Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused, on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim korraldused. Section osakond. Industry tööstus. Assistant Manager abijuhataja.. I am rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde an engineer. I work for an insurance company. Do you work in the sales department? I am the Assistant Sales Manager. I work in an office in the centre of town.. My office is on the iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel first floor. We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going
e o e o ä a a läti keel vene keel i ü u Eesti keel on naaberkeeltest keerukama vokaalisüsteemiga + e ö o veel häälikupikkus ja välde (n läti ja soome k välde puudub) ä a soome keel Prosoodilised vahendid Prosoodia häälikujärjendite erineval viisil hääldamine Intonatsioon (lause tasand) langev neutraalne tõusev imestus lainetav iroonia Rõhk (sõna tasand) Tähenduse eristus (traktorist seestütl; traktorist kes?) Toon (hääle kõrgus sõna või silbi hääldamisel kannab
tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõikude nähtustes) on oluline: intonatsioon kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) 3. Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): · Aeg jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks
”) te – vaste ing the nā – vaste the (mitmus) 6 mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil: matua – täiskasvanu, (lapse)vanem mātutua – vanemad matua tāne – isa matua wawine – ema wāwine – naised 6 Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm, ainsus, mitmus ja duaal, lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte: māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) (häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma) mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa. tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī? Kas me läheme pärast kooli kookospähkleid korjama? tātou – meie (koos sinuga) kolm või rohkem – Ko tātou ka wō. Meie läheme. lāua – nemad kaks – Ko lāua ka wō. Nemad (kaks) lähevad.
tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) · Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi · Eesti keele frektsioon (astmevaheldus): 1. Astmevaheldus on sõnatüve reeglipärane muutmine eri sõnavormides, nii et
· Kokku: kümned, teistkümned, sajad. · Lahku: ühelised, tuhanded, miljonid 2)Omadussõnad (-ne,-line) Nt: 5-aastane, kuuekuune, viieaastane, kahekümne viie aastane 3)Kohanimed Nt: Kitsas tänav, Kesktänav Murded allkeel ehk kohakeel. On seotud mingi osaga riigist. Jagunemine: 1)Kirde-ranniku murre (Ida-Eesti) Soome mõjutus Puudub palatalisatsioon (pehmendamine) Puudub vältevaheldus (häälikupikkus ei muutu) Puudub sise- või lõpukadu. Nt:raudne-> raudane Säilinud vokaalharmoonia. Nt: nädal->nädälä 2)Põhja-Eesti murre: · Keskmurre (Kest-Eesti) Pikad täishäälikud on kaksiktäishäälikud (diftongid) Nt:saapad soapad S->ks Mitmuse osastav kääne : sid->si Nt: huntisid- huntisi
Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus Kõne kirjeldamine Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuulaja (kas enda või teise kõrv). - Kõnelemine algab peast. Ajus tekib mõte, mida kõnega kuulajale väljendada ja liigub
kujutatud objekte. Häälikupikkust muudetakse koostegevuses noopidele või vältemärkidele toetudes Õpilased valivad/tõstavad õige noobi ja osutavad vastavale tähekaardile Eksimuse korral hääldab õpetaja sõna vastavalt lapse valitud noobile, seejärel meenutatakse õiget sõna, muudetakse ja määratakse kõnetaktis häälikupikkus. Oskuse kujunedes hääldab laps ise sõna vastavalt tõstetud noobile. 10. Kodeerimine (e. tähevalik ja kirjutamine) Tähtede õppimine, häälik-täht vastavuse kujundamine Tähtede äratundmisel on oluline nägemis- ja ruumitaju vajalik areng: oskus eristada graafilisi kujutisi, st nende elemente ja elementide paigutust üksteise suhtes. Otstarbekas otsida samu tähti teiste hulgast. Leida on vaja nii ühekordseid kui ka topelttähti, sulghäälikute
annaabi.ee 
