1. Loe läbi ajakirjanik Barbi Pilvre kirjutis ,,Miks naised ei loo suurteoseid?" (,,Kirjanduse kõnetus" lk 61-62) 2. Mida peetakse B. Pilvre meelest tavavastuseks pealkirjas esitatud küsimusele? Mis on B. Pilvre (ja tänapäeva iseseisvate naiste) vastus sellele küsimusele? Missuguste näidete abil ajakirjanik oma väiteid selgitab? Missuguste artikli väidetega oled nõus, millistele vaidled vastu? Arutle loetud artikli probleemide üle (vastates ühtlasi eelpool toodud küsimustele) lühikirjandis (~200-300 sõna), mille pealkirja leiad ise. Mõtle laiemalt selle üle, missugused on stereotüüpsed ettekujutused naise ja mehe rollist, iseloomust, käitumisest, õigustest Eestis ja mujal maailmas ning kuidas need aja jooksul muutunud on. Too võimalikult palju konkreetseid näiteid. Naine tänapäeva maailmas Räägitakse, et naise roll on tänapäevaks palju muutunud. Kas ikka on? Naine on ikka see, kes hoi...
"Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse" (Theodore Parker) Inimkond on alati oma eksistentsi mõtte üle juurelnud. Ühest vastust küsimusele, miks me ikkagi sellesse maailma sündinud oleme, ei leita ilmselt kunagi. Igaüks jõuab oma vastuse otsingutel erineva tulemuseni ning püstitab endale eesmärgid, milleni elu jooksul püüelda. Need annavadki meie elule tähenduse, olgu need siis suuremad või väiksemad. Mõned inimesed on seadnud oma elu eesmärgiks koguda enne maise eksisteerimise lõppu võimalikult suur varandus. Ainult ahnus ja mammonaorjus kedagi siiski tõelise õnneni viia ei saa. Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" tuleb saatan ise kasuahnetele moskvalastele õppetundi andma. Ennast maag Wolandina esitlev pagan annab linnaelanikele nii raha kui ka muud ihaldusväärset, kuid veidi hiljem haihtuvad kõik saadud esemed. Sellega püüab Woland inimestele kõige materiaalse ja pealiskaudse suhtelisust ning tühisust näidata. Soovi...
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
