Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjut
..............................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Expression- prantsuse keeles "väljendus". Ekspressionistid tahtsid maailma vapustada ja liigutada nende tundeid. Seda stiili viljelevad kunstnikud väljendasid elu dramaatiliselt, nad moonutasid joonistustel inimesi. Mina valisin just Eduard Viiralti uurimisaluseks kunstnikuks seepärast, et mulle on alati pakkunud huvi tema maalid, tema realistlik, kuid samas ka natukene idealistlikuna tunduv lähenemine. Töö eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eduard Viiralt elu ja loominguga ning saada teada mõningaid huvitavamaid, ebatavalisemaid fakte. 2 Elulugu Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898.a, mõisateenijate pojana
Tallinna Teeninduskool Thea Sester 011M Eduard Viiralt Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Eduard Viiralt............................................................................................................4,5 Kokkuvõte....................................................................................................................6 Lisad
ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST 1920ndad 1920ndad aastad on Eesti professionaalse kunsti väljakujunemise ajajärk. Kunstnike esilekerkimine ei sõltunud enam saatuse suvast ning õnnelikest kokkulangemisest, vaid oli asutatud toimiv Tartusse kunstikool "Pallas" (1919. aastal), kus väga head kunstnikud hakkasid koolitama noori õpilasi. Juba esimestel aastatel õppisid Pallases Eesti kunstiajaloo tõelised pärlid, esimeste õpilaste seas olid ju näiteks Aleksander Vardi ja Eduard Wiiralt. Koos Tallinna Riiklikku Kunsttööstuskooliga (hilisem EKA) õpetati välja proffessionaalseid kunstnikke, omamaise kunstihariduse teke oli esimese Eesti Vabariigi kunstielu suurimaid saavutusi. Kunstinäituste intervall ei olnud enam kolm aastat, vaid nad toimusid nüüd regulaarselt ning ajakirjanduse terava silma all, tekkisid juba ka esimesed kunstirühmitused, võis hakata rääkima kunstivooludest ja -suundadest, esmakordselt
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel e
Kõige kaugemale ehk kõige kaalukamaks jõudis kasvada Aleksander Krims, kelle loomingu hiilgeaeg jääb 1920-30. aastate vahele. Vikerlastest pole varem ühisnäitust korraldatud, küll on käsitletud pea kõigi loomingut eraldi. Käesoleva näituse puhul ilmub veebruariks ka kataloog. Näituse idee pärineb Tiiu Talvistult, kes puutus vikerlastega kokku A. Laikmaa ateljeekooli näitust tehes. Lisasin omaltpoolt veel nendega üheealise Herbert Lukk`u ja vaid mõni aasta noorema Eduard Wiiralti. Esimese, kui vähetuntud, kuid äärmiselt huvitava ja paljutõotava kunstniku, kelle elu lõppes samuti Vabadussõjas. Teise kui näite „... mis oleks võinud tulla, kui....“. 1903. a. jaanuaris ilmus Teataja esiküljel kuulutus, et küllaldase hulga soovijate korral tahab kunstnik Tallinnas figura-maalimise, joonistuse- ja maalimisekursust anda. Esialgu oli kursus kavandatud kaheksanädalasena, kuid ühtlasi märgitud, et seda soovi korral pikendatakse
Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930. aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg. Skulptuur ja graafika Nagu 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvusaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Pärast Koorti lahkumist oli 1930. aastail juhtiv ja produktiivseim Anton Starkopf
............................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus :..........................................................................................................................................13 Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib, nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga, millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse
kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides. 1930. aastatel funktsionalistide ühiskondlik optimism vähenes või kustus hoopis. Euroopa riikides tugevnesid traditsioonilised väärtused, eriti rahvuslus. Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks. 14) USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1913.a. toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus, nn. Amory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti. See näitus pani aluse moodsa kunsti levikule USA's. Pärast Esimest maailmasõda soosisid Euroopa eeskujude hülgamist USA valitsuse ja avaliku arvamuse isolatsionistlikud meeleolud. Selliste mõtetega kunstnikud otsisid USA kunstile ,,oma teed''. Seda loodeti leida realismis, mis kujutaks Ameerika tegelikkust. Ameerika realismis on kaks suunda. Juba sajandi alguses oli tekkinud nn. sotsiaalne realism. Seda iseloomustas suurlinna elu ilustamata, vahel satiiriline kujutamine. Piltide
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna
vaatamata üles tõusma ja oma teed minema. D'Artagnan, poolkurt, ilma vammuseta ja pea kinni seotud, ajas enese püsti ja hakkas peremehe käsul alla minema. Kuid kööki jõudes silmas ta otsemaid oma vaenlast, kes rahulikult vestles raske tõlla juures, mille ette oli rakendatud kaks suurt normandia tõugu hobust. Kaasvestleja, kelle pea paistis tõllaukse vahelt, oli kahekümne kuni kahekümne kahe aastane noor daam. Oleme juba märkinud, kui kiiresti haaras d'Artagnani silm inimese näojooni. Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli tundmatuga-elavas jutuhöos. «Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam
lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt „lohakaks“. Teoseid: „Eine murul“ (1863), „Olympia“ (1863), „Argenteuil“ (1874), „Baar Folies-Bergère`is“ (1882). Eduard Manet (1832 – 1883): Olympia (1863) Eduard Manet (1832 – 1883): Baar Folies Bergeres (1882) ● CLAUDE MONET (1840 – 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra
Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel. Ka oli tema peres olnud mitmeid traagilisi sündmusi. Selletõttu on Munchi maalide ja graafika peamiseks tegelaseks end maailmas üksikuna tundev inimene. Munchi tõlgenduses on inimese olemasolu sünge ja lähedus teistega saavutamatu, vaid surm on vääramatu. Tähtis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau'l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre'i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga.. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ja süüfilisest ruineeritud tervise tõttu oma vanemate lossis Malromé's. Ta on maetud Verdelais'sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast.
Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
