Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peatne" - 10 õppematerjali

peatne – peatse, võrdne – võrdse, soodne – soodsa.
Hääliku õigekirja raskete sõnade tabel 9 klass
2
doc

Hääliku õigekirja raskete sõnade tabel 9.klass

Sulghäälik sõna keskel hospidal võitma ­ võitsin ergas ­ erksad kandidaat võidma ­ võidsin ärgas ­ ärksad kanarbik kandma ­ kandke tõrges ­ tõrksad atentaat kärbes ­ kärbsed hõlbus ­ hõlpsad arhitekt Peatne ­ peatselt kukkel ­ kuklid mõttetu umbne ­ umbselt kepjas kapsad kaudne ­ kaudselt lipkond aspekt algne ­ algselt õhkkond katkeb jalgsi õhkki anekdoot jalgtee õhkküte

Eesti keel → Eesti keel
28 allalaadimist
Veaohtlikud sõnad
4
docx

Veaohtlikud sõnad

tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – murdsin / sõudma – sõudsin /kärbes – kärbsed (algvormi kptgbd säilib igas vormis) peatne -peatselt märkmik – märkmiku – märkmikku aednik – aedniku – aednikku vahel = mõnikord vahest = võib-olla vast = alles, äsja järgi – eeskujul, kohaselt, põhjal (tunniplaani järgi pidi olema matemaatika) järel = taga (kõndis minu järel) järel = pärast (trolli järel tuleb buss) pool, poole, poolt + määrsõna = KOKKU – siinpool, kustpoolt, sealpool, siitpoolt pool, poole, poolt + nimisõna = LAHKU - ida pool, metsa pool (NB! Kui vastab

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
Olulised tabelid häälikuõpetuses
29
xls

Olulised tabelid häälikuõpetuses

erakord/ne erakord/sed välejalgne välejalgsed mood/ne mood/sad, mood/salt sood/ne sood/sad õud/ne õud/sed alg/ne alg/sed ERANDI ERAND NB! Astmevaheldusest tingitud muutused!! ärgas ärksa tõrges tõrksa ergas erksa hõlbus hõlpsa peatne peatselt tõbras tõprad habras haprad Mida tegema? Kes ? Mida teha? tüvi + -ma tüvi + -ja tüvi+ -da/ -ta / -a LÜHIKE majasse KUI TÜVE LÕPUS ON i , SIIS JÄÄVAD TEGIJANIMES i/J kõrvuti SISSEÜTLEV ojasse käi - ma käi - ja käi - a tujusse

Eesti keel → Eesti keel
36 allalaadimist
Eesti ja hiv
5
docx

Eesti ja hiv

sõltuvusainete eest. Üks väike edasilevikutee on ka HIV- positiivsete laste sünd. HIV- viirust kandev rase võib sünnitada terve lapse- kui ta selle nimel tegutseb ning ravi saab. Uued viirusekandjad võivad tulla kõige erinevamatest ja tegelikult raskemini kontrollitavatest kohtadest. Lk. 4 Ühiskondliku soki piirimail Sellest on nüüd möödas umbes viisteist aastat, kui aidsitohter Nelli Kalikova rääkis, et aidsiepiteemia on Eestis peatne paratamatus. Nii julge arvamus tekitas palju vastukajasid, kuid Aidsipuhang tuli ja hullemal kujul, kui doktor Kalikova arvanud oli. Lühidalt on seis järgmine: viimased kolm aastat on uute HIV- positiivsete juurdetulek märgitav stabiilse numbriga: pisut üle 600 inimese aastas. Selline stabiilsus on Eestile väga ohtlik. Kuussada uut viirusekandjat aastas on meie rahvaarvu juures liiga palju. Ravimata on haigus pikajaline, kuid ja aastaid kestev protsess, kus kord paranetakse ühest või

Ühiskond → Perekonnaõpetus
6 allalaadimist
Spordivigastused - Traumad
4
doc

Spordivigastused - Traumad

otsesest löögist lülisambale. Ravi ja ennetuseks on võimlemine ja patsientide koolitus. Kirurgiline ravi on harva näidustatud,osutudes vajalikuks vaid täpsete meetmetele allumatutel juhtudel.Võimlemises on rõhk suunatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased),et parandada lülisamba stabiilsust. Ägeda alaseljavalu puhul on esimesteks eesmärkideks valu leevendamine ning võimalikult peatne sportimise jätkamine. Valuravis on efektiivseks osutunud pidev soojakott. Treeningutele tagasi tulles peaks endisele koormustasemele jõudma järk- järgult. Rühihäired Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Eest-taha võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus;nõgusselgsus ;kumerselgsus; lameselgsus. Rühihäirete tekke peamised põhjused on: keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi

Sport → Sport/kehaline kasvatus
102 allalaadimist
Eesti keele häälikuortograafia probleeme
9
doc

Eesti keele häälikuortograafia probleeme

nimetus - ettevõttena, kokkulepe ­ kokkuleppel. · pika vokaalainese ja diftongi järel: pakume kaupa, ei tea kõiki ega kõike, kõike head. · seisundivormide puhul: uks on lukus, käed rüppes, lukk on rikkis. · omadussõnades täpne ja hõlbus: täppisteadlane, hõlbsa. · piki-osisega liitsõnades: pikikivi, pikilõige, pikisaagimine. Sõna algvormile tuleb mõelda, kui kirjutame järgmisi sõnu: · peatne ­ peatse, võrdne ­ võrdse, soodne ­ soodsa. · andma ­ andsin, leidma ­ leidsin, püüdma ­ püüdsin. 2.5 I ja J I ja J on rasked tegijanime kirjutamisel. Kui ma-teguvormi tüve lõpus on i siis see sinna ka jääb. Näiteks sõnade tellija, uurija, postiviija puhul. Sageli aetakse sassi sõna minia sõnaga mineja. Esimene ei ole tegelikult tegijanimi vaid tähendab hoopis pojanaist. Raske on eristada millal kirjutada müüja ja millal müüa

Eesti keel → Eesti keel
54 allalaadimist
Morfoloogia-lühike ülivõrre-käändevormide seosed-paronüüm
7
docx

Morfoloogia, lühike ülivõrre, käändevormide seosed, paronüüm

Video, videot, videote, videoid Möönsin, möönda, möönnud Stereo, stereot, stereote, stereoid Valdama, vallanud, vallatakse Rodeo, rodeot, rodeote, rodeoid Baarmen, baarmenit, baarmenite, omas :omakse, omast, omaksesse; omaste, baarmeneid omakseid, omastesse ja omakseisse ; hrl Rabarber, rabarberi või rabarbri mitm> lähedane sugulane . Lahkunu Peatne, peatse omaksed Kompleksne, kompleksse, kompleksset, kompleksses, komplekssed Sõna aldis ainsuse omastav on alti, ainsuse Religioosne, religioosse osastav aldist, mitmuse nimetav altid, Standardne, standardse mitmuse omastav aldiste ja mitmuse Taevaveerele ilmus päike osastav alteid. Oru veerudel

Eesti keel → Eesti keel
60 allalaadimist
Nimed Marmortahvlil
7
docx

Nimed Marmortahvlil

{41975}{42018}Tublid! {42099}{42182}Eriti pean ma kiitma teid,|koolipoisid. {42187}{42260}Peastaabis arvati,|et teid tuleb tagalas hoida. {42288}{42347}Kuid teid oleks pidanud juba varem|vaenlasele tutvustama. {42433}{42490}Kirjutan teile koolist vabastuse. {42521}{42644}Mehed, meie ülesanne siin,|lõunarindel, seisneb selles, {42679}{42741}et takistada vaenlase läbimurret {42745}{42899}ja kindlustada sellega Tartu|ja kogu Eesti peatne vabastamine. {43014}{43053}Kõik! {43072}{43145}Kindlustage valve|ja laske mehed rivitult. {43180}{43300}Kas tohib pöörduda,|härra pataljoni ülem? - Pöörduge. {43319}{43388}Teine rühm palub|end määrata valvesse. {44702}{44761}Noh?|- Kõik on vaikne. {45672}{45724}Surmakutsar tuleb. {46063}{46111}Ära tulista, ta on mul kirbul. {46324}{46388}Teine rühm! {46426}{46496}Siin.|- Oma, kurat! {46500}{46578}Rühmaülem Käsper?|- Mis sa kollitad siin?

Filmikunst → Filmikunst
34 allalaadimist
Seminari küsimuste vastused
11
doc

Seminari küsimuste vastused

eesriidest läbi)? SÜSTEEMI MÕJU: * 1940 Juunipööre ei lasknud luua plaatitud Informatsioonikeskust * erinevad eeskirjad ja nende täiendused ei lubanud vaba kriitikat. Ametlikes väljaannetes öeldut pidi võtma kui tõde. Iseseisvalt ei saanud põhim. mõelda. * infofiltrist tulenes, et ajalehtedesse ja ajakirjadesse jõudsid nn lood läbi roosade prillide. Sõnaõigus anti neile, kes valitsevat süsteemi ja selle ideid (maailmarevolutsioon, kapitalismi kiire hääbumine, kommunismi peatne saabumine) ning Leninit, Stalinit jts kiitsid. * massiteabe suhtes oli usaldamatus * ajakirjandus rakendati impeeriumi propagandamasina külge ­ tootis põhim otseseid valesid, pooltõdesid, vaikis maha teemad, mis riiki kuidagi kahjustada võiksid VABA SÕNA: * väljaspool eestit ilmuvad ajakirjad ,,Meie Tee" al 1931, ,,Malevlane" püüdsid selgitada eestlaste olukorda ning välja tuua võimalikud lahendused siinsetele probleemidele.

Meedia → Massikommunikatsiooni ajalugu
54 allalaadimist
Eesti ajalugu
18
doc

Eesti ajalugu

Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. 2. Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine. Tegelikult käisid koos ärksamad rahvuslased arutades Eesti tuleviku küsimusi. 3. Põhja-Balti Komitee. Jaan Tõnisson. Rahvuslikult meelestatud tegevused. Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoona hankimine, Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine. Tarbekaupade puudus, peatne inflatsioon. Juab enne sõja puhkemist oli otsustatud muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Peeter Suure merekindluse rajamiseks käisid sõja vältel ulatuslikud tööd. Garnisonid. 1916. aasta lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatud ja kokkuvarisemise äärel. Suur defitsiit. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon. 1917., veeebruar. Nikolai loobus nende rahutuste tulemusena

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun