tundeid joonistada ja värvidesse panna. Selle abil on parem leida nendega kontakti, kuna kasutades erinevaid värve palun neil kirjeldada, miks nad just neid värve kasutasid ja mida üks või teine kujund või pilt võiks tähendada. Tavaliselt avavad nad end niimoodi ka rohkem. Kunstiga tegelemine aitab palju ka vaimupuudega inimesi. See pakub neile palju positiivseid emotsioone. Ka neil on kunsti kaudu kergem ennast väljendada, sest kunst on keel, millest saavad kõik aru. See pakub neile eduelamuse. Vaimupuudega inimeste puhul on väga hea kasutada just erinevaid materjale ja värve. Eriti hästi sobiks neile minu arust just savi voolimine, sest see arendab ka peenmotoorikat ja vormitunnetust ning on ka väga rahustav kuid samas lõbus. Kunstiteraapia on tõhus ka grupitööna. Kasutatakse palju näiteks narkootikumidest vabaneda proovivate inimeste peal. See aitab tunda emotsionaalset toetust. Samas oled sa ka teiste poolt tunnustatud ja mõistetud
hoolitsemine; 7.suhtlemine perekonnaga, lapse sotsiaalsete kontaktide arendamine, koostöö vanematega . 8. Esmaabi andmine Mis on lapsest lähtumine? Lähtub oma töös lapse õigsusest, heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutseetikast. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Lapsest lähtumine, lapse individuaalsuse ja arengu tagamine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, tegutsemine, inimlike ja demokraatlike põhimõtete jälgimine, arengukeskkonna kujundamine, turvatunde ja eduelamuse tagamine, üldõpetusliku tööviisi rakendamine, koostöö kodu ja hoiukoka vahel, kultuuride väärtustamine, suhtlemise ja kooselamise oskuste omandamine Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? Vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades, vanema juhistest. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus,
● puudulikud sotsialiseerumisoskused - kompenseerimisvajadused. Nt kui inimene on väga häbelik siis võib närvide rahustamiseks alkoholi tarbida ning see muudab inimese julgemaks ja sotsiaalsemaks ning hiljem tekivad ajus seosed, et alkohol muudab paremaks suhtlejaks ning võib tekkida käitumismuster ning sellest välja areneda sõltuvus. ● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele. ● puudulik edasijõudmine koolis - eduelamuse vajadus mujalt ● isiksuse struktuuris: madal enesehinnang, depressiivsus - mässumeelsus ning eduelamuse vajadus. Tehakse asju, et saada tähelepanu, vaheppolekas positiivset või negatiivset, oluline on lihtsalt tähelepanu olemasolu. Teatud käitumistega tahetakse näidata enda staatust ning sobivust gruppi. ● hüperaktiivsus käitumishäirega ja agressiivsus - suurema tõenäolsusega satutakse sõltuvuse küüsi.
Millised on olnud teie senised tegevused probleemse käitumise lõpetamiseks, ennetamiseks? Mis on käitumise tugikava eesmärk? (2 p) Otsustage, millised käitumisviisid (üks kuni kolm) esimesena korrigeerite. Valiku tegemisel on oluline lähtuda kahest kriteeriumist: 1) Kiiret korrigeerimist vajavad käitumisviisid, mis häirivad oluliselt klassi tööd. 2) Eduelamuse saamiseks nii käitumistaastuse kava rakendava täiskasvanu jaoks kui ka seda kava järgiva lapse jaoks on oluline valida mõned käitumisviisid, mille osas võib eeldada kiiret õppimist. Pange oma lõplik eesmärk kirja. Eesmärk peab olema reaalselt saavutatav. Eesmärgi sõnastusest peab selguma täpselt, mida ja kui palju te lapselt ootate (eesmärgi
" "Tundide väliselt on õpilastel võimalik vaba aega sisustada järgmistes huvialaringides: · kangakudumise ring, · kunstiring, · meisterdamise ring, · muusikaring, · estraadilauluring, · poiste spordiring. Huvitöö teised üldeesmärgid on: 1. laste vaba aja võimetekohane ja huvipakkuv sisustamine 2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine 3. lisateadmiste ja oskuste andmine 4. koostööoskuste arendamine 5. vastutustunde kasvatamine 6. lastele eduelamuse andmine ning selle läbi nende enesehinnangu tõstmine 7. ülekooliliste ürituste kaudu traditsioonide ja ühtsustunde loomine 8. preventsioon" Nõustamine 1998.a. sügisel alustas kooli juures iseseisva osakonnana tööd Nõustamis- ja Õpiabikeskus, mis annab infot tavakoolide õpetajatele ja teistele lastega tegelevatele spetsialistidele, lapsevanematele ja erivajadustega õpilastele endile ja pakub rehabilitatsiooniteenust
(Naarits- Linn, Pettai & Proos 2012, 5.) Järgnevalt lisan koolist väljalangemise otsesed põhjused, mis on välja selgitatud projektiga “Koolist väljalangemise ennetamine õpilaste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“. Projekt viidi läbi INNOVE ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel perioodil 01.09.2009 kuni 31.05.2012. (Naarits-Linn, et al., 2012, 5.) Põhjusteks on: Koolist ja kooliskäimisest väsinud ning tüdinenud, eduelamuse puudumine Konfliktsed suhted eakaaslastega ja/ või õpetajatega, erinevad käitumisprobleemid Kõrge stressi tase Madal usk täiskasvanutesse, nende abisse ja iseendasse Halb õppeedukus Sagedane koolide vahetamine Põhjuseta puudumised Madal enesehinnang ja algatusvõime Nõustamisest eemale jäämine Õpilasel kaks erinevat kultuurilist tausta
oskused) tunnikava-teema, rühm,laste arv, tunni eesmärgid, vajalikud vahendid. Üldoskuste ja valdkondade lõimimine õppe- ja kasvatustöö läbiviimise põhimõtted- 1.lapse indiv ja rengupotentsiaali arvetamine 2 lapse tervise hoidmine ja edendamine, liikumisvaj rahuldamine 3loovuse toetamine 4mängu kaudu õppimine 5humaansete ja demok suhete väärtustamine 6arengut ja sotsialiseerumist soodustava kk loomine 7 lapsele turvatunde, eduelamuse tagmine 8üldõpetusliku tööviisi raknedamine 9kodu ja lasteasutuse koostöö 10eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripäradega arvestamine. Integratsiooni lähetalused: *üldõp vaimen isa eestis oli JOHANNES KÄIS tema idee oli et õppeained oleks oma vahel seostatud ja koonduksid peaasjalikult koduloolise teema ümber. *ta pidas oluliseks et ained sulanduksid kokku ja õppematerjal töötatakse mitmekülgselt läbi.
tema tunde- tahtevalla arengu nõrkusega, ebaküpse sotsiaalsusega ning motivatsioonivaegusega olla tubli klassikaaslane ehk õpilane. Käitumisprobleemid võimenduvad nii lapsel endal kui halveneb ka õpetajate suhtumine õpilasse. Õpetajatel on vaja nende laste erisusi tingimata märgata ja osata/vaevuda neid siduma õppimise probleemidega ning ennekõike aidata lapsel toime tulla just õpiraskustega, et õpilane saavutaks mingigi eduelamuse, mis on/võib olla võtmeks käitumisprobleemide ennetamisel. Õpilane võib vajada ka logopeedilist abi. Erivajadustega lastele on kõikidele iseloomulik vajadus nende erivajaduste võimalikult varase ja /või õigeaegse märkamise järele, millest sõltuvalt on kohe vaja luua igaühele soodus arengukeskkond, milles on enam-vähem ühtselt kõikide erivajadustega isikute, eriti laste seisukohalt vajalik neile individuaalne lähenemine (see osutub võimalikuks, kui klassis on
2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone ja oma rahvuskangelase võidu puhul ka ühtekuuluvustunnet. Tänapäeval võikski laias joones jagada spordi tegemise kaheks. Harrastajad ja tippsport. Kui harrastajate tegevus on suunatud eelkõige enda heaolu ja tervise parandamisele siis profispordi eesmärgiks on jõuda tippu. Tippsportlane Gerd Kanter on oma raamatu ,,Kõik on võimalk" eessõnas selle kõik kokkuvõtlikult koondanud: ,, Minu
1.3.4. Õpin nii töö- kui ka koolielus kohustusi rohkem ja paremini delegeerima Oskuslik delegeerimine aitab oma aega efektiivsemalt kasutada. Lisaks on oskuslikul delegeerimisel veel mitmeid häid külgi nagu (Antson A., Mastery.ee, 2005): 1. Pakub mõlemale osapoolele õppimisvõimalust 2. Tõstab delegeeritava staatust (kolleegide/koolikaaslaste) silmis 3. Pakub vaheldust igapäeva rutiinist 4. Annab delegeeritavale isikliku rahulolu tunde ja eduelamuse 7 Enesejuhtimine Efektiivse delegeerimise kuldreeglid on (Burns R., „Edukas delegeerimine“, 2007): 1. Põhjalik planeerimine 2. Kontrollmehhanismid 3. Praktika ja analüüs 1.3.4.1. Võimalikud takistused
4) Noorem kooliiga – töökus vastandatult alaväärsustundele. Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arengu ülesannetega toimetulekust. Kujunemise aluseks on püsivad edukogemused ja positiivse arengu tunnustamine. 5) Noorukiiga – identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt. 6) Noorusiga – intiimsus vastandatult isolatsioonile. Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. Kujunemise aluseks on isiklik avastus ja usaldatavus, mida toetab jätkuv rahuldust pakkuvaf kogemused suhtlemisel intiinpartneritega. 7) Täiskasvanuiga – generatiivsus vastandatult stagnatsioonile
3.3.Õppe- ja kasvatustöö Õppe-ja kasvatustöö toimub lasteaia õppekava alusel, mis on vastavusse viidud riikliku õppekavaga ja on seotud lasteaia arengukavaga. Laste õpetamine ja õppimine toimub lapsest lähtuvalt. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Oluliseks märksõnaks lapsest lähtuvas õppes on õpetamine läbi positiivse eduelamuse. Tähtis on erinevate meelte rakendamine ja lapse usaldamine õppijana. Õpetaja roll on mänguliseks tegevuseks soodsate tingimuste loomine, mis omakorda eeldab põhjalikku töö kavandamist ja läbimõtlemist, et tegevus oleks lapsele aktiivselt mõtestatud ja laps saaks tegevuses osaleda partneri rollis. Rühmade meeskonnad koostavad igaks õppeaastaks rühma tegevuskava, milles kajastuvad õppeaasta eesmärgid, laste arengu jälgimine ja hindamine, üritused, rühma personali
korrigeerige nõudeid; veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid õpilaselt jõukohast mõttepingutust, tegevuse planeerimist ja probleemide lahendamist; looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse sooritamise eest. Pikaajaliste õppeülesannete ja projektide õnnestumiseks peavad õpilased olema nende sooritamiseks motiveeritud, võimelised oma tööd organiseerima ja kasutama vajalikke õppevahendeid ning saama eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 13. Õppetund, kui õppetöö organiseemise põhiühik. Gagne õppeühiku mudel
[2] Laps ja mäng Mäng on vahend, mille abil kujunevad lapse sotsiaalsed oskused. Mängus arenevad kõik psüühilised protsessid ja isiksuse omadused, eelkõige taju ja fantaasia, mis on igasuguse loomuse ning loovmõtlemise alus. Eakohane mäng arendab mõtlemisvõimet, kõnet, käelist tegevust, motoorikat ja suhtlusoskust. [3] Ka kõik mänguasjad peaksid vastama enam-vähem eale, oskustele, olema jõukohased (füüsilise arengu arvestamine), et laps saaks mängides õige eduelamuse. Liiga keerukad ülesanded toovad tihti kaasa ebaõnnestumisi ning laps võib kaotada usu endasse, muutuda arglikuks, saamatuks ja teotahtetuks igavlejaks. [3] Laps ei mängi eeskätt sellepärast, et mängida on kerge, vaid sellepärast, et mängida on raske, meeliköitev ja igavust peletav. Mäng pakub pinget, annab kogemusi ja võimalusi ümberkaudu (vanematelt, pedagoogidelt, teistelt lastelt ja ka loomadelt) kuuldut-nähtut mängus omamoodi rakendada. [3]
piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid õpilaselt jõukohast mõttepingutust, tegevuse planeerimist ja probleemide lahendamist; looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse sooritamise eest. Pikaajaliste õppeülesannete ja projektide õnnestumiseks peavad õpilased olema nende sooritamiseks motiveeritud, võimelised oma tööd organiseerima ja kasutama vajalikke õppevahendeid ning saama eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. g) Õpiraskused ja nende kujundamine. 1.Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad
tegevuse planeerimist ja probleemide lahendamist; looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse sooritamise eest. Pikaajaliste õppeülesannete ja projektide õnnestumiseks peavad õpilased olema nende sooritamiseks motiveeritud, võimelised oma tööd organiseerima ja kasutama vajalikke õppevahendeid ning saama eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 10. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel.
ilmutada selget negatiivsust uurimise vastu. Oluline on, et uurija säilitaks rahu ja positiivse suhtumise ega laseks end lapse jonnihoogudest või ka agressiivsuse ilmingutest heidutada. Kuna intellektupuudega lapses tekitavad uudsed asjaolud segadust, siis tuleks teda võimaluse korral uurida talle tuttavas keskkonnas. Nii saab vähendada "halva" käitumise tõenäosust. Kasulik on uuringu alguses esitada lapse jaoks eeldatavasti tuttavaid või lihtsaid ülesandeid, et laps saaks kohe eduelamuse. Hiljem saab ta sel juhul paremini hakkama ka raskemate ülesannetega. Samas ei soovitata ka ühtlaselt raskemaks minevaid ülesandeid vaid vaheldada omavahel kergemaid ja raskemaid. Mida tõsisema intellektipuudega on tegemist, seda madalama taseme oskuste olemasolu tuleks uurida: mis mõjub lapsele positiivse kinnitusena ehk mida saaks lapse arendamisel kasutada tema motiveerimiseks?
kodutööde kontrollimisel kommenteerige tehtut (suuliselt v kirjalikult) 3. Pikaajalised õppeülesanded ja -projektid võrreldes tavalise kodutööga, nõuab see õpilaselt suuremat järjekindlust, leidlikust ja oskust oma tööd planeerida. Nõuded: piisav motivatsioon tehtavaks tööks, oleksid võimelised oma tööd organiseerima, omaksid vajalikke õppevahendeid, oskaksid neid kasutada ning saaksid ül-e täitmisel innustava eduelamuse 19. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid (Näiteks Weinsteini ja Mayeri näitel)? Tooge näiteid konkreetsete õpioskuste kujundamisest ühe või teise üldliigiga seostuvalt? (9.1) Üldiste õppimisoskuste liigid (Weinsteini ja Mayeri näitel) ja nende otstarve õpioskuste mõistmisel Weinstein ja Mayer jaotavad õpioskused 5 põhitüübiks: 1. Kordamis e. meeldejätmisoskus. Ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus.
põhimõtteliselt võib olla ka ainetundide alternatiiviks. Et õppetöö korraldamine pikemaajalise iseseisva tööna õnnestuks, tuleb kindlustada, et õpilased: * oleksid tööks piisavalt motiveeritud ja peaksid taotletavaid eesmärke oluliseks, * oleksid võimelised oma tööd organiseerima, * omaksid vajalikke õppevahendeid, * oskaksid neid kasutada ning * saaksid ülesande täitmisel innustava eduelamuse. Arutluse tulemusena tehakse selgeks: (1) mida tuleb õppida, (2) millised õppevahendid ja -allikad on õpilasele töö sooritamiseks vajalikud, (3) milliste etappide või alaülesannetena töö sooritatakse, 4) millist graafikut tuleb töö sooritamisel jälgida ja (5) kuidas annab õpilane oma töö käigust ja tulemustest aru. VII Õpioskused ja nende kujundamine 1. Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. 1) Konkreetsete töövõtete äraõppimisena.
vanemaid, et nad looksid õpilastele tingimused kodutööde sooritamiseks ja jälgiksid nende tegevust. Pikaajalise tööülesannete täitmine nõuab õpilaselt järjekindlust, leidlikkust ja oskust tööd planeerida. Pikaajaliste õppeülesannete ja –projektide õnnestumiseks peavad õpilased olema nende sooritamiseks motiveeritud, võimelised oma tööd organiseerima ja kasutama vajalikke õppevahendeid ning saama eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 13. Õpioskused ja nende kujundamine Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks
Meie koolides antakse õpilastele tavaliselt pikaajalisi tööülesandeid täiendusena ainetundidele. Et pikemaajaline iseseisev töö õnnestuks, tuleb luua selleks vajalikud eeldused ja tingimused: 1.et õpilased oleksid tööks motiveeritud ja peaksid taotletavaid eesmärke oluliseks, 2. oleksid võimelised oma tööd organiseerima 3. omaksid vajalikke õppevahendeis ja oskaksid neid kasutada 4. saaksid ülesande täitmisel eduelamuse. Õpilased ja õpetaja arutavad läbi töö nõuded ja tingimused, kus selgub, mida tuleb õppida, millised allikad ja õppevahendid on töö sooritamiseks vajalikud, milliste etappidena töö sooritatakse, milline on töö graafik, kuidas annab õpilane oma töö käigust aru. Iseseisvaks tööks valmisoleku üle otsustamiseks tuleb hinnata õpilase planeerimise oskust. Hinnang planeerimisoskusele on aluseks juhendamisvajaduse üle otsustamisel. Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks
vanuses 715 eluaastat. Loomulikult võivad tulla tusi ja on põhikogemused saanud muidugi just ja tulevadki tihti nooremad, kes juba endaga ise tööst laagris, oskavad leida kontakti iga lapsega, hakkama saavad ega pelga mõnda aega olla haarata ta tegevustesse ja tekitada neis positiivse kodunt eemal päris uute inimeste hulgas. Oma igapäevase eduelamuse. Kõik meie lapsed on laagrivahetused püüamegi organiseerida, pidades tublid, oskavad laulda, tantsida, näidelda, palli silmas eesmärki, et see lühike aeg eile veel võõraste mängida ja võistelda! Meie laagris teevad kõik inimeste hulgas muutuks igas vanuses noortele rõõmuga kaasa: sportmängud, lõkkeõhtu, esine- huvitavaks, arendavaks, üllatusi ja ka äratundmis- mised, võistlused, mälumängud, diskod, ööhäire,
operatsioone või osi asendada ja jätkavad tegevust. Klassis on enesesse usu kaotanud õpilased tavaliselt passiivsed ja püüavad vastamisest hoiduda. Selleks et ebaedu õpilase negatiivsete elamuste ja enesetunde languse tõttu ei süveneks, on õpetajal vaja luua raskustes olevale õpilasele teadlikult eduelamusi, esile tõstes tema vähimatki edu positiivsete, julgustavate hinnangutega. Kiitus ja enesehinnang Kiitus tõstab enesehinnangut ning tekitab eduelamuse. On üldtuntud tõsiasi, et alles kujunemisjärgus olevaid enesehinnanguid saab suhteliselt kergesti mõjutada. Lapsed löövad särama, kui neid vähimagi edusammu eest kiita. Laps puhkeb õide, kui keskendame oma tähelepanu tema tugevatele külgedele ja annetele hea hakkab jõudsasti kosuma ja varjutab lõpuks mis tahes nõrga koha. Eduelamus harilikult tõstab enesehinnangut, ebaedu aga alandab. Pidevast ebaedust tingitud madaldunud enesehinnanguga lapsed on
mängu-, õpi, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. – ka see, mis ei ole tumedas kirjas on tegelikult kogu tegevuse kaudu seotud. • §4 Õppe-ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: Otseselt seotud : 2) lapse tervise hoidmine – läbi tervisliku , puhta toidu 3) lapse loovuse toetamine – erinevad tegevused ( loitsude väljamõtlemine, kunsti tegevused jms.) 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine – suhted kogukonnas 7) lapsele turvatunde ja eduelamuse pakkumine – turvalise ühiskonna mudeli loomine, kiviring, loitsud, regilaulud, kõikidest tegevustes võimalik saada eduelamust 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine - erinevad töö harjumused, enda järgi koristamine, looduse koristamine, kaevamine, mulla jms. tassimine, kastmine, rühma ja paaristööd jne. 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine
annaabi.ee 
