Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimu...
10. Korrektuur Korrektuur ehk viia tekst vastavusse toimetuses kasutavate grammatika- ja orgograafiareeglitega. Seda tööd teeb tihti eraldi inimene toimetuses: kas sõnu kasutatakse õiges tähenduses, kas tekst vastab kirjekeele reeglitele ja stiilile, kas nimed on kirjutatud õigesti, kas sõnu on käänatud-pööratud õigesti, kas sõnade järjekord on õige, kas sõnad lauses on õiges arvus või käändes, kas lauseühendid on õiged, kas tekst on sidus ning kas asesõnade viidatakse õigele asjale. TEKSTIDE ÜMBERTÖÖTAMINE JA TOIMETAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED TEKSTIDE ÜMBERTÖÖTAMINE Lisaks tavalisele tekstitoimetamisele on veel lühendamine, värskendamine, kohalikustamine ja PR lugude tegemine onbjektiivseteks ja tasakaalustatud uudisteks. Lühendamine Kui uudis on liiga pikk, siis tuleb lühendada: lõigata loo lõpust lõike maha; visata välja üksikud laused või
Näide: Kõrgel kaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Seistes kõrgel kaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Oma vanemate keelust hoolimata läks poiss tööle. Hoolimata oma vanemate keelust, läks poiss tööle. Noormees astus edasi tagasi vaatamata. Kui des- või mata- lauseühend paikneb aluse ja öeldise vahel, erladatakse ta muust lausest komadega. Näide: Tütarlaps, seistes kõrgel kaldal, ei julgenud alla vaadata. Kui nud- ja tud- lauseühendid (vastavad küsimustele millal?) eraldatakse muust lausest komaga. Näide: Kohv joodud, mindi jälle nõu pidama. Leht loetud, läks ema magama. Läbi lugenud arustuse, asus lugema. Kui nud- ja tud-lauseühend vastab küsimusele missugune? milline?, siis koma ei panda. Näide: Läbi loetud raamat oli väga huvitav. Lõpetatud töö valmis enne tunni lõppu. 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
