järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi kuid raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja probleemide lahendamisega, hüpoteeside püstitamise ja kontrollimisega. Psühhosotsiaalse arengu astmete järgi toimub lapse arengus igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aksepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus, tekib eduelamus- igaüks on millegis hea. Kui laps eduelamust ei saa ning teda ainult halvustatakse ja kritiseeritakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng, õppimine toimub läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad ning kujunevad välja püsivad sõbrad ja õpitakse palju eakaaslastelt/sõpradelt. Moraalne arengu teooria järgi tekib lastel arusaam, et oma vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada teiste õigustega. Lapsel on hirm karistuse ees
tahet. Organismi seisukohast ebaotstarbekas liikumine viib tasapisi kahjustuseni. Rahuldamata liikumistarbel on omadus muunduda, taandareneda ja surmatud liikumisvajadust on väga raske elustada. (Sirel, 2005). On väga tänuväärne, et lasteaedades korraldatakse lastele trenne lasteaiapäeva raames. On oluline, et laps saab sinasõbraks spordiga ja harjub trenni tegema ning et tekib rõõmutunne sporditegemisest ja see, et lapsed saaksid eduelamust. Meie lasteaias on lastel võimalus käia juudos, iluvõimlemises, üldfüüsilises, jalgpallis, shoutantsus ja peotantsus. Lapsevanemale on see igati mugav- jääb ära lapse tarimine trenni pärast tööpäeva. On meeldiv tõdeda, et on loodud palju parke ja mänguväljakuid, ning avatud erinevaid tervisekeskusi, kus vanemad saavad koos lastega nende energiatulva maandada. Kokkuvõtteks võib öelda, et laste liikumisaktiivsust on võimalik tõsta:
Kõige olulisem on see, et puutetahvlil tehtavad harjutused aitavad igasuguse õppimismäluga õpilasi. Puutetahvel aitab kaasa sellele, et õpilased õpitud materjali ka selgeks saaksid seda oskaksid, sest annab võimaluse ise paljusid asju läbi teha. Lapsed võtavad tunni käigust aktiivsemalt osa, on emotsionaalsemad ja motiveeritumad. Neile meeldib vaadata nii õpetaja tehtut kui ka ise kirjutada ja tahvlil toimetada. Nõrgemad õpilased saavad samuti kogeda eduelamust harjutuses sõnu ümber paigutades või lauseid järjekorda seades. Esimesteks interaktiivsete tahvlite tootjateks olid firmad SMART Technologies ja Hitachi. 1990. aastate alguses tõi Hitachi turule interaktiivse tahvlisüsteemi, mille mudelid kasutasid Cambridge tarkvara. 1991. tõi SMART Technologies turule interaktiivse tahvli, mis suutis kasutada platvormina Microsoft Windowsi. Statistika näitab, et 26% kogu Suurbritannia algkoolidest omab interaktiivset tahvlit. Vähemalt
sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a). Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a). Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus
(Elstrok, 2003) Soovitused õpetajale: tuleks tutvuda ATH olemusega, et probleemi tekkides oskaks last maha rahustada; koguda kannatlikkust; laps paigutada esimesse ritta ja kindlasti mitte aknapoolsesse ritta, et ei oleks segavaid ahfaktoreid; lapsel ei ole vaja ligidusse liigseid esemeid, mis tähelepanu kõrvale juhivad anda lapsele mingi lihtne üleanne, et ta tunnetaks enese vajalikkust ja eduelamust, et mina saan ka hakkama; võimalikult tihti luua ülesannete lahendamisel silmside; vältida liiga pikki ja keerulisi sõnastusi; alati lähtuda lihtsamalt raskemale printsiibist; kunagi pole mõtet edasi minna, kui eelmine ülesanne pole selge; ergutada pidevalt last, et ta õpiks abi küsima; 9 eelseisvatest muudatustest teatada lastele varakult, et nad saaksid kohaneda uudse olukorraga;
· Aeg, mis kulub ül. täitmiseks · Põhi- ehk algteadmised tuleb omandada kindlalt · Ära liialda näitevahenditega · Vanusega arvestamine · Laste õpistiilidega arvestamine · Individuaalsete iseärasustega · Laste huvidega 3. Mida ütleb jõukohasuse printsiip? Jõukohased on nõuded, mida laps suudab täita mõõdukate pingutustega ja etteantud aja jooksul. Oluline on: arvestada vanuselisi iseärasusi; hinnata aega, mis kulub ülesannete täitmiseks; tekitada lapses huvi ja eduelamust, luua positiivseid emotsioone; arvestada individuaalseid iseärasusi. 4. Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada? Mida väiksem on laps, seda vähem saab tema informatsiooni abstraktselt ehk mõisteliselt ja seda rohkem konkreetselt ehk esemeliselt, laps peab saama näha, kompida vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega;
19.22. septembril 2007 toimus Euroopa kunstiteraapiate aastakonverents "Arts in arts therapies" ("Kunstid kunstiteraapiates") Tallinna Ülikoolis(www.tlu.ee). 3. Kunstiteraapia ja erivajadustega lapsed Mängu- ja tegutsemistahte poolest ei erine puuetega lapsed teistest. Nende puhul tekib ainult vastuolusid rohkem. Õppimine kuulub igaühe psüühilise arengu juurde, ka puuetega lapsi peab ja on võimalik õpetada nii, et nad kogeksid eduelamust. Värviharjutuste ja värvidega tegelemise kaudu saab luua silla oma sisemaailmaga, kontakti oma tunnete ja mõtetega. Värvimängu puhul saavutatakse see vaba tegevuse ja kujutluse koostöös, mil tegija ei tea alustades, kuhu välja jõuab. Värvid ja kujundid nagu tuleksid ise tegija (lapse) juurde ja tema vaatab neid rõõmu, üllatuse ja huviga. Üllatused ja avastused, mida värvidega mängides kogetakse, võivad olla tervendava mõjuga ning on enamasti emotsionaalselt positiivsed
motiivid, mis on seotud huviga mänguprotsessi vastu; motiiv kehtestada ja säilitada positiivsed suhted täiskasvanu ja eakaaslasega. Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt.( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapsepõlve põhiloomus on muutunud viimaste generatsiooniga. Minevikus oli
ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema. ) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine–igakülgne enesetäiustamine ja arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd.Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu.Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus
Kui vanemad enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on tööd. mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest
kaugemate eesmärkide peale. Pidevalt peab edu tunnustama. Eesmärgid peavad olema saavutatavad. Vaja leida üles ka haavatavad/nõrgad kohad kuna inimene ise ei pruugi neid märgata. Suurem osa haavatavaid kohti on tegelikult sotsiaalne surve. * säilitamise staadium eesmärk mitte pöörduda tagasi esialgse käitumise juurde. Muutub ka isiklik identiteet, näiteks "ma ei ole suitsetaja", mitte et "ma proovin maha jätta". Inimene peab õppima eduelamust ise looma, nägema ära haavatavad kohad. Aitaja peab suutma tekitada tunde, et inimene ise suudab väärtustada seda kelleks ta on muutunud, et tal oleks sisemine enesekindlus. Kogu selle protsessi juures on üks raskemaid asju aru saada, et millises staadiumis inimene on. Kognitiivkäitumuslikud meetodid * klassikaline tingimine * operantne õppimine. stiimul -> reaktsioon <--> kinnitus. Oluline, et õppimise aluseks on tagajärg
Tegevuste toimumine väikestes rühmades aitab kaasa laste teineteisega kohanemisele ja erinevuste väärtustamisele. Kui lapsed õpivad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel, ei eristu lapsed individuaalselt n-ö võitjateks ja kaotajateks, vaid oluliseks muutub koostegutsemine ning selle väärtustamine. Sellises koostöörühmas saavad erinevate võimetega lapsed panustada erineval moel ning tunnetada ikkagi õnnestumist ja eduelamust. Samuti õpivad lapsed üksteist aitama ja koos tegutsedes on ka lõbusam. Ühistegemine võimaldab lastel väljendada oma mõtteid ja arvamusi ning seeläbi toetada ka uute teadmiste ja oskuste omandamist. Oluline on, et lastel on võimalik sellise koostöö korral saada õpetajalt selgitusi ja tuge ning neid julgustatakse ise lahendusi leidma. Ühised tegevused rühmatööna aitavad kaasa laste sulandumisele ja ennetavad tõrjutuse
aiaärist. Ettekasvatamist vajavad istikud, mida soovitatakse kasvuhoone puudumisel osta on järgmised: kapsad, tomatid, kurgid, paprikad, füüsalid, arbuusid, melonid jmt. 18 KOKKUVÕTE Taimede paljundamine on Terase (2009:6) väitel aedniku mantra, mis kordub aastast aastasse. Köögiviljade paljundamine, mis valdavalt toimub seemnetega, on tõenäoliselt paljudele aednikele põnev ja huvitav protsess, mis pakub eduelamust ja rahuldust mitmel moel. Kui aastate eest oli köögiviljade paljundamisel ja oma aias kasvatamisel üheks oluliseks motivaatoriks värskete köögiviljade tarbimise vajadus, siis tänapäeval on selleks pigem isiklikud kogemuslikud ja emotsionaalsed vajadused. Saab ju värskeid köögivilju poeletilt osta aastaläbi ja ka ökoloogiliselt puhtaid köögivilju on võimalik osta vähemalt hooajal. Käesoleva iseseisva töö käigus uuriti köögiviljade paljundamise võimalusi. Jõuti
sekkumisemudel!) • on soodsad õpitingimused, st kasutusel on sobivad õpetamisvõtted ja materjalid, kui lapse tase on madal, tuleb minna praktiliste ülesannete juurde sõltumata vanusest • õppekavadel on selged ja läbimõeldud eesmärgid ja struktuur, • on olulisel kohal sobivate käitumisviiside õpetamine (motivatsioon, tähelepanelikkus jne.), see on palju lihtsam, kui ümberõpetada • laps kogeb eduelamust ja tal kujuneb positiivne maailmapilt, õppimine peab olema meeldiv ja lapsele turvaline Nn. üksiklaskudega edu ei saavuta! Ameerika Ühendriigid 1965. a püüti suurt hulka nõrga arengupotentsiaaliga lapsi nö. ette õpetada (Head Start), et nad kooliikka jõudes teistega koos õppida suudaksid. Nad on rohkem valmis õpida koos eakaaslastega ning nende seas on madal kuritegevuse tase! 4-aastaks on 90% ajust välja kujunenud!
Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus
3) Benchmarking (etalontestimine) 4) Eelarved: ressursside jaotamise plaan erinevate tegevusvaldkondade vahel rahalises väljenduses. Tulueelarve; kulueearve; kasumieelarve; investeeringute eelarve. 14. Organiseerimine tegevus, mille käigus täitmisele kuuluvad tööd jaotatakse üksikisikute vahel, koondatakse isikud allüksustesse ning määratakse kindlaks alluvusvahekorrad. Organiseerimine peab tagama töörahulolu(töötaja tunneb vajalikuna, töö jõukohane ja pakub eduelamust) tänu sellel sujub ka töö paremini. Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. Otsustatakse, 9 mis põhimõtetel organisatsioon üles ehitada ja kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente (ressursse ja tegevusi). 15. Töö spetsialiseerimine
Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus.
Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus
bioloogilised vajadused. Sotsiaalsed motiivid on elu jooksul omandatud. 93. Kuidas kujuneb saavutusvajadus? Saavutusvajaduse kujunemine sõltub keskkonnas propageeritavatest väärtustest. Kui inimest kasvatatakse vaimus, et saavutus on oluline, kasvab temast suure tõenäosusega kõrge saavutusvajadusega täiskasvanu. Vältimaks hirmu ebaedu ees ja tekitamaks soovi saavutada edu, peaks perekond ja kool pakkuma lapsele tema kujunemise järgus eduelamust. Saavutusvajadust peetakse osaliselt geneetiliseks, osaliselt keskkonnast tingituks. Pärilikkuse osale viitab asjaolu, et kõrge saavutusvajadustega vanematel on sageli ka kõrge saavutusvajadusega lapsed. Selle põhjuseks võib aga olla ka vanemate kasvatus ja nende väärtushinnangute mõju lapse kujunemisele, mida kahtlemata ei saa eitada. 94. Mis on emotsioon? Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumislikke
Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Endaga rahulolu; tunneb, millega saab hästi hakkama; head tulemused tulevad töökusega; alustatud tegevuste lõpetamine.
Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Endaga rahulolu; tunneb, millega saab hästi hakkama; head tulemused tulevad töökusega; alustatud tegevuste lõpetamine.
nõudlusnivoo tõuseb kõrgemale tema võimete piiritsoonist. Siis saab ta vaid negatiivseid elamusi, mis arvukatel kordumistel aitavad kaasa, et lapsest kujuneb trotslik ja tige inimene. Järjepidev edukus sünnitab eduelamuse, ebaedu aga vastasseisundi. Et edu või ebaedu sünnitaks nõudlusnivoo, on vaja piisavalt tugevat tegutsemismotiivi ja pingutamist tulemuse saavutamisel (spikerdamisel näiteks loetakse edu õnnestumiseks ja heast tulemusest hoolimata ei tekita see eduelamust). Eduelamust ei teki ka siis, kui konkreetses ühiskonnas või grupis on teised edunormid (kui kaaslaste hulgas on popid mitte targad ja head lapsed, vaid need, kes üleastumiste või riietusega silma paistavad). Inimene arvestab selle grupi edunorme, kuhu kuuluvaks ta end peab (referentne grupp) (Pinn 1975). Et eduelamus ei kustuks ja lapse nõudlikkus enda suhtes ei alaneks, peab iga järgmine töö sisaldama sel määral uut, et ta on selle võimeline omandama ning tööga hakkama saama.
• §4 Õppe-ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: Otseselt seotud : 2) lapse tervise hoidmine – läbi tervisliku , puhta toidu 3) lapse loovuse toetamine – erinevad tegevused ( loitsude väljamõtlemine, kunsti tegevused jms.) 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine – suhted kogukonnas 7) lapsele turvatunde ja eduelamuse pakkumine – turvalise ühiskonna mudeli loomine, kiviring, loitsud, regilaulud, kõikidest tegevustes võimalik saada eduelamust 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine - erinevad töö harjumused, enda järgi koristamine, looduse koristamine, kaevamine, mulla jms. tassimine, kastmine, rühma ja paaristööd jne. 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine – eesti kultuuritraditsioonid 8regileulud, kuidas vanasti elati, elu eesti kogukondades), teised kultuuri traditsioonid – näiteks elu itaalia kogukonnas jms. Ka teised punktid on kaudselt seotud.
Sel juhul on selgelt tegemist võitluskihu mängulise mahalaadimisega. Agressioon ja võitluskihk vallandavad üleoleku- ja rahuldus- tunde, mida elusolend tajub kui meeldivat eduelamust. Sel- liste positiivsete tunnete näol oleks tegemist justkui sisemise kütusega. Võitluskihu mahalaadimine mõjub rahustavalt, kuid ei vähenda agressiivsust ja sõjakust. 24 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST
annaabi.ee 
