Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eelarvetabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljaminek, pereliikmete, trantsport, meelelahutus, rõivad, tervishoid, alkohol, tubakas, söömine, miinusKuressaare Ametikool KÜLALISTEMAJA Äriplaan Kuressaare 2013 KOKKUVÕTE Minu äriideeks on külalistemaja pidamine Kuressaares. Teadagi on siin palju majutusevõimalusi, kuid suvel ja suuremate ürituste ajal on aga enamus majutuskohti täis. Meil on teistega võrreldes taskukohasemad hinnad, millele vastab ka hea kvaliteet. Need kaks asja on klientidele väga olulised. Pakume majutust, soovi korral hommikusöögi ja sauna kasutamise võimalust. Meil on ka peoruum, mille kasutamiseks peab aga terve maja välja rentima, et see ei segaks meie teisi kliente. Peamisteks külastajateks on turistid ning ka kohalikud, kes soovivad sünnipäeva või mingit muud üritust tähistada. Meile mahuksid ka väiksemad reisigrupid ära. Külalistemajas töötan ainult mina. Olen omanik, tegelen reklaamimisega näiteks on meil enda kodulehekülg, paneme ka enda majutuse interneti muudele lehekülgedele, kus on näha erinevaid majutuse võimalusi. Avamise puhul paneme ka ajaleht
on kallimate ostudega. 5 vastajat kulutavad vaid hädavajalikult ning kallimate ostude jaoks kogutakse eelnevalt raha. Kui on vaja osta toodet, mida ei saa koheselt endale lubada, kasutavad 3 inimest rahastamiseks alternatiive nagu järelmaks või pangalaen. 3 inimest said endale enamasti lubada kõike, mida soovivad. Küsimusele, millistest toodetest/teenustest vajadusel ollakse valmis (veel) loobuma, kui sissetulek oluliselt langeks, anti alljärgnevaid vastuseid: · meelelahutus (3 vastust); · auto (2); · reisimine (2); · riided (2); · väljas söömine (2); · alkohol; · auto kütuse peale kulu raha; · geelküüned; · hoiaks kokku kõhu arvelt; · juust ja liha; · kõrge kuutasuga trennist; · massaazh; · muudan toidu ostukorvi; · perioodika; · soraarium/juuksur; · suitsud; · söök. Antud vastuste hulgas polnud midagi üllatavat. Rasketel aegadel paraku tulebki loobuda eelkõige
Arvestustöö 3 ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus Ühes kuus (kui Te tahate alakulusid Kulu või tulu liik (22. oktoober 22. Aastas või alatulusid täpsemalt november 2013) näidata või seletada) MINU KULUD majutus Elan hetkel veel vanematega koos,
individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised
toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag Kuidas nüüd targalt majandada? Antud juhul tuleb perekond ilusti toime, sest sissetulek on suurem kui väljaminek. Lisaks leian murekohaks, et perel pole kindlaks märatud igakuuiset „mustadepäevade“ raha, mis oleks tarilik kõrvale panna, sest kuangi ei tea, mis elu toob. Antud juhul on perekonnale heaks küljeks see, et on võidetud bingoga. Sellisel juhul ka pidada läbirääkismisi pangaga kas oleks võimalik suurema summa ulatuses võlg ära maksta, kui aga ei saa, sii soovitaksin avada uue konto pangas, kuhu paneksin kogu võidetud summa ja sealt teeksin otsekorralduse panka, et
SISSEJUHATUS Minu uuringu teemaks oli ,,Mis oleks Sinu jaoks MINIMAALNE rahasumma, millega oleksid võimeline ära elama kuu aega?" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, ma
10 Side. Olemas ettevõttele vajalikud sidesüsteemid: telefonid ning internetiühendus Arengutendentsid Kaasaegses arenenud ühiskonnas on üha suurem tähelepanu erinevatele teenuseliikidele, mida ettevõtjate poolt välja pakutakse ja mida ka vajalikena vastu võetakse. Teenenduse valdkonnas on kasvav nõudmine kõikvõimalike teenuste järgi, mis aitavad inimestel sisustada oma vaba aega. Meelelahutus ja harrastused on kaks märksõna mis leiavad endale järjest rohkem poolehoidjaid. Harrastuste poole peal on tähelepandaval kohal tegelemine lemmikloomadega. Lemmikutega aja veetmine, koos sportimine ja niisama koos olemine. Kõik see nõuab ka mingisuguseid teadmisi ja seda meie ka pakume, alguses loengute ja hiljem juba praktikas. Meie ettevõte pakub tenust kus loomapidajal on võimalik abi küsida ja meie aitame.
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 2
AKVAARIUMITE VALMISTAMINE Äriplaan Koostaja: _____________ Juhendaja: _____________ Pärnu 2008 Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................................2 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed...................................................................................................... 3 2.Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated.............................................................................. 3 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus...............................................................................3 2.2 Kliendid....................................................................................................................
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS....................................................................
Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0
Eesnimi: Matrikli nr: Perekonnanimi: Eriala: Informaatika MINU KULUD KULUTUSE LIIK 06. NOVEMBER 06. PROGNOOS AASTAKS DETSEMBER (SUMMA x12) Majutus - - Transport 52 624 Toit 97 1164 Tervis 14 168 Isiklikud kulud 109 1308 Kindlustus - - Säästmine/kogumine 50 600 Meelelahtus ja vaba aeg 42 504 Muud kulutused - - KOKKU 364 4368 MINU TULUD 06. NOVEMBER 06. P
Majandustehing Ettevõtte kassasse toodi arvelduskontolt sularaha 1 850 .- 1.Kaalutlus Missugused kontod on seotud Konto “Kassa” Konto”Arveldus- majandustehinguga? konto” 2.Kaalutlus Milline iseloom on nimetatud kontodel? Aktivakonto Aktivakonto 3. Kaalutlus Kas on tegemist varade sissetuleku või Sissetulek Väljaminek väljaminekuga? (suurenemine) (vähenemine) 4. Kaalutlus Missugusel konto poolel kajastatakse varade Deebetis Kreeditis sissetulek ja väljaminek? Lausend Deebet: konto “Kassa” 1850.- Kreedit: konto “Arvelduskonto” 1850.- Niisugust kontodevahelist seost, mis tekib majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel, nimetatakse
suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 17 Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel) Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28 Haridus 11 Aktsiisid 11 Transport, side 6 Füüsilise isiku 10 tulumaks Korrakaitse 6 Tulud varadelt 4 Riigikaitse 5 Ettevõtte tulumaks 2
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
kuludesse ja nõnda veelgi vähendada endale makstava palgaga seotud kulusid. Tähtajalised hoiused ehk deposiidid on tähtajalise lepinguga laenud pangale, mille eest pank maksab hoiustajale intressi. Saadud intress on tulumaksuvaba ja kuni 100k € summas riikliku garantii all. Pikaajaliseks rikastumiseks deposiit ei sobi, sest intress on üliväike. Hoiusel on jumet vaid siis, kui on plaan hiljemalt aasta või paari pärast osta näiteks eluase või mõni muu suurem planeeritud väljaminek. Kõrgemat intressi on võimalik teenida hoiu-laenu-ühistutes. Näiteks maksab Tartu Hoiu-laenuühistu (www.yhistupank.ee) tähtajalise hoiuse eest 5,5% intressi, mis on kordades suurem pankade pakkumistest. Miinuspooleks on aga see, et need pole riiklikult kaitstud ja neile ei laiene eraisiku tulumaksuvabastus. Investeerimisfond on põhimõtteliselt investorite ühendus, mis on palganud kõikide investorite raha juhtimiseks fonsihalduri. Fond kogub investorite raha kokku, palkab täiskohaga
kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod Deebet Kreedit Deebet Kreedit Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - + Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk)
Võlgade tasumine 0 124896 324904 Väljamaksed kokku 59190 201026 564904 Rahakäive 150845,3 1622275 1875426 LÕPPSALDO 190845,3 1813120 3688546 · Liisinguga arvutite ostmisel kassasse raha ei laeku, sellepärast maksta jääv liisinguosa pika perioodi rahakäibeplaanis ei kajastu. Samal ajal ei ole liisingute maksumus otsene väljaminek kassast, kuigi puhaskasumist on ta maha arvestatud, ja peab niisiis kajastuma sissetulekuna analoogiliselt amortisatsiooniga. Juba makstud osa liisingute maksumusest kajastub väljaminekutes liisingute tasumise all. · Investeeringute all kajastub ka sissemaks arvutite eest. PLAANILISED BILANSID (Bilansid on koostatud 31. detsembri seisuga.) Summa (kr) Bilansikirje
p on tooteühiku hind Et tulufunktsioon oleks reaalselt interpreteeritav, peavad kehtima tingimused q > 0 ; p > 0 (kogus ja hind on positiivsed). NÄIDE 2.4. Tulufunktsiooni leidmine Juku müüb koolis mudelautosid hinnaga 5 kr tükk. Leida tulufunktsioon, mis kirjeldab müügist saadud tulu sõltuvust müüdud autode arvust q. Vastus: Tulufunktsioon on R(q) = 5q. Firma tegevuse üheks põhieesmärgiks on kasumi (profit) maksimeerimine. Kasum P on tulud miinus kulud. Kasumifunktsioon = tulufunktsioon - kulufunktsioon P(q) = R(q) - C(q), kus: q on tegevuse maht; P(q) on kasumifunktsioon; R(q) on tulufunktsioon; C(q) on kulufunktsioon. Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. NÄIDE 2.5. Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon C(q) = 40q + 1500.
· kaunis loodus · saab õppida Kihnu murret 9 10 3. ETTEVÕTTE SWOT ANALÜÜS Plussid · hea asukoht · Via Baltica · võimalik kaasa võtta lemmikloomi · heakorrastatud ümbrus, rahulik vaikne keskkond · sauna ja WiFi kasutamise võimalus Miinused · kohapeal puudub meelelahutus · kehv tee (2 km) · kohalike elanike huvi puuduvus 11 4. VISIOON 4.1. Võimalused ja ohud Võimalused · juurdeehitised · välisturistide arvu kasvamine · riik parandab teid, ehitab sadama · koostööpartnerid Ohud · looduskaitse ala nõuded muutused · klientide huvi vähenemine · kehvade ilmade tõttu vähe kliente · suure tormi korral üleujutused
Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS Raamatupidamise bilanss näitab ettevõtte vahendite ja allikate seisu teatud hetkel s.o.
Laenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5 1.4Autoliising ja autolaen.......................................................................................................6 1.5Kodulaen ja kodukapitalilaen....................
· Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali 500 40 50 93,66
NB! Et tulufunktsioon oleks reaalselt interpreteeritav, peavad kehtima tingimused q>0 ja p>0 (kogus ja hind peavad olema positiivsed). Näide 2-5 Tulufunktsiooni leidmine Toodet müüakse hinnaga 5 kr tükk. Leida tulufunktsioon, mis kirjeldab müügist saadud tulu sõltuvust müüdud toodete arvust q. Vastus: Tulufunktsioon on R(q) = 5q. 2.3.3 Kasumifunktsioon Firma tegevuse üheks põhieesmärgiks on kasumi (profit) maksimeerimine. Kasum P leitakse seosest tulud miinus kulud. = - = - () kus q - tegevuse maht (tootmismaht). Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. Näide 2-6 Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon () = 40 + 1500 ja tulufunktsioon () = 55. Kasum on tulude ja kulude vahe: () = () - () = 55 - (40 + 1500) = - . 2.3.4 Nõudlusfunktsioon
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD · Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasuta
Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed. Teistes väiksemates poodides on näiteks perioodiline arvestus kus on info vaid müügihinnas ja puudub informatsioon, mis on välja müüdud, seega tuleb perioodi lõpus teha inventuur, teadmaks, mis on ära müüdud. Varude arvestuse pidevsüsteem _ Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas _ Tuuakse välja varude jääk _ Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Eelneva näite alusel: 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Näide (kanded raamatupidamises) Konto Kaup algjääk oktoobri alguse seisuga oli 8000 kr. Kauba ost ja müük oktoobris 20x1.a (kroonides): Kuupäev Tehing Müügisumma Soetusmaksumus 2.10
Küsitlus tudengite kulutuste kohta Oma uurimuse jaoks tahaksin teada saada kui palju ja millistel eesmärkidel kulutavad tudengid raha. Palun osalege selles uurimuses. Uuring ei võta rohkem kui 5 minutit teie ajast. Sisestage oma andmed: Sugu M / N Vanus 1. Milline on teie keskmine kuusissetulek? Vähem kui 300 EUR 300 400 EUR 400 500 EUR 500 600 EUR Rohkem kui 600 EUR 2. Milline on teie sissetulekuallikas? (mitmed võimalikud vastused) Töö Juhutöö Õppelaen Toetus vanematelt Muu 3. Hinnake kui palju raha kulutate erinevatel eesmärkidel? ... 60 EUR 60 120 EUR 120 180 EUR 180 - ... EUR Õppemaks Elukoht Koolitused/ Kursused Transport Meelelahutus/ Sport Toit Shoppamine (Riided, tehnika, jm) Reisimine 4. Kas sinu ressurssid on piisavad katmaks su kulutusi? Jah Jah, ja raha jääb ka üle säästude jaoks Ei, vajaks lisaressursse 5. Mille p
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad........................................................
hindade muutust mingil ajavahemikul. Seda arvutatakse nii, et koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Muutuse leidmiseks lahutatakse näiteks selle aasta THI eelmise aasta THI-st ning korrutatakse 100-ga. THI tõusu ja langust mõjutavad väga tavalised tegurid nagu näiteks toit ja mittealkohoolsed joogid, alkohol, elekter, soojusenergia, küte, mootorikütus, bussipiletid ja igasugused teenused. THI on viimase kahe aastaga tõusnud kokku ligikaudu 10% ja hetkel veel ei ole mingeid märke, et see peaks hakkama langema. Sest nagu näha, kõik hinnad aina tõusevad ja tõusevad ning ainuke asi, mis võib odavamaks minna on kütus. Kahjuks mulle tundub, et THI tõuseb ja tõuseb ning lõppu ei tulegi. Lisad Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2011
Kullamaa Keskkool Kalaküla Ivo Rohula Madis Aavik 09. detsember 2011 SISUKORD 1. IDEE JA MISSIOON 1.1 Idee tutvustus 1.2 Missioon 1.3 Visioon 2. JUHTKOND 3. PERSONAL 3.1 Töötajatel 3.2 Palk 3.3 Töösüsteem 3.4 Ajaplaneerimine 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal 4.2 Keskm. brutopalk 4.3 Palgakulu aastas 4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus Äriideeks on rajada kalaküla Kalaküla Võrtsjärve äärde. Selline teenus, kus kohapeal saad ööbida, laenutada kalapüügivarustust, süüa ning ka kala püüda, Eestis puudub. An
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2 või 3 aastat, siis see sissetulek, mis ma endale üles ehitan seda mitte keegi mult ära võtta ei saa ehk passiivne sissetulek ja kohe ma näitangi
annaabi.ee 
