Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti talupoja eluolu 19. sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talud, rehielamu, põllutööd, sumbküla, taludes, rehetuba, saun, talus, kõrvalhoone, suvine, sõnnik, mõõtühikud, pang, tänapäevaga, ajaga, asunud, maaelu, teistsugune, rikkamad, kaupmehed, tegelemiseks, pinnasest, joogivee, niimoodi, sumbkülad, vooremaal, tihedamalt, setumaal, peipsi, läänemaa, avara, lõunast, roost, õlgedest, hoonelLinnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk-
hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatanum ehk külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Eristatakse tihedaid ja hõredaid sumbkülasid. Neil kõigil on ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Sumbkülad olid levinud Põhja- Eestis ja saartel. Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu, mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune, mis täitis peamiselt majapidamisruumi ülesannet. Rehealusel oli esi- ja tagaseinas lai värav, kust sügisel vili sisse veeti. Talvel hoiti rehealuses koduloomi ja heina ning põhku. Rehetuba kasutati aastaläbi eluruumina. Toa taganurgas asus suur pae-
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K REHIELAMU Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. REHIELAMUST ÜLDISELT ...........................................................................................LK 3 2. REHIELAMU PÕHJATÜÜP ........................................................................................... LK 4 3. REHIELAMU LÕUNATÜÜP ......................................................................................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................................
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks
EESTI TALURAHVA KULTUUR Koostaja : Marju Neemrand Juhendaja : Annemari Vaas SISSEJUHATUS Eestlane on olnud maarahvas. Viistuhat aastat on eestlased Läänemere kaldal elanud. Nad on püsima jäänud tänu maale ja metsale. Metsade keskele rajas ta oma talu. Mets varjas teda vaenlaste eest. Talus kasvas eestlane kokku maaga Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Muinasajast alates on pere ja kodu olnud kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis. Vanemas eesti keeles tähendas "pere" üldiselt sedasama, mis talu. Esiaja ühiskonna algüksuseks oli perekond. Naabermaadega võrreldes oli külakultuur Eestis suhteliselt nõrk
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
pleegitasid. Meestel võisid olla pikad juuksed, hoolitsetud habemed ja vuntsid. Mõnel naisel oli keerulisse sõlme seotud soeng. Tegevusalad Viikingid olid oma naaberrahvastele hirmuäratavad röövlid. Kuid viikingid olid ühtlasi ka põllumehed, kalurid ja käsitöölised. Nad olid kogenud meremehed ja laevaehitajad, aga ka rändurid ja maadeavastajad. Viikingite peamiseks tegevusalaks oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus – mitte ainult toit, vaid ka riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid. Vilja tuli kasvatada piisavalt, sest ainult nii oli võimalik üle elada Skandinaavia pikk talv. Tavaliste põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid: pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ja paate. http:// www.shipsonstamps.org/topics/html/eric.htm
annaabi.ee 
