõjaväelised- ja tsiviilasutused Eestis kehtis Saksa sõjaväevõim, mis koosnes: Sakslaste Julgeoleku politsei Eestis - Martin Sanberger alluvuses 1) Komandandid linnades ja asulates 2) piirkonnakomissariaadid Eesti Omavalitsusjuht- Hjalmar Mäe alluvuses 1) Direktooriumid ja keskasutused 2) Maa- ja vallavalitsused 11.3 Rahva suhtumine Litzmann ja Sandberger olid ühisel arusaamal, et Saksamaa eesmärgid tuleb
uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa Teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest sündmustest, kuidas tänu Ivan orvalae ja tema mõistlikusele ei võeta vastu Eestisse nii 13
(sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, Nõukogude Liidu konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine-endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine,massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61000 inimest) Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette jaründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon:
hääletanud ei toetanud relvastatud mässajaid, mida tõestab ka fakt, et peale mässu mahasurumist Eestis mässajate toetuseks streike ei toimunud. Sellega hoidis rahvas nn. ,,kommunistliku paradiisi" endast veel 16 aastat eemal. Lisad Nimi Tegevus 1920ndate I Eestisse saabumine Saatus poolel Jaan Anvelt 1921 saabus Venemaalt Viibis illegaalselt Põgenes Venemaale Eestise, 1925. aastani Eestis, osales osales põrandaaluses põrandaaluses tegevuses liikumises Rudolf 1924. aasta alguses oli Saabus Venemaalt, Põgenes Venemaale Vakmann Kominterni Eesti organiseerides ka sektsiooni sekretär kommunistide Eestisse toimetamist
tagumise teel ürit nende kuju muuta et neile kasutusotstarve leida. Seal, kus toimuvad põhjapanevamad muutused, seal eristatakse perioodi mida nim eneoliitikumiks.Erist välja Lähis-Idas, Balkanil ja tp Ukraina alal. 4atuh märgati et metallist on esemeid parem valamise teel kui tagudes->avastati pronks. Pronk= vask+tina. Pronks avastati u 5 atuh Lähis-Idas, üsna pea levis Euroopasse üle Balkani või tulles üle Väike- Aasia ja Kaukaasia. I pronksesemed jõudsid Eestise üle Kaukaasia. Balkanil arvestatakse 4 atuh pronksi levikut. Põhjapoolse Euroopa jaoks oli oluline Kesk Euroopa , kust leidus ka vase ja tina maake.pronksi kasutuselevõtt tõi kaasa muudatused, sest pronksiks vajalikke metalle leidus suhteliselt vähe üksikutes piirkondades. Seal kus neid leidus ja kus need tulid tekkisid suured rikkused. Teatud piirkonnad hakkavad kiiremini arenema, toimub arengu ebavõrdsus. I pronksesemed olid ilmselt piisavalt kallid ja kus neid
enne kui tema tööd ei alusta, ei tohi keegi kalale minna, sest alandlikule prouale tehtakse kõik teed ees vabaks ja kummardatakse aupaklikult tere kui too möödub. Jevdokial on aga ise üsna ükskõik kõigest ja ta suht laisalt ütleb tervist vastu, ta leiab selle alandlikuse ja abituse vastikuna ja on pettunud, et ta rahvas nii primitiivne ja labane on. Väheteatud on aga see, et Jevdokia pärineb Eestist tegelt ja kui oli noor siis tihti öö varjus sõudis teise poole järve Eestise kuid nüüd on ta vananenud ja lausa kolm nädalat haigevoodis olnud. Kogu küla on masenduse ja palves kuna kui Jevdokia ei saa tööd teha siis ei tee keegi midagi. Oma surmavoodis kutsus Jevdokia oma 14 last viimne kord kokku, telegramid ja kirjad liikusid läbi Euroopa oma suguvõsa kokku kutsumas. Kui ta pojad ja tütred olid ta ümber märkis ta, et kõik neist on sündinud eestlastest isasedele. Jätkab kahe rahva võrdlemine kus Jevdokia toob välja
hobustega. Sihipärane aretamine algas 1921. Aastal, kui Rakveres loodi raskeveo ardenni tõuselts ja märgiti tõuraamatusse. 1923-1925 toodi sisse 103 raskeveo hobust. Selle tulemusena hoogustus puhasaretus ja märgistuseks sai ,,A". Ja Eesti kohaliku märgistus oli ,,EA". Üheks lõuna-eesti suurimaks kasvatajaks oli Kuuste vallas, Jüri Otas. See oli enne II m.s. 1948 loodi Rakveres Eesti Raskeveo Hobuste Riiklik Aretus Tõulava. 60-tel see siiski likvideeriti. 1953 toodi Eestise nõukogude raskeveohobuseid( 2 tk). Hiljem veel 10 looma. Eesti raskeveohobune on varavalmiv. Täiskasvanuks võib saada juba 2,5 aastaselt. Ka suguline kasutusaeg ei ole nii pikk kui teistel, 14-16 aastat. Tiinestumine on madal. Ainult 60 % kanti. Eksterjöörilt on sarnane Leedu ja Läti raskeveohobustega. Eesti raskeveohobune on tüse, keskmise suurusega ja öeldakse, et madalajalgne, aga Heldur Peterson väidab, et ei ole. Pea on keskmise suurusega,
Umbes 3000 a. paiku e. Kr. hakkas Eestis levima uus kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Kasutati hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirveid, mis meenutasid venet ehk paati. Siit nimetus-nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Selle kultuuri asutajateks loetakse lätlaste ja leedulaste eelkäijaid. Nooremal kiviajal hakati tegelema algelise maaviljelusega, karjakasvatusega. Asustus kaugeneb veekogudest. 3. Pronksiaeg (1800-500 e. Kr). Eestise toodi esimesed pronksesemed. Eestis pronksi ei toodetud kuna puudusid tina ja vask. Tekivad kindlustatud asulad, üksiktalud, põllumaa eraomand. Pronksiaja lõpupoole hakati asulaid ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kiviseintega. Oli kogunenud vara, mida vaenlastel põhjust himustada ja endal kaitsta. Ühe asukoha järgi Saaremaal kutsutakse kogu seda kultuuri Aslakultuuriks. 4. Rauaaeg (500 e. Kr-1200 p. Kr. ) Süveneb varanduslik ebavõrdsus
(96/71 direktiiv + seadus, meie kursusel ei puuduta, millist õigust kohaldada kui on lähetus) Eestis on ehitusettevõtte, saab tellimuse Soomest, kuhu lähetatakse eesti töötaja (nii rendi kui ka TL) – kui Eesti õigus on soodsam, siis eesti seadus, aga üldjuhul lähetusriigi seadus. Kui Eestise tuleb lähetatud töötaja, siis TVL lahendab seda, kohaldab Eesti õigust nendes tingimustes, mis on paremad kui asukohariigi suhtes. Ukrania ei ole EL liige, aga võib ikkagi TVL minna ja lahendab Eesti õiguse järgi vaidlust - kollektiivne töövaidlus on kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli
Sõja aastail hävisid mitmed suured tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest. Väliskaubandus oli täielik riiklik monopol, teised said kaubelda ainult riigiloal. Kehtis range sissevedamispiir. Piirati luksusesemete kogust. 1919. aastal rajati aktsiaselts Revalis (Jaak Poska, Köstner)- Omal ajal kirjutati palju halba aktsiaseltsi kohta. Revalise tõttu saabus Eestise kaupu, mida polnud vaja (Kauplesid ameeriklastega, kes müüsid neile sõjaväe baasist asju), osteti näiteks kuivatatud kartuleid. Ilma Revaliseta olnuks Eesti majandus peale Vabadussõja mitte tulnud toime. Tööstus: Sõja puhkedes jäeti seisma Saksa riikidele kuulunud tööstusettevõtted. 1915. aastal lasti õhku tselluloosi vabrik Pärnus (Saksa dissantväe poolt). Lasti õhku Wildemari nahavabriku. Tallinna suured laevatehased tühjendati resurssidest ja kütustest
annaabi.ee 
