Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hemingway „Vanamees ja meri“ (0)

1 Hindamata
Punktid
HemingwayVanamees ja meri“
Tegelaste tabel.
Santiago
Manolin
Looduse armastaja - „Merel olles ei ole sa kunagi üksi, loodus on koos sinuga.“
Kangekaelne - „Aga nii kaua, kui mul on aerud ja nui ja pinn ,ma ei anna alla.“
Väärtustas olemasolevaid asju- „Paegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on.“
Sihikindel- „Praegu olgu kõik mõtted üheainsa asja juures. Selle juures, milleks ma olen sündinud.“
Kannatas kõik valu, et jõuda eesmärgini- „ „Ay,“ ütles ta valjusti. Seda lühikest sõna pole võimalik tõlkida ja ega see muud tähendagi peale häälitsuse, mida inimene siis tahtmatult teeb, kui tunneb, et läbi tema käte lüüakse nael puusse.“
Endas alati kindel- „ „Aga inimene ei ole alistamiseks loodud, “ ütles ta. „Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida “ “
Manolin oli väga hooliv , tubli ja ta oli alati Santiago jaoks olemas.
- Kui poiss tagasi tuli, magas vanamees toolil ja päike oli loojas. Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade.
- „Mis sa said?“ küsis vanamees. „Tõin sulle süüa,“ ütles poiss. „Nüüd hakkame õhtust sööma.“
- „Jäta tekk endale ümber,“ ütles poiss. „Niikaua kui mina elan , ei lähe sa söömata kalale .“
- Poiss oli toidu Terrassilt kahekordses metallnõus toonud. Kahed noad ja kahvlid ja lusikad olid tal taskus , kummagi komplekti ümber paberist salvrätik.
- Ma pean talle siia vett tooma, mõtles poiss, ja tüki seepi ja korraliku käterätiku. Miks ma selle peale varem ei mõelnud? Ja veel pean talle uue särgi muretsema ja talveks jaki ja mingisugused jalavarjud ja teise teki!
- Poiss nägi, et vanamees hingab, aga siis nägi ta vanamehe käsi ja puhkes nutma. Ta jooksis vanamehele kohvi tooma ja nuttis kogu tee.
- Poiss tõi nõuga kuuma kohvi vanamehe osmikusse ja ootas voodi ääres istudes tema ülesärkamist.
- „Ma toon sulle süüa ja ajalehed,“ ütles poiss. „ Puhka hästi vana. Ma toon rohupoest sinu käte jaoks head salvi .“
Essee „ Kumb on olulisem, kas teekond või sihtpunkt?“
Teosele toetudes arvan mina, et tähtsam on teekond. Iial ei või teada, mis juhtub enne sihtpunkti jõudmist. Santiagoga juhtus sama, ta ei osanud ette mõelda, et haavab kätt ning et võtta ravimiseks vajalikud tarbed kaasa, samuti toidu ja enesekaitsevahenditega. Inimesed ei oskagi sellistele asjadele ennem mõelda, kui nad selle olukorraga silmitsi on.
Merel olles tuli Santiagol paljude asjadega hakkama saada, millega ta ennem ei olnud arvestanud . Enne kala kätte saamist, rabeles saak kõvasti, selle käigus aga haavas vanamees oma vasakut kätt sügava haavaga, kuna tal ravimeid ei olnud, pidi ta abi saama looduselt, leotades kätt Golfi hoovuse vees, suutis ta hakkama saada.
Samuti peaksid ka teised olema nii loovad, et suudaksid leida erinevates olukordades alternatiive. Alati ei pea olema lahenduseks poest ostetud toode, tuleb osata olla leidlik , teha kõik, et ise ennast aidata, nagu seda tegi Santiago.
Kui vanamehel oli eesmärk just kui täidetud, ei osanud ta ette näha, et tema saaki tulevad ründama haid. Et jõuda kätte saaduga osmikusse tagasi, pidi ta võitlema. Saates ründajaid teise ilma, murdis ta oma enesekaitsevahendid. Mitte mingil juhul ei andnud Santiago alla, vaid tegi olemasolevatest asjadest uue terariista.
Elus eneses on vastupidi, inimesed, mitte tingimata kõik, annavad alla, nad ei oska kasutada olemasolevaid asju, loobuvad kergesti. Lugedes seda raamatut, hakkasin ka mina mõtlema, et kunagi ei tohi kaotada lootust, alati on olemas mingi valik, kuidas hakkama saada.
Meil kõigil tuleb elus ette ootamatuid olukordi , kus oleme lootuse kaotanud. Kuid peaksime käituma nagu vanameeski, kes ei andnud alla, leidis alternatiive, kasutas loodust ja mis peamine uskus endasse, püüeldes oma eesmärgini. Kui on olemas tahe, suudab igaüks saavutada just seda, mida ta soovib.
Analüüsin igat järgnevat probleemi umbes 100-sõnalises arutluses.
1) Inimene ja loodus.
Olles sattunud ekstreemsesse olukorda, tuleb säilitada selget pead, täpselt nagu seda tegi Santiago. Kui oled merel, saad söögiks kala püüda, aga juhul, kui sa tead millist kala võib süüa ja millist mitte. Samamoodi tuleb ka olla säästlik, vanamees ei teadnud , kaua ta merel on, aga ometi jätkus tal lõpuni vett, ta oskas arvestada sellega, et igapäev natukene. Paikneda keset merd ei ole kerge, seega peab olema ettevaatlik, kuna arsti kohvrit kaasas ei kanna. Tuleb osata loodust targalt ära kasutada, samamoodi nagu tegi seda Santiago kui tal käsi haavatud oli, leidis ta tohtriabile alternatiivi, leotada kätt Golfi hoovuses, mis samuti aitas.
2) Kinnisideed.
Kinnisideed on selle piirini kasulikud, kui sa ei hakka tegema lollusi ja kui sul on kannatust. Santiago kinnisidee oli püüda suur kala, tal läks selle kättesaamiseks üle kaheksakümne nelja päeva, aga siiski suutis ta selles pikas ajas rahu säilitada. Ka eesmärkidega tuleb olla ettevaatlik, rahulik, keskenduda, mitte olla kärsitu ja minna närvi, kui ei saavuta oma tahtmist koheselt. Iga soov ja millegi kordasaatmine võtab aega, mõnikord kulub seda rohkem, teinekord jällegi vähem. See võib ka ebaõnnestuda, kuid siis tuleb uuesti proovida. Tuleb olla kannatlik , asja kaaluda, sihtida lõpuni, olla endas kindel ja mis peamine, uskuda endasse.
3) Täielik pühendumine millelegi.
Santiago loobus käesurumisest, kuigi ta oli selles hea, mina pooldan seda tegu, sest ta naudib tegelikult kalapüüki. Milleks jätkata tegevusega , kui ise tegelikult harrastad teist? Vahel tuleb teha otsusi, kas pühenduda sellele, milles sa hea oled, või sellele, mida sulle meeldib teha. Olen väga kindel, et ka tänapäev on väike protsent inimesi, kes loobuvad tegudest, milles nad head on, kuna neile meeldib hoopis miski muu. Olen ise selle sama valiku teinud, tagantjärgi mõeldes, võin öelda, et tegin õige otsuse. Keegi polegi öelndud, et see kerge saab olema, nagu vanamehelgi, kes pidi pikki päevi merel olema, et midagigi saada, samas oleks kasu tulunud kiiremini kätte kui ta oleks osanud arvatagi.
Hemingway-Vanamees ja meri #1 Hemingway-Vanamees ja meri #2 Hemingway-Vanamees ja meri #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anmanna Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vanamees ja meri kokkuvõte
3
doc

Vanamees ja meri kokkuvõte

Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees

Kirjandus
Ernest Hemingway-Vanamees ja meri
3
doc

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri"

Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees

Kirjandus
Ernest Hemingway --Vanamees ja meri
4
doc

Ernest Hemingway - "Vanamees ja meri"

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd,

Kirjandus
Vanamees ja meri
3
docx

Vanamees ja meri

Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri " Teose analüüs Teose tegevus toimub 20. sajandil, täpsemalt septembri kuus. Teose peamisteks tegevuspaikadeks on vanamehe osmik ja meri. Vanamehe osmik oli niisma pikk kui mast. Tema elukoht koosnes vaid ühest ruumist. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano´ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Meri, kus vanamees kalu käis püüdmas asus Golfi hoovuses. Meri oli muutlik, salapärane ning pakkus kaluritele erinevaid katsumusi ja seiklusi.

Kirjandus
Vanamees ja meri-Ernest Hemingway
3
docx

"Vanamees ja meri" Ernest Hemingway

“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage.

9.klass
Vanamees ja meri - ülesanded
3
docx

Vanamees ja meri - ülesanded

Ülesanded 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago on vana kalur, kes elab üksinda mere lähedal hütikeses. Ta on üsna veider, nagu ta ise ütles «Ma olen üks imelik vana mees.», ta erineb teistest inimestest nii välimuse, kui ka iseloomu poolest. Ta sõltub teistest inimestest, eriti Manolinist, kes teda igati aitab ja tal silma peal hoiab. Samas sai vanamees üksinda hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2

9.klass
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:

Kirjandus
Vanamees ja meri-Ernest Hemingway
4
doc

“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway

“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun