Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hundikuu" - 5 õppematerjali

Rahvakalender
17
ppt

Rahvakalender

Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest ­ põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine ­ edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Kuude rahvapärased nimetused
2
docx

Kuude rahvapärased nimetused

põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused sudenkuu, hundikuu, vastlakuu, radokuu, külmakuu, lumekuu, tuisukuu, võru: radokuu MÄRTS Gregoriuse kalendri kolmas kuu, paastukuu. Teised nimetused kevadkuu, linnukuu, urbekuu, vastlakuu, hangekuu, helmekuu, võro paastukuu APRILL Gregoriuse kalendri neljas kuu, jürikuu. Teised nimetused mahlakuu, sulakuu, naljakuu, puhkekuu, poolikuu, lihavõttekuu, võru: mahlakuu MAI Gregoriuse kalendri viies kuu, lehekuu. Teised nimetused mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu, võru:lehekuu JUUNI

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist
Tekstivorming
10
docx

Tekstivorming

Toomas Linnupoeg Tallinn 22 Peeter Peedimaa Pärnu 38 Märt Moosimaa Jõgeva 41 Ants Aasamaa Viljandi 28 Harjutus 11. Korrigeeri see lindiltLäbivaatus valikuga Keel/Sea õigekeelsuskontroll. Vanasõna ütleb, et heal lapsel on mitu nime. Nii ka veebruaril: küünlakuu, vastlakuu, hundikuu, kassikuu, pudrusöömise kuu. Hundikuu nimetus tuleb sellest, et vanasti luusis veebruarikuus ringi ilmatu hulk näljaseid võsavillemeid. Tänapäeval saab kriimsilmaga kohtuda ainult loomaaias. Saksamaal kutsuti veel mõnikümmend aastat tagasi veebruari kassikuuks. Sel kuul tuleb kiisudele ise süüa anda, sest hiiri ja rotte napib. Veebruaris on õige mitu tähtpäeva. 2. veebruar - küünlapäev. Kirikukalendris on ka selle kohta ilus legend. Nimelt läks Maarja vastsündinuga esimest päeva jumalakotta

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Eesti rahvakalender
4
odt

Eesti rahvakalender

viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis. 14. jaanuar ­ taliharjapäev ­ päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17. jaanuar ­ tõnisepäev ­ ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük. 25. jaanuar ­ paavlipäev ­ ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi. · Veebruar (vastlakuu, küünlakuu, hundikuu): 2. veebruar ­ küünlapäev ­ ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar ­ madisepäev ­ putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta,

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
12 allalaadimist
Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo, talve poolitaja, sellel päeval pidi olema pool loomatoidust järgi olema • 17.jaanuar Tõnisepäev- ennustati missugused ilmad tulevad suvel ja viljakasvu(saaki), hakkas Lutsu püük • 25.jaanuar Paavlipäev- ennustati suve ilmu( kui päike paistab, siis tuleb päikseline soe suvi) • Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR • 2.02küünlapäev- valmistatu toitu(tanguputru); kui sajab lund tuleb hea Räime saak. • 14.02 valentinipäev- • 24.02 madisepäev- putukatel ja mardikatel tuleb elu sisse; kui sellel päeval tuleb palju lund tuleb ka palju parmusid; ei tohtinud kapsaid, ube, herneid keeta, siis nad lähevad kasvu ajal ussitama. MÄRTS- paastukuu • 1.03 Jevdokiapäev- lindude saabumis päev ja visatakse neile toitu; • 8

Kultuur-Kunst → Kultuur
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun