Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008 Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas. Egeus ei märganud Berenikes midagi erilist enne kui naine hakkas põdema langetõbe. Egeus leidis temas midagi erilist, haiglast ja ühtlasi midagi mille üle tundide kaupa mõelda. Ühel talvisel pärastlõunal istus Egeus taas raamatukogus ja mõtiskles. Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma, kuna armastas vingerpusse mängida. Trippetta läks kuningalt paluma, et too lõpetaks oma julmuse, aga kuningas viskas selle eest Trippettale hoopiski veini näkku ja tõukas teda. Langes pool minutit surmvaikust, kuni selle katkestas imelik hääl
Hüpikkonn Edgar Allan Poe Lugu räägib ühest kuningast, tema seitsmest ministrist ja ta narridest. Ühe narri nimeks oli Hüpikkonn, mis polnud ainult nimi, mis talle ristimisel pandi, vaid mis oli antud talle seitsme ministri heakskiidul sest, et ta ei suutnud liikuda nagu teised inimesed. Õieti sai ta oma nime mingi kargleva kõnnaku tõttu, mis oli midagi hüppamise ja vingerdamise vahepealset. Ta oli kääbuse moodi ja suht paksuke ning kuningale pakkus tema kõnnak naeru. Tal olid vägevad lihased millega ta sai teha vägevaid vägitükke.
Mees arvas, et kass oli pärast kõike seda kodust ära jooksnud ja tundis ennast hästi, kuid kui politsei naist tema majja otsima tuli, siis leidsid korrakaitsjad laiba just seetõttu, et kräunuv kass selle asukoha reetis. Tuli välja, et mees oli naise koos kassiga sisse müürinud. Mees võeti kinni ja pandi vangi. ,,Reetlik süda" Hullumeelne üritab rääkida, kuidas tema vaimse tervisega on kõik korras. Teda olla häirinud ühe vanamehe silm, mis oli kahvatusinine, kae peal ja oleks justkui raisakotka oma. Ta otsustas mehe tappa, kuid teha seda ettevaatlikult. Nädal aega järjest täpselt keskööl pistis ta pea mehe tuppa, kuid kuna ta häirivat silma ei näinud, siis ei teinud ta midagi. Kaheksandal päeval ärkas kotkasilmne mees üles, hull nägi ta silma ja sooritas mõrva, visates voodi talle peale. Roimar tükeldas surnukeha ning peitis need kehajäänused tuppa põrandalaudade alla.
eluviisi. Ta tappis enesekaitseks ja sõjaolukorras. Cooper kujutas teda täisuliku inimesena (mehine, õiglane, aus, füüsiliselt tugev, täpne), kel pole vigu. Ta oli valge. See näitab, et ka valge mees võib olla puhas ja täiuslik, sest ta on looduslikus keskkonnas kasvanud. Cooperi indiaanijutud tekitasid ka Euroopas huvi metsikute rahvaste vastu. Natty läks oma sõbra pruuti päästma, sai kokku valgetega, läksid vanamehe juurde, kes elas oma tütardega järve keskel. 8. Chateaubriand (1768-1848) Chateaubriand oli Prantsuse kirjanik, romantismi üks varajasi kuulutajaid euroopa kirjanduses. Ta on tuntud tänu oma värviküllaste loodusmaalingutele, tundlikkusele ja eksootilistele teemadele. Ta pani aluse romantilisele proosale. Ta sündis suures peres, õppis erinevates koolides. Saadud hariduest ei piisanud mereväeohvitseride kooli astumiseks, millest ta unistas
,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heitnud pikali
augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta. Esimesed näited Petersoni luulest ilmusid 1901.aastal. Gustav Suits kirjutas Petersonist 1905 ja avaldas ,,Noor-Eesti" albumis seitse Petersoni luuletust. Loomingu põhiosa avaldati trükis 1922 Petersoni 100.sünniaastapäevaks ,,Laulud, päevaraamat, kirjad". Luulepärand ei ole suur-kokki 21 luuletust (10 oodi ja 5 pastoraali).Kirjutas oode ülistuslaule, mis käsitlevad ülevaid teemasid ning on heroilis-filosoofilised. ,,Inimene"-ülistab inimese vaimu (,,Aga sa, inimeste vaim, Jumala vaimukuju") ,,Laulja"-luule ja luuletaja motiiv. Kirjutab laulja=luuletaja suurest missioonist.(Valguse
järeltulija. Üks läbivaid teemasid on elusalt matmine, kasutab ka irooniat. Õudusnovell ,,Berenike"-peategelane on mees, kes abiellub noore neiu Berenikega, kes on väga ilus, kuid haige ja tal on väga ilusad hambad. Neiu sureb ning ta maetakse. Pärast naise surma kaevab ta naise üles, et talt ära võtta hambad, kuid teeb seda mingis transis. Pärast selgub, et naine oli maetud elusana. Õudusnovell ,,Reetlik süda" annab väga hästi edasi hullu mõtteviisi. Peategelane tahab tappa vanamehe, kellel on kaega silm, sest see on tema arvates kole. Tapab vanamehe, lõikab tükkideks ja matab põrandalaudade alla. Politseid tuleb uurima, mis toimus ja hull ajab politseiga rahulikku juttu ja istub tooliga laiba kohale ja äkki talle tundub, et kuuleb ohvri südamelööke ja et ka teised kuulevad. Lõpuks rebib põrandalauad üles ja tunnistab oma teo üles. Maurice Maeterlinck Belgia näitekirjanik ja sümbolistliku draama rajaja. Tema
Edgar Allan Poe ,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile
,,SEITSE VENDA", Aleksis Kivi Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna
Sõit möödus sujuvalt - inimesed olid rahulikud ja magasid sügavas unes, oli öö. Vaatamata sellele, et 12. juuni hommik oli suhteliselt tuuline ja lennuk rappus järel pidamatult, ei teinud kaasreisijad sellest välja ja sõitsid häirimatult edasi. Vahemaandumine toimus Indoneesias, kus mina ja ülejäänud Sydneysse sõitjad istusid ümber väikelennuki peale. Lennukit vahetas peale minu vaid 3 reisijat ja lisaks neile oli pardal ka kaks pilooti ning üks stjuardess. Kokku oli meid seitse. Pärast ümberistumist oli aga kõik väga ebatavaline. Lennuk ei rappunud enam ja inimesed istusid hääletult. Nagu vaikus enne tormi… 13 reede oli aga õudusunenägu. Me ärkasid suure paugu ja hirmsa rappumise peale. Aknast välja vaadates oli näha kuidas tiiva ots oli murdunud ning leegid katsid lennuki kandepinda. Alla laius aga suur ookean. Järgmised sündmused olid kiired ja segased. Seejärel käis plahvatus ning silmade eest läks mustaks.
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest.
«Sa, vana, ole parem ise julge ning enesekindel,» ütles ta. lk.52. “Poiss hoiab mul hinge sees.” lk 67. Ta oleks nagu üritanud kellelegi midagi tõestada ja tundis kohust see kala tappa. “Mees peab tegema, mida mees peab tegema.” 4. Kirjeldage Santiago ja Manolini suhteid. Nende vahel oli väga tugev emotsionaalne side. Nad olid koos 40 päeva kala püüdnud ja hoolimata halvast õnnest soovis Manolini temaga ikkagi kaasa minna, kuid ta isa ei lubanud. Poiss hoolitses vanamehe eest ja üritas talle pakkuda seda, mida ta teadis, et vanamehel ei ole. Santiago mõtles temast korduvalt merel ning hoidis teda oma südames. “Poiss hoiab mul hinge sees.” lk 67. Merelt tagasi saabudes oli poisi jaoks vaatepilt nii hull, et tema põskedelt voolasid pisarad, mida ta ei suutnud tagasi hoida. Nad olid tugevalt seotud nagu vanaisa ja lapselaps. 5. Selgitage, milline roll on teoses kõrvaltegelastel.
Ma mrisin ta hte keldriseina kinni. Peale seda kadus ka kass ra. Ma sain 3 d rahulikult magada ilma kassita mrvakoorem lul. Neljandal peval tulid politseinikud maja veel viimast korda lbi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi. Nad olid ra minemas kui hakkas selle mri tagant, kus naine oli kisa ja krunumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse mrinud. Reetlik sda Seda on vimatu elda, kuidas ma tulin sellele mttele, et tappa vanamees. Ma ei ihaldanud tema kulda, ta polnud iial mulle lekohut teinud, ta polnud mind eales solvanud, kuid ometigi painas see kinnisidee mind pevad ja d. Ma arvan, et phjuseks oli tema silm. Tema ks silm oli tpselt raisakotka silma moodi. Iga kord kui see pilk minul langes tarretus mu veri. Aegamda valims mul idee vanamehest lahti saada ja sel moel ka silmast lahti saada. Niisiis ma hakkasingi tegutsema superettevaatlikult. Igal keskl vajutasin vanamehe toa
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri " Teose analüüs Teose tegevus toimub 20. sajandil, täpsemalt septembri kuus. Teose peamisteks tegevuspaikadeks on vanamehe osmik ja meri. Vanamehe osmik oli niisma pikk kui mast. Tema elukoht koosnes vaid ühest ruumist. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano´ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Meri, kus vanamees kalu käis püüdmas asus Golfi hoovuses. Meri oli muutlik, salapärane ning pakkus kaluritele erinevaid katsumusi ja seiklusi.
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd,
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees
küllalt rammus, et meid üle mäekurude aidata, ning parim, mida vaesed rändurid oleme nendel rasketel aegadel saanud. Tõhustasime oma tegevusplaane parimate nõuannete varal. Nii jõudis kätte kõle jaanilaupäeva õhtu, ja tuulisel jaanipäeva varahommikul pidime jälle vastumeelsele teele minema. * Kirjuta lõigust variant, milles on heterodiegeetiline jutustaja ja analepsis Edgar Allan Poe „Äraandlik süda” Ta polnud eales vanamehe vastu olnud lahkem kui kogu selle nädala väitel, enne kui tahtis ta tappa. Igal õhtul avas südaöö paiku vaikselt ukse ja siis, kui see oli piisavalt poikvel, nii et pea sisse mahuks, torkas sisse pimendatud laterna. Latern oli kaetud nii, et valgust polnud paista, misjärel pistis ukse vahelt sisse pea aeglaselt ja vaikselt, et vanamehe und mitte segada. Tal kulus terve tund, et kogu pea sedavõrd sisse saada, et voodis lamavat vanameest.
Need olid vanad nagu lõhed kaladeta kõrbes. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade, ja silmad olid merevärvi ja. nende pilk oli rõõmus ning alistamatu. Ta oli liiga lihtne inimene, et endalt küsida, millal ta oli alandlikuks muutunud. Aga alandlikuks oli ta muutunud, ja ta teadis, et alandlikkus ei ole häbiks ega riisu temalt tõelist uhkust. «Ma olen üks imelik vana mees.» Need olid imelikud õlad, endiselt vägevad, kuigi väga vanad, ja ka kael oli endiselt tugev, ja kuna vanamehe pea oli magades rinnale vajunud, ei paistnud kaela kurrud eriti välja. Särki oli nagu purjegi palju kordi paigatud ja päike oli paigad eri varjunditesse pleegitanud. Vanamehe pea oli väga vana ja nüüd, kus silmad olid kinni, puudus näos elu. Käsivarre raskus hoidis õhtutuules lipendavat ajalehte põlvel. Vanamees oli paljajalu. «Kui mina sinuvanune olin, sõitsin jungana ühes raalaevas, mis käis Aafrikas, ja olin siis juba näinud lõvisid õhtul mererannal.»
maksma ei pidanud, otsustas ta lahkuda ja unenägusid enam mitte uskuda - ta jättis lambad sõbra talli ja läks külla oma toimetusi tegema, talle meeldis oma rändava elu juures see, et uute inimestega kohtudes ei tekkinud nendega kohustust igapäevaselt suhelda ja kokku puutuda ja seega ei saanud hakata need inimesed sind muutma - enne lammaste põllule viimist, ootas ta päikese laskumist ja hakkas lugema uut paksu raamatut, mille oli saanud, äkki ilmus tema kõrvale vanamees, kes Santiagoga juttu püüdis teha ja lonksu veini palus, poiss andis terve pudeli lootuses, et vanamees ta rahule jätab - vanamees hakkas Santiago raamatut uurima ja teatas, et see on igav raamat, Santiago mõistis, et taat on seda lugenud ja päris raamatu sisu kohta, hiljem ka vanamehe elukoha kohta, mees nimetas end Saalemi kuningaks Melkisedekiks, suutis lugeda Santiago mõtteid ja pakkus poisile tehingut, et kui too annab kümnendiku oma lammastest mehele, ütleb ta poisile
avaruste metallimerre. Türklane ahviga. Ahv tantsis ning nendega kaasas olev poiss mängis vilet. Inimesed ruttasid neist mööda ja ei pannud neid tähele. Türklane võttis ahvi ja hakkas astuma. Nad jõudsid kiviteppidele. Ahv kartis pimedust ja istus seetõttu türklase õlal. Poiss- Bova. Ta oli näljane ning peatus vorstipoe ees. Poemüüja ässitas ta eemale. Bova sai türklase vastu kurjaks, kuna too talle vorsti ei ostnud. Nad olid väsinud, jõudsid kongi, vanamees murdis neile leiba ja nad jäid tukkuma. Bova ärkas, kuna vanamees hakaks oma raha lugema, raha oli palju. Bova ei suutnud magama jääda, ta oli endiselt näljane ja nägi kujutelmas vorste. Bova oli koos ahviga kasvanud, mõtles erisuguseid mõtteid. Ja ta leidis, et türklane on tema õnnetuses süüdi.bova tahtis vanamehe käest raha saada, kuid too ärkas selle ürituse peale. Bova lõi käed mehe kõrri. Ta võttis raha ja tormas minema. Ahv magas edasi.
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma
Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks
Koolis ei läinud tal eriti hästi ja tunnistusel olid tal tavaliselt kolmed. Ühel päeval vanalinnas jalutades kostis poisile kõrvu ebatavalist muusikat, mida ta polnud varem kuulnud. See muusika pakkus talle huvi ning ta asus muusika tekitajat otsima. Järsku nägi ta pisikest kitarri mängivat vanameest. Mehel oli pikk must mantel ja suured saapad. Poiss käis iga päev peale kooli vanameest kuulamas ning talle hakkas meeldima mehe mängitav rokkmuusika. Vanamees märkas poisi huvi rokkmuusika vastu ning kutsus ta endale külla. ,,Kas tahad ka kitarri õppida?'' küsis vanamees poisilt. Poiss oli nõus ning vanamees ulatas talle oma kitarri, mida poiss igal õhtul harjutamas käis. Poisile meeldis kitarri õppida ning see tegi ta väga õnnelikuks, isegi koolis hakkas paremini minema. Ühel päeval polnud vanameest näha ei tänavatel ega ka kodus. Nõnda kordus see kogu nädala. Poiss oli õnnetu, sest ta mõtles, et mehega on midagi juhtunud
mäleta mida. Teener tuleb temaga rääkima ning noormees mõistab, et ta oli elusalt maetud naiselt hambad välja tõmmanud. Meest reetsid tema verised riided ja karp hammastega. ,,Ovaalne portree"novell räägib kunstnikust, kes maalib oma kalli naise pilti, daam on ilus ja ka pilt tuleb täpselt sama ilus. Daam jääb iga pintslitõmbega nõrgemaks ja kahvatumaks, pildi valmides kunstnik hüüab : Pildil on elu ise ja naine sureb. ,, Must kass" novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism, jäi tagaplaanile ka romantism, millest arenes
kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal hoida, käisid nad marlini kallal ja lõpuks ei olnud esialgsest suurest kalast mitte midagi peale luude alles. Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta oli haigestunud ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marlini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju
Nii ta läkski tema juurde. Kui ta Jaanuse kodueda astus, nägi ta et Jaanus loeb raamatut. Emmi ja Jaanus puhusid juttu, kui tuli rüütel Kruuno, kes saabus Emiilia järele. Kui preili oli juba ära läinud sai Jaanus aru, et ta on armunud... Noormees läks metsa jalutama, ja jõudis külla, kus ta kõiki tundis, ta läks ühte majja sisse, kus oli pime, ning nägi vanameest, ning poissi, kelle nimi oli Maanus. Jaanus märkas, et poissi oli keegi peksnud, ta küsis selgitust vanamehe käest ja too seletas, et poissi oli pekstud selle pärast, et ta nimetas lossikoera tigedaks hundiks, Jaanus lubas, et ta veel külastab Maanust ja läks koju. Kuid siis tuli paduvihmja, ja noormees ei saanud kolm päeva järjest oma kodust välja. Lõpuks, kui oli võimalus, läks ta külla, kuid millegi pärast läks ta teist teed pidi lossi poole. Kui ta juba lossi lähedale jõudis, nägi ta seal musta lippu. Ta sai aru, et
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:
vaid mõni üksik jõulutäht kellegi aknal põles. Mees kõndis edasi ja nüüd tegi tänav väikese käänaku ja ta nägi ühest majast tulevat valgus juga. Maja uks oli avatud ja sealt kostus muusikat, klaverimängu. Mees astus uksest sisse majja ja sealt edasi läks veel üks ruum kus oli uks lahti ja kust muusika tuli. Ta nägi ukse vahelt istuvaid inimesi, kuid valgus oli nii hele ja ta õieti ei näinudki kõike hästi. Ta seisis keset ruumi ja tema juurde tuli üks hallijuukseline vanamees, kikivarvul hiilides ja ütles sosinal, et ta talle järgneks. Vanamees oli mehe arust riidehoidja ja viis ta garderoobi poole. Mees andiski vanamehe kätte oma palitu ja kaabu ning sai vastu vaskplekist numbri, kus peal polnud mitte number, vaid tähed xyz. Mees ei pööranud sellele tähelepanud ja hakkas ringi vaatama, otsides pileti kassat, et siis pilet kontserdile osta. Ta ei näinud seda seal olevat ja pöördus ümber, et riietehoidjalt küsida äkki müüb tema pileteid, aga
Ta nägi köögis palju vaeva: pakkus lastele eelroaks maailma parimat kukeseene tempura ja murulaugu-soja dippi, põhiroaks Maroko lambalihahautist taginet oliivide ja karamellistatud sibulaga. Magustoiduks oli aga crème brûlée. Kõhud täis, tundsid lapsed end muretult ning läksid enda siidpesuga vooditesse magama. Kuid kahjuks polnud kõik nii roosiline. Vanamehel olid kurjad kavatsused. Ta tegeles ebaseaduslike asjadega, ega teda ilmaasjata kommionuks ei kutsutud. Vanamehe nässil oli kombeks enda juurde meelitada väikseid lapsi, keda siis paksuks sööta ning kellega pärast enda haiglast isu rahuldada. Samuti lülitas ta välja interneti ning telefonid, et lapsed mingil viisil abi kutsuda ei saaks. Järgmisel päeval kamandas vanaätt Harry-Herden-Hansu keldrisse rasva koguma. Vanamees valmistas päevad läbi Gabriella-Gloria-Grete abiga erinevaid hõrgutisi, nagu kartuli-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
