Kromosoomide ristsiire on oluline sellepärast, et organismidevaheline varieeruvus oleks veelgi suurem; liik jääks püsima. Sugurakud - Mehe sugurakud on spermid. - Spermide areng toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud. - Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakud. - Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. - Naiste sugurakud on munarakud. - Munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. - Naisel lõpeb munarakkude eellasrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas.
munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid.
Keharakkude jagunemine sugurakkude jagunemine kromatiidide lahknemine toimub mitoosi kromatiidide lahknemine toimub meioosi anafaasis II anafaasis moodustub kaks identset tütarrakku moodustub 4 tütarrakku kõik faasid toimuvad ühe korra Kõik faasid toimuvad kaks korda 8. Mehe sugurakkude ehk spermide areng toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. Esimesed rakud jäävadki eellasrakkudeks ega arene edasi. Need rakud on eellasrakkude varuks, millest moodustuvad hiljem uued eellasrakud. Teist tüüpi rakud jagunevad meioosi teel edasi ning moodustuvad haploidsed seemnerakud spermid. Neid toodavad munandid, milles on sadu väänilisi seemnetorukesi. Spermide moodustumine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni.
Kõige sagedasem ja edukaimalt teostatav allotransplantatsiooni protseduur on vereülekanne MiH - Minor Histocompatibility antigens MiH on tavalised rakusisesed valgud mis omavad geenipolümorfisme Kui konkreetne polümorfne valk esineb doonoril ja retsipiendil erinevate isovormidena, avaneb tee immuunvastuse tekkeks Sekundaarne immuunvastus Immuunsüsteemi evolutsioon Alamad loomaliigid Fagotsütoos, bakteritsiidid, komplement Lümfotsüütide eellasrakud ja IgM Omandatud immuunsuse teke lõualistel selgroogsetel loomadel Selgrootute immuunsus Fagortsütoosi võime (käsnad, vihmaussid jt). Komplement (putukad). Patogeeni retseptorid (putukad). Paljudel selgrootutel loomadel esinevad aglutiniinid ja bakteritsiidid. Kõhrkaladel on kindlaks tehtud immuunglobuliinid, mis koosnevad rasketest ja kergetest ahelatest. Immuunsüsteemi ontogenees
vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis. Igal arengu etappil on rakk piiratud valikute ees. Rakk võib olla osaliselt determineeritud, mis areneb valitud suunas sõltumata keskkonnamuutustest. Rakkude arengupotentside ahenemine on pöördumatu. Seda määravad rakutüübide omased epigeneetilised muutused.
(nutrimentaarne oogenees) teissuussetel loomadel (imetajad, linnud, kalad) on abirakud somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud (follikulaarne oogenees) 26. Folliikulid Funktsionaalsed anatoomilised struktuurid, milles arenevad ootsüüdid. Follikulaarrakud on kontaktis üksteise ja areneva ootsüüdiga läbi spetsiifiliste aukliiduste, vahendades läbi nende väikesi molekule (AH, cGMP) arenevasse ootsüüti. Oogoonid – Emassugurakkude eellasrakud, paljunevad mitootiliselt 27. Imetajate follikulaarne oogenees Emassugurakkude areng oogoonidest küpsete munarakkudeni. Abirakud on somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud. Oogenees on tihedalt seotud follikulogeneesiga ehk folliikulite arenguga.
puberteedist. Luteiniseeriv hormoon vabastab ootsüüdi diploteeniblokist, toimub I meiootiline jagunemine - tekivad polaarkeha ja sekundaarne ootsüüt. Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, meioos peatatakse metafaasi staadiumis. Käivitatakse ovulatsioon. Oska iseloomustada antud etappidel aset leidvaid protsesse ja orienteeru põhimõistetes. Märksõnad, mida võiks teada: Oogoonid - emassugurakkude eellasrakud, mis paljunevad mitootiliselt primaarsed ootsüüdid - oogoonid peale meioosi esimesse profaasi sisenemist, arestitakse meioos I diploteenis sekundaarsed ootsüüdid - meioos I jagunemisele järgnedes tekib sekundaarne ootsüüt, mis asub II meiootilisse jagunemisse, ent peatatakse metafaasi staadiumis, käivitatakse ovulatsioon polaarkehad - tekivad peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppu asümmeetrilisel jagunemisel
vad munasarja rakud; koorion Kolmandat järku kestad - tekivad munara- ku liikumisel munajuhas; www.monanneeaucollege.com/.../image001.jpg Ovogenees Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. img.tfd.com/dorland/thumbs/ovarium.jpg bioweb.wku.edu/courses/Biol131/images/uterus.jpg Ovogenees Munaraku eellasrakud on ovogoonid; ovogoonid Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes; Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti; polotsüüti Iseloomulik on tsükliline küpsemine; küpsemine Toimub 45.-55. eluaastani, siis saabub menopaus; menopaus
htm Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas
Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldava Spermotogenees Ovogenees d tunnused 1) Mõiste Seemnerakkude Munarakkude areng areng 2) Koht Munandite Munasarjas 3) torukestes Ovogoonid Eellasrakud Spermatogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu Menopausini (u. 45-50 lõpuni a.)
(hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. 24. Võrrelge inimese ovogeneedi spermatogeneesiga. Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata
Lahknevad lahknevad kromatiidid kromosoomid. II jag kromatiidid. Tulemus: 2 diploidset Tulemus: 4 haploidset rakku, geneetiliselt geneetiliselt erinevat rakku identset Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks
meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk
· Tsükliline küpsemine Iseloomulikud tunnused 1. Haploidse kromosoomistikuga 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Ovogenees Spermatogenees Munarakkude valmimine naistel Spermide valmimine meestel Moodustuvad munasarjades Munandites väänilistes seemnetorukestes Eellasrakud ovogoonid eelasrakud spermatogoonid Algab looteeas lõpeb menopausiga
· Võib kindlustada ülemineku varjatud eluviisiga substraadist avatud aluviisiga õhkkeskkonda. 5. Inimese sugurakkude areng SPERMATOGENEES OVOGENEES Seemnerakkude e spermatosoidide areng Munarakkude e ovotsüütide areng Moodustuvad munanite väänilistes Moodustuvad vaheldumisi kummaski seemnetorukestes munasarjas Spermide eellasrakud on spermatogoonid Eellased ovogoonid Spermatogoonid paljunevad kogu Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. suguküpsuse perioodi Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Üks viljastumisvõimeline munarakk+3
Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees Paljunemine Kasvamine Küpsemine – meioos Transformatsioon 2) Koht Munandite torukestes, Munasarjas valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses 3) Vajalikud tingimused Kehatemperatuurist Kehatemperatuur madalam temperatuur 4) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 5) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 7) Tulemus 4 spermatosoidi Üks viljastamata munarakk ja kolm polütsüüti 8) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) 9) Transformatsioon Toimub Ei toimu Sugurakkude eripärad
senisest tunduvalt suurema eritumise munandeis. Puberteedi esimene tunnus on munandikoti mõõtmete ja voldilisuse suurenemine ning selle naha värvuse tumenemine. Seejärel suurenevad munandite mõõtmed ja hakkab kasvama suguti. Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod. Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks. Lapse välimusega poiss võib olla täiesti viljastamisvõimeline. Seemnerakkude tootmine algab juba enne puberteedi keskpaika. Häbeme piirkonda ja kaenlaalustesse kasvavad karvad. Näol tekivad karvad kõigepealt ülahuulte nurkadesse ning põse ülaossa, ülahuule keskossa kujunevad vurrud. Sageli ilmuvad nahale vistrikud ehk akne, mis on tingitud suguhormoonide toimest rasunäärmetele ja nahale. Need
näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute homoloog), avaldub närvi osades ja võivad mõjutada neuraalset eritumist maitseretseptor-
Imetajate oogeneesi etapid: (Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.) Toimub munasarjas; meioos peatub I profaasis diakeneesis (enne sündi) ja jätkub puberteedieas. Gonaadi jõudes on ootsüütide arv kõige suurem. · Paljunemine mitootiline; oogoonist saab (primaarne) ootsüüt · Kasvamine - meiootiline; ootsüüdist munarakk; rebumoodustumine; jätkub puberteedieas · Küpsemine sekund ootsüüdist munarakk (?) · Oogoonid emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist. · Ootsüüdid rakk, mis läbib 2 meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi 1.jagunemist ja sekund.ootsüüt kas meioosi II jagunemise mingis faasis või pärast meioosi teist jagunemist, aga enne munaraku lõplikku küpsemist. Oogeneesi käigus tekib phest oogoonist (2n) küps munarakk (n) ja 3 polaar- ehk reduktsioonkeha (n).
ensüümid 18. Millised rakud on kõrge radiotundlikkusega? · Mitoosis olevad, diferentseerumata ja primitiivsed rakud · Lümfotsüüdid, erütroblastid, spermatotsüütide eellasrakud, ovaariumi rakud, vereloome tüvirakud, soole epiteelirakud, naha basaalkihi rakud. 19. Milles seisneb CO kahjulik toime? · Asendab verega seostudes hapniku,
Rakkude diferentseerumise käigus muutub geenide ekspressiooni tase ja muster (ka splaising). Diferentseerunud rakud sisaldavad sama genoomi, nende proteoom aga on erinev. Seetõttu erinevad need rakud nii funktsionaalselt kui morfoloogiliselt jagunevatest, arenguliselt primitiivsematest rakkudest. Raku arengupuu:? ... Determineeritud tüvirakk -> päritolu-seoseline (commited) tüvirakk -> amplifitseeruvad rakud -> end cells. kolm esimest on progenitorid e. eellasrakud, mis jagunevad · Milleks kasutatakse kultuuris hoitavate rakkude diferentseerimist? Rakuteraapiaks päris suur kasutusala, kuid enamus veel seisab hüpoteetilistel väljunditel, kuna loodetakse, et vahendite paranedes muutuvad paljud ravimata haigused ravitavateks. Kultuuris hoidvate embrüoa rakke on võimalid diferentseerida paljudeks raku tüüpideks. Neid on väga kasulik kasutada geneetiliselt muundatuid hiiri ja terapeutilist tuleviku
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni.
antikeha. See protsess on aeglane. Esmalt võitlevad mittespetsiifilised kaitsesüsteemid (fagotsüüdid). Ehk eristatakse lisaks: * kaasasündinud – ei ole mälu, esmane mittespetsiifiline vastus. Leukotsüütidest basofiilid, eosinofiilid, neutrofiilid; makrofaagd. * omandatud – mälu, kõrgspetsiifilisus, T- ja B-lümfotsüüdid. 34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi. Lümfiteedel paiknevad ovaalsed moodustised
- Eugeenika pälvis pärast sõda ühiskondliku hukkamõistu ja pooldajad kadusid pildilt Epigeneetika - uurib mehhanisme, mis mõjutavad peale keskkonna geenide avaldumist - epigeneetika muutused on päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse kombinatsioon - Näide: kudede eristumisel hulkrakses organismis viljastatud munaraku jagunemisel tekivad loote identsed tüvirakud, millest epigeneetiliste mõjutuste tulemusel arenevad erinevate kudede eellasrakud = rakud(närvirakud, lihasrakud jne) - Emaorganimsis lootele mõjuvad tegurid mõjutavad epigeneetilisi protsesse (alkohol raseduse ajal jne. Soo määramine - kõige täiuslikum on soomääramise viis, kui soo määravad erinevad sugukromosoomid - kokkupakitud DNA-ahel koos valkudega moodustab kromosoomi - inimsel on 23 paari kromosoome, neist üks paar on sugukromosoomid - naistel 44 + XX - meestel 44 + XY Mis on sugurakkudes?
Tsükli kestus võib indiviidi eluaja jooksul muutuda. Erinevatel naistel on erineva kestusega tsükkel. Ovogeneesi kulg: ovogoon (DNA kahekordistunud 92 DNA molekuli) esimene jagunemine (2x46 DNA molekuli) teine jagunemine tekib 3 polotsüüti ja 1 munarakk (4x23 DNA molekuli). Eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni. Vanemas eas tekib rohkelt mutatsioonidega munarakke. Mida vanem organism, seda kurnavam on rasedus. Kõik munarakkude eellasrakud on organismis olemas ja nende uuenemist eluaja jooksul ei toimu tervistkahjustavad eluviisid võivad munarakud rikkuda ja järglasi ei saa. Ovogeneesil moodustub vaid 1 munarakk välditakse hulgirasedusi ning võimaldatakse varuainete teatud koondumist ühte rakku. Polotsüüdid tagavad DNA jaotuse organismis. Häired: põletikulised protsessid munasarjades tingitud külmetamisest. Mikrobioloogilsed nakkused. Munajuhade kitsenemine ehk armistumine
paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes
omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes
Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev – nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. Praeguseks on iseloomustatud paljusid transkriptsioonifaktoreid, mis kontrollivad teatud kindlate geenide ekspressiooni. 2. Rakkude diferentseerumisega kaasneb tihti nende jagunemisvõime vähenemine. – reeglina lõplikult diferentseerunud rakud kas ei jagune üldse või jagunevad vähem kui neid moodustanud eellasrakud (näit. vereloome tüvirakud - diferentseerunud vererakud; müoblastid - skeletilihasrakud). ehituslike eripärade tõttu (müofibrillide kuhjumine, tuuma kaotsiminek naha epidermise välimise kihi rakkudes või erütrotsüütides, 3. Diferentseerumise astmed on üldiselt stabiilsed ja mitte interkonverteeritavad. – üht tüüpi rakk ei muutu kunagi teist tüüpi rakuks. Vererakk ei muutu mitte kunagi mitte mingil juhul näiteks epiteelirakuks või
- Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) - Rakkude migreerumine - Rakkude diferentseerumine - Rakkude küpsemine (dendriitide ja aksonite kasv) - Sünapsite teke - Rakkude surm ja sünapsite harvenemine (need mida vaja ei ole) - Müeliinkihi teke (isoleerimine, signaalid muutuvad kiiremaks) Uue sammu jaoks ei pea eelmine samm olema lõpetatud. Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad. Nendest tekivad eellasrakud mis annavad ühe (neuroni või gliia) eellase. Alguses pole piiranguid mis rakkusid vaja on, arengu käigus võimaluste valik on kitsam – tekivad need mida vaja on. - Närvirakkude eellaste teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Neuronite teke: - Sümmeetriline jagunemine – tüvirakkude mitmekordistamine - Asümmeetriline jagunemine – üks eellasrakk ja sealt närvirakk.
Tavaliselt on seotud transkriptsiooniga ja selle reguleerimisega, kas positiivse või negatiivse reguleerimisega. Koertel geenid väga sarnased, erinevused just nendes transkriptsiooni regulatsiooni määravates geenudes. Neil ei ole kuigi olulist geneetilist erinevust. Kokku geeni duplitseerimise teel on tekkinud suur rida geene. Äädikakärbse areng kärbsevastsest. Vastne paistab vähediferentseerunud, aga ikkagi lülideks avalduvad erinevad geenid. Mitmete kärbse organite eellasrakud on seal olemas. Et kust areneb silm, kust jalg. Kui ühte geeni, mis on oluline silma arenguks, sundida avalduma jala imaginaardiskil (lülis), siis on kärbestel silmad ka jalgadel. Kõik geenid on olemas, aga avalduvad erinevalt. Äädikakärbest on palju uuritud. Kärbse vastse uurimisel on leitud, et silma arengut määrab Pax6, oluline on tema avaldumise koht embrüos. Kui seda ühte geeni, mis on oluline silmaarengus
annaabi.ee 
