Aritmeetiline keskmine Küsimus 8 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised järgnevatest arvnäitajatest iseloomustavad keskmist tendentsi? Vali üks või enam: Kaalutud aritmeetiline keskmine Variatsioonikoefitsient Mediaan Mood Dispersioon Standardhälve Küsimus 9 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab ... Vali üks: standardhälve mediaanist standardhälve aritmeetilisest keskmisest aritmeetiline keskmine standardhälbest Küsimus 10 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Kogutud andmete põhjal arvutati meeste vanuse standardhälbe väärtuseks 12 ja naiste vanuse standardhälbe väärtuseks 7. Milline väide on õige? Vali üks:
ülesande korral 1, aeg min. 2, aeg min. on standardhälve suurem. Kuid tuleb arvestada, et ka keskmine sooritamise aeg on suurem. Siin ei piisa 4,4 18,1 standardhälvete võrdlemisest. Tuleb leida, mitu 2,4 7,4 protsenti standardhälve moodustab aritmeetilisest 5,5 18,8 keskmisest. See suhe on variatsioonikoefitsient. 1. ülesande korral on variatsioonikoefitsient suurem, 7,6 19,1 järelikult 1.ülesande sooritamise aeg varieerus rohkem. 7,4 20,6 8,5 24,0 1,6 9,4 4,5 16,4 7,2 18,5
harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus
Vastus: Stabiilsem õpilane on Mari, sest tema variatsioonikordaja on 11,21%, see on väiksem kui Jüril. Mari keskmine tulemus on parem (43,7 punkti). dhälve( kümnendikeni) ja variatsioonikordaja mõlema õpilase jaoks. Jüri Mari Aritmeetiline keskmine 42,2 43,7 Standardhälve 7,1 4,9 Variatsioonikoefitsient 16,82% 11,21% Ülesanne 2 Tabelis on antud ühe ülikooli üliõpilaste vanused. Leia mood ja keskmine vanus ( vastus ümarda täisarvuks). Arvuta tabelisse suhtelised sagedused ( vastused ümarda sajandikeni ) ja joonesta saadud andmetel sektordiagramm. Vanused ( x ) Sagedus ( f ) f*x Suhteline sagedus 42 1 42 0,17% 45 1 45 0,17%
jämevillalammasteks. Orienteeruvalt peetakse kuni 26 µm jämedusega villa meriino-, 26...41 µm krossbred- ja villakut, mille keskmine villkarvade diameeter on üle 41 µm vaibavillaks. Villkarva pikkusel on praktiline tähtsus just villa töötlejale. Eesti villatöötlejad eelistavad tänu olemasolevale masinapargile (kraasvillavabrikud) 5...10 cm pikkust villa, kuid nad tulevad toime ka kuni 13 cm pikkuse villa töötlemisega. Mida väiksem variatsioonikoefitsient on villa pikkusel, seda paremat ja ühtlikumat lõnga saadakse. Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasutamisotstarve on laiem. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale selle pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist
leida järgmisi suurusi: : a. mood oige b. kvartiilhaare oige 12. Milline on standardhälbe arvutamise valem? valem (2) oige 13. Tsebõsovi võrratus võimaldab leida, kui suur osa vaadeldava tunnuse väärtustest a. jääb aritmeetilisest keskmisest mitte kaugemale kui k standardhälvet oige 14. On toodud elanike arv ja tulumaksu laekumine erinevates omavalitsustes. Nende tunnuste varieerumise võrdlemiseks sobib : Variatsioonikoefitsient oige 15. Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab c. standardhälve aritmeetilisest keskmisest oige Indeksid - Test 4 1. Mille järgi võib indekseid liigitada? a. Alus-ja ahelindeksid baasperioodi järgi b. Liht-ja liitindeksid valemi kuju järgi c. Individual-ja üldindeksid objekti struktuuri järgi 2. Määra ära, milline on kvantitatiivne tunnus, milline kvalitatiivne tunnus a. Aktsiate arv kvantitatiivne b. Aktsia tulemus kvalitatiivne
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
Eesti kliima Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud. Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes. Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi. Ainult päikeseilmastik oleks järsult sõltuv sesoonsusest. Tsirkulatsioon töötab sellele vastu. Läänetuulte tõttu mõjutab läänepoolne osa kliimat enam kui itta jääv ala. Mõjutsentrid (kas keskmine õhurõhk on madal või kõrge) määravad tsirkulatsioon (õhuvoolu nende vahel). Ilmavaatluste ajaloos...
Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema o...
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised arit...
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1...
Puuduseks on, et ta ei väljeda rea kõigi, vaid üksnes äärmiste liikmete erisusi.St et suhteliselt erinevate ridade variatsiooniamplituudid võivad osutuda võrdseteks. Keskmine lineaarhälve – Variantide individuaalväärtuste ja nende aritmeetilise keskmise vaheliste hälvete absoluutväärtuste aritmeetiline keskmine. See üldistab lineaarhälve kogumi kõigi liikmete vahelisi erisusi. Selle mõõtühikuks on üksikväärtuste mõõtühik. Variatsioonikoefitsient keskmise lineaarhälbe järgi. – Lineaarhälbe abil ei saa võrrelda eri mõõtüh. esitatud ridade varieerumist. Seda saab lahendada suhtelise variatsiooninäitarvu e. Koefitsiendi arvutamisega. Saadud variats.koefitsient on nimetu suurus, ta on võrreldav mistahes teise nähtuse kohta arvutatud variats.koef.ga. Dispersioon – selle arvutamisel tõstetakse individuaalväärtused ja nende aritmeetiliste keskmiste vahelised hälved ruutu. See omadus ongi teinud disp
pikemat lõnga saadakse ühe inglise naela kammvilla ketramisel ning seda suurem on Bradfordi number (Jaama, 1984). Kahjuks on villa peenuse määramine mõõteriistadega küllaltki aeganõudev ning töömahukas ning Eestis on seda tehtud eelkõige teadlaste poolt. Kõige odavam aparaat villa peenuse mõõtmiseks on mikroskoop, mis on varustatud objektiiv- ja okulaarmikromeetriga. Mikroskoobi all määratakse teatud arvu villkarvade keskmine diameeter ja arvutatakse villaproovi keskmise peenuse variatsioonikoefitsient. Villa peenust võib hinnata ka silma järgi kasutades mikroskoobiga kontrollitud villa etalone, kuid see nõuab piisavalt kogemusi ja tulemused ei pruugi olla täpsed sõltudes suurel määral hindaja oskustest. Lihtsam silma järgi peenuse hindamise viis seisneb villkarva loogete arvu lugemisega ühel sentimeetril (vt. tabel 2). Tabelist 2 nähtub, et peenem vill on säbaram ja omab ühel sentimeetril suurema arvu lookeid.
ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, te...
Dispersiooni kasutamise mõte riski mõõduna tugineb eeldusel, et mida hajuvamad on tulud, seda suurem on nende ebakindlus tulevikus. Finantsanalüüsis nimetatakse standardhälvet ka vastava suuruse volatiilsuseks. Standardhälbe abil ei saa võrrelda eri ühikutes mõõdetavate suuruste varieerumist ning väga erineva nivoo ümber toimuvaid kõikumisi. Mõlemal juhul on vaja leida standardhälbe suhe aritmeetilisse keskmisesse, vastavat suurust nimetatakse variatsioonikoefitsiendiks. Variatsioonikoefitsient on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe: = Variatsioonikoefitsient on ilma ühikuta suurus, võimaldades võrrelda erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieeruvust. Näide 10-11 Variatsioonikoefitsient Esitatud on kolme ettevõtte aktsiakursside aritmeetilised keskmised ja standardhälbed ajavahemikul 01.01.2007 kuni 14.03.2007
5 36 43.1 ja jämedam 43 1 Kahjuks on villa peenuse määramine mõõteriistadega küllaltki aeganõudev ning töömahukas ning Eestis on seda tehtud eelkõige teadlaste poolt. Kõige odavam aparaat villa peenuse mõõtmiseks on mikroskoop, mis on varustatud objektiiv- ja okulaarmikromeetriga. Mikroskoobi all määratakse teatud arvu villkarvade keskmine diameeter ja arvutatakse villaproovi keskmise peenuse variatsioonikoefitsient. Villa peenust võib hinnata ka silma järgi kasutades mikroskoobiga kontrollitud villa etalone, kuid see nõuab piisavalt kogemusi ja tulemused ei pruugi olla täpsed sõltudes suurel määral hindaja oskustest. Lihtsam silma järgi peenuse hindamise viis seisneb villkarva loogete arvu lugemisega ühel sentimeetril (vt. tabel 1). Tabelist 1 nähtub, et peenem vill on säbaram ja omab ühel sentimeetril suurema arvu lookeid.
tulemuse allosadeks, tegurid ei tohi üksteisega dubleeruda) x analüütiline rühmitamine, eksperthinnangud, graafiline analüüs x tegurite arvu ja mõõtühikute määramine x kvalitatiivsete (atributiivsete) näitajate kodeerimine kvantitatiivseteks. 3. Uuritava kogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs (lähteandmete esmane statistiline töötlus) x leitakse statistilised parameetrid ( keskmine, standardhälve, variatsioonikoefitsient, asümmeetria ja ekstsessi koefitsiendid jm) x lähteandmete homogeensuse hindamine ja anomaalsete elimineerimine x andmete vastavus normaaljaotusele x valimi vea hindamine ja kogumi suurendamise võimalused. 4. Resultaatnäitajate ja tegurite korrelatsioonanalüüs x korrelatsioonimaatriksite (lineaarse ja mittelineaarse) analüüs x determinatsioonikoefitsientide hindamine Determinatsioonikordaja iseloomustab mudeli headust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
