B.Bucht 011PK Millest minu töö räägib? Kommunikatsioon, mis see on? Suhtlemise põhisisu! Suhtlemistõkked! TALLINN 2007 Aga mis on kommunikatsioon? TALLINN 2007 Kommunikatsioon! Kommunikatsiooni peetakse infovahetamiseks, kui ka andmete edastamiseks! Kas meie vahetame infot PRAEGU SIIN?! TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Info vahetamiseks ehk Kes on kes? andmete edastamiseks on meil vaja kahte Kommunikaator ehk osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? On! Seda näitab meil kõrval olev joonis! TALLINN 2007
SISSEJUHATUS..................................................................................................2 Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele...............................2 2 Kuulmine............................................................................................................3 a. Aktiivne kuulamine.......................................................................................... 3 3 Kuulamistehnikad.................................................
Hea rentnik! Edastame teile hinnasildid. Printige need välja, kirjutage igaühele toote kirjeldus ja kauba hind. Silte võib riietele kinnitada nööpnõeltega, haaknõeltega, õmmelda, klammerdada jms. Samuti saab asjadele silte kinnitada teibiga (näiteks mänguasjadele, DVD-dele, lauanõudele jms). Hinnasiltidel hindu muuta ei tohi, kui soovite seda teha, tuleb tootele kinnitada uus hind! Muudetud hinnaga tooted jäävad müümata. Suures sahtlis on 30 riidepuud ja 2 riiulit asjade jaoks. Lasteriiete sahtlis on 60 riidepuud ja 1 riiul asjade jaoks. Väikeses sahtlis on 10 riidepuud ja 3 väikest riiulit asjade jaoks RIIULI rentijatele infoks- riiul on mõeldud ASJADE, mitte riiete müügipinnaks! Juhime teie tähelepanu sellele, et meie kauplus on mõeldud eraisikutele kasutatud asjade müümiseks, mitte uute Hiina ja Poola riiete müümiseks! Kes soovib müüa UUSI ASJU, peab olema juriidiline isik ning neile on meie kaupluses piiratud arv müügikohti! Täpsem...
jooksul, kuna inimesed hakkasid aru saama, et kindlal perel on vaja ühist suulist suhtlemisvahentit ehk keelt, niimoodi aja jooksul on see arenenud ja areneb igavesti, ning muutub ka sõltuvalt ajastust. Sõnal keel on ka teine tähendus, nimel on ta maitseelund inimese ja looma suus, meil on keelt vaja, et tunda maitseid, tajuda kuuma ja külma, ning mis kõige tähtsam, oma enda keelega moodustame sõnad ja sõnadest moodustame laused, ning saamegi keele, millega edastame infot. Keel kui maitseelund liigub siis rääkimise ajal nii, et tekivad kindlad häälikud ja häälikutest moodustuvad sõnad. Ka loomad edastavad infot keele abil, inimeste jaoks on see lihtsalt võõras ja meie ei saagi sellest aru saada, kuna nad on täiesti teine liik ja teevad meist erinevad häält ja nende häälepaelad, hambad ja keel on tihtipeale täiesti erinev meie omast, mis loob ka häälelise erinevuse ja teistsugused võimalused häälikute moodustamiseks.
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi
Talle näib arusaamatuna, miks Eesti just nõndasugune on ja eestlane niimoodi käitub. Mõtleb, et ehk tõesti on vanajumal loonud rahvused erinevad, mõne veidi totrama kui teise. Kuid Eestis elav inimene mõistab eestlasliku käitumismustri tegelikku palet paremini, kui ükski teine ilmakodanik ning lõppude lõpuks, kas siin aset leidev konkureerimine üdini halb ongi? Konkurents teadupoolest paneb rohkem pingutama ja seeläbi luuakse eeldused arenguks. Hea õnne korral edastame ühel päikselisel päeval nii mõndagi loorberitele lebama jäänud täna edukaks peetavat Euroopa riiki. Näiteks Kreekat, mille majandus Euroopa Liidu abipakettide kiuste näib põhja vajuvat nagu uppuv laev merel. Oleks vaid kreeklastel eestlaste töökus, tuleksid nad sellest situatsioonist kahtlemata välja. Vaatamata mõningasele kadedusele teiste kaasmaalaste suhtes on eestlane ääretult töövõimeline ja visa hing. Niisiis võib loota, et kui
· Rahastajate skeptilisus · Konkurentide tegevus (Lõunakeskus) · Talvine klientuuri langus seoses harrastusuisutamise võimalusega välitingimustes 3.Turundusplaan 3.1 Turundusstrateegia Reklaami tegemist alustame juba halli ehitamise ajal. Koostame pressiteateid. Teeme kodulehekülje ja lisame selle lingi interneti otsingumootoritesse, samuti Tartu linna kodulehele tartu.ee. Kodulehe tõlgime ka inglise, soome, vene ja läti keelde. Enne pidulikku avamist edastame pressiteate Eesti ja välismaa uudisteagentuuridele, internetiportaalidele, ajalehtedele, raadio- ja televisioonikanalitele. Avamispäeval korraldame piduliku tseremoonia ja show, kuhu kutsume esinema iluuisu- ja hokiklubid, samuti võimlejaid, tsirkusetruppe, tantsijaid. Rahva sekka lapsi lõbustama tellime klouni. Korraldame ka väikese ilutulestiku. Avamiskampaania raames korraldame tasuta uisutamise nädala, kus tasuta vaba-
Tavaliselt on igal punktil kolm koordinaati: X, Y ja Z.Olemasolevaid objekte mõõtes saadakse mõõtmiste andmetest kokku punktipilv. Näiteks laserskaneerimise tulemiks on punktipilved, millest töötluse käigus saadakse vajalikud mudelid ja muud andmed. Laserskanneriga andmete kogumise käigus määratakse igale punktile asukoht X,Y ja Z koordinaatidega ning töö tulemusena saadakse punktipilv, mida vastavalt vajadusele edasi töödeldakse. Punktipilvesid edastame vajalikus formaadis, kas puhastatult või puhastamata, kas offline kasutamiseks või siis online kasutamiseks. Kõikide edasiste andmete saamiseks on kõige aluseks punktipilv, mis arhiveerib hetke olukorra, mida saab ka tulevikus vaadata ja neid andmeid uuesti kasutada. 11. What is intensity? Intensiivsus on kiirguse või heli levimisel energia hulk, mis langeb ajaühikus levimissuunaga risti oleva pinna pindalaühikule. Intensiivsuse tähis on I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta.
aktsepteeritakse patsiendi poolt rohkem. Samasugust puudutust teistel asjaoludel võib-olla ülde ei talutaks. Kuid alati on patsiendil õigus säilitada oma personaalne ruum. (Soots 1999.) Hooldav puudutus on puudutuse kasutamine situatioonides, mis ei seostu füüsilise hooldusega. See on palju tundlikum kui protseduuriline puudutus. Kui hoiame patsiendi kätt või patsutame õlale, 1 edastame sõnumit- kliendist hoolimise sõnumit. Hooldav puudutus soodustab lähedust, usaldustunnet ja julgustab. (Soots 1999.) Verbaalne ja mitteverbaalne kinnitamine Väga oluline on anda patsiendile kinnitust selle kohta, et teda kuulatakse, et mõistetakse, mida ta ütles, ja ka selle kohta, et ta saab head hooldust. Alati peame olema kindlad, et kinnitamine on tõeline ja õige, sest muidu anname ,,valesid kinnitusi". Missuguseid asju kinnitatakse? · Et on lootust · Et kuulatakse
õpitehnikaid ja -strateegiaid, millega on võimalik võõrkeeletunnis võimalikult individuaalselt arvestada. ÕPISTRATEEGIATE LIIGID Õpistrateegiaid on uuritud alates 1970ndate aastate keskpaigast ning on selgunud, et õppijad kasutavad kuni 200 erinevat õpi- ja suhtlusstrateegiat. Selle põhjal, kuidas me erinevat informatsiooni tunnetame, millisel kujul me seda töötleme ja millises vormis me seda erinevates olukordades edastame ja kasutame, eristatakse tervikule ja osadele keskenduvaid ning kujundlikult ja verbaalselt mõtlevaid inimesi. Need õppija taju iseärasused mõjutavad tema poolt kasutatavaid õpistrateegia valikuid. ( http://www.e-uni.ee ) OSADELE KESKENDUJA Seda tüüpi õppijad tajuvad olukordi erinevate väikeste osade kogumina, keskendudes enamasti ühele või kahele osale. Teadmisi kalduvad nad koguma üksteisele järgnevate
edendamisele ning tooks kaasa positiivseid tagajärgi mõlemale poolele (õiguskantsler kui lepitaja isiku ja haldusülesannete täitjate vahel). Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Alates 1.1.2004 on järelevalve hea halduse üle õiguskantsleri pädevuses • Hea halduse tava = haldusmenetluse seaduse nõuded + üldine halduskultuur Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Väärhaldus on hea “Me edastame Teie avalduse otsekohe pädevale halduse tavade haldusorganile!” rikkumine: – Õigusvastane tegevus – Hoolimatus – Tegevusetus, viivitus – Teabe esitamisest – keeldumine – Ebaõige teave – Ebaviisakus Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastame (James 1998). Kehakeele uurimiseks viidi läbi vaatlus, mis leidis aset 6. detsembril kella 20.30 ja 00.00 vahel. Situatsioon oli sünnipäeval, ja tuleb ka välja tuua fakt, et vaadeldavad ei olnud tarvitanud alkoholi ega muid meelemürke. Sünnipäeval oli toidu jaoks ruumis suur kaarekujuline laud, kus kõik said ümber istuda. Kaks noort eraldusid natukene muust rahvast ning jäid sellega ka silma. Istuti küll laua taga, kuid oli märgata, et toolid olid üksteisele
vaja kõiki bitte. Saadetakse korraga hästi vähe bitte, ehk kellad ei jõua teineteisest mööda käia. Uue sümboliga sünkroniseeritakse uuesti. Teine variant on see, et tõmbame teise kaabli, mis saadab kellasignaali. RZ – Return to zero. 21 o Unipolaarne – kas väärtust, kas positiivne või negatiivne. Kannab endaga kellainformatsiooni kaasas. Kui edastame väärtust 1, siis on ta pool bitti 1 ja kukub tagasi nulli. Kui edastame bitti null, siis on ta terve biti vältel 0. Saab lugeda, kui palju sümboleid on tulnud. Saab lugeda ainult ühtesid. Nulle lugeda ei saa. Saab panna nt iga kümne nulli järgi lisanull. Ehk siis loetakse kokku kümme nulli, visatakse üks ära ning loetakse edasi.
Taandame protsessi kaks korda lühema DFT protseduurile. Saame järgmised valemid s ( n) = s ( n) - s ( N / 2 + n),0 n N / 2 - 1 2 s (n) =s (n) exp(- j n) = s (n)W N (n),0 n N / 2 -1 N Mida suurem on signaali pikkus N , seda effektiivsem on FFT võrreldes DFT-ga. FFT maatriksalgoritm Eeldame , et signaali kestvus N on esitatav kahe arvu korrutisena N=FT , kus jagame sagedusala F osakuks. Edastame signaali kahemõõtmelise massiivina S(n,p). Sellest tabelist lähtudes teeme Furiere teisendusse tabeli veerge pidi. 2 S N ( Fk + i ) = S N ( k , i ) = n =0 s ( n, i ) exp( - j T -1
Inimesed otsutavad esimese mulje järgi ning uus ja innovaatiline pakend on märksõna, milele iga tootja peab rohkem tähelepanu pöörama. Käesolevas referaadis käsitleme pakendi olemust, arengut ja tulevikku. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate ettevõtete nägemustest ja ootustest. Arutleme pakendiga seotud probleeme, mis on tingitud nii ettevõtete finantsolukorrast, aga samuti ka tarbijate harjumustest. Pakume välja lahendusi ja edastame mõtteid tuleviku trendidest. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime turundusest, et mõista pakendi müügiga seotud vajadusi. Teises osas keskendume pakendi olemusele ja pakendamise tähtsusele. Kolmandas osas arutame pakendi kujunemise üle, milliseid probleeme see tekitab ja kuidas neid võita. Neljandas osas käsitleme pakendi innovatsiooni, mida see endaga kaasa toob ja millised võivad olla tulevikus tarbijate ootused pakendile.
Lisaks peab kliendile jääma mulje, et tegemist on kvaliteetse ja turvalise tootega, seega peame kasutama parimaid materjale, mis võimalik. Selleks etapiks kulub meil umbes 2 kuud. Kui on olemas toimiv tarkvara ning läbimõeldud disain, saadame nõudmised ja soovid juba eelnevalt leitud tehasele, kes valmistaks meile esimese täielikult toimiva protüübi. Prototüüp käes teeme kvaliteedi kontrolli ning testime veelkord kõik korralikult läbi. Probleemide ilmnemisel edastame need tehasele ning palume need vead parandada. Selleks etapiks kulub umbes 3 kuud. Toote aregngu algstaadiumitest alates tegelevad inimesed ka juba turundamisküsimustega. Ehk mõeldakse välja juba esimesed reklaamid ning muud lahendused, kuidas oma toodetega kliendi teadvusesse jõuda. Samuti mõeldakse ka juba logistilistele küsimustele, ehk kuidas klientidele nende soetatud kaupa kätte toimetada. 8. Key Resources
Kui me tahame refleksiivsust saavutada ja näidata, siis meil peab olema midagi, millel meie mõte (tunnetus, läbimõtlemine, tähendus meie jaoks, tähendus teiste jaoks jne) ja silm peab toetuma. Lugeja peab meie kaudu liikuma avastuse poole läbi meie pildi, kujunduse, teksti. Kui lugeja otsib tekstist midagi, siis esmapilgul on oluline, et lugeja tajuks meie printsiipi (meie põhimõtteid, meie lähenemist, metoodikat, meie loogikat kuidas me asju või sündmusi kirjeldame/edastame, kuidas seome faktilisi sündmusi [märke] neile tähelepanu tõmbavate koodide kaudu konstruktsioonidesse, et luua narratiiv [lugu]. vt. ka ,,dispositsioon"). Vaataja esmapilgu (ja huvi) paneb paika vaataja arusaamine, et looja (kirjutaja) omab printsiipi põhimõtet, kuidas ja peamine miks ta asju kirjeldab ja seostab. Lihtsalt ,,paika visatud faktid" (vt ka ,,aktualiseerimine") ei ole paeluvad ja ei
Sihtrühma vajadused/eesmärgid: mida ootavad töölt ja tööandjalt 3. Konkurentide määratlemine konkreetses tööjõuturu segmendis: kus ettevõttele vajalikud töötajad veel rakendust võiksid leida 4. Ettevõtte konkurentsieeliste leidmine Miks peaksid need inimesed valima teie ettevõtte: mis eristab teie ettevõtet teistest tööandjatest 5. Konkurentsieelise "müük" tööjõuturul Kus ja kuidas edastame infot meile sobivale sihtrühmale 6. Strateegiliste ametikohtade (A positsioonid) tunnused, näited Tunnused: · Oluline mõju strateegia elluviimisel ja suhteliselt suur varieeruvus tulemuslikkuses. · Keeruline värvata · Vale inimese värbamine toob kaasa suured kulud · Vead töös lähevad kalliks maksma · Vead töös ilmnevad selgelt Näited: · Firmas, kus tegeletakse tarkvara arendusega, projektijuht on A-positsioonil
ajaleheportaalid, uudisteportaalid jne. Eraisikuid on kõige efektiivsem leida trükimeedi abil. Selleks teeme ise reklaamlehed ja viime postkontorisse ning palume igale ajalehele või ajakirjale reklaam kaasa panna. Samuti paneme üles plakatid nt. avamise puhul soodustused...jne. Kasutame suulist info edastamist igal võimalusel ning jätame oma visiitkaardi. Kõigil meie töötajatel on vähemalt 25 tuttavat/sõpra, kellele edastame oma ettevõtte reklaami e-kirja teel. Kõik need, kes kirja edasi saadavad vähemalt 5 inimesele on esimene keemiline puhastus tasuta. Selleks on meil loodud kodulehel keskkond, kuhu saab meili aadresse lisada ning need tulevad automaatselt meie CRM süsteemi. Süsteem registreerib sisestaja andmed, mis lähevad automaatselt meie 4 kliendinimekirja
Arvutada n=p*q valida e , mis on väiksem N-ist nii, et SÜT (E, (p-1)(q-1))=1. Valida d, nii et d*e=1 mod (p-1)(q-1) avalikuks võtmeks saab Ab=(e,n) ja salajaseks võtmeks Ib = (d,p,q) RSA süsteemi võtmete saamiseks arvutame: valime kaks erinevat alg arvu p=5 ja q=11 arvutada n=p*q=55 valida e selliselt, et SÜT (e,(p-1)(q-1))=1 valime e=3, SÜT (3,4,10)=1 valida d nii, et d*e= 1 mod (p-1)(q-1) valime d=27, sest 27*3=1 mod 40 avalik võti on 3; 55 salajane võti: 27;5;11 Näidef edastame sümboli M=25 Krüpteerimiseks leiame c=Me mod (p*q) 27*3=81 mod 40 25^2=625 C 25^3 mod (5*11) = 5 Edastasime sümboli M=25 Dekrüpteerimisel leiame edastatud sümbolist c m= Cd mod (p*q) M= 5^27 mod (5*11) =7 450 580 596 923 828 125 = 25 Räsifunktioonid on plokk- ja jada sifrite kõrval üks tähtsamaid krüptograafilisi vahendei. Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik
Täiskasvanu aitab lapsel oma tegusid tõlgendada (kuidas see juhtus, et sa just nii tegid?) •Arutelud aktuaalsetel teemadel (nt õige ja vale üle, Usu ja moraali teemad) •Klassis igapäevaselt koostöö ja austuse harjutamine •Lahkarvamuste lahendamine •Emotsionaalse kirjaoskuse õpetamine (EQ) – nt emotsioonide juhtimine; erimeelsuste lahendamine; elamine koostöös •Eeskujuks olemine + õpetaja enda väärtushinnangud ja kuidas me neid väljendame, edastame (sõnade ja tegevuste lahknevus?) Prosotsiaalne areng: Vanemate ja kodu mõju •Armastus, hoolitsus, turvalisus, lähedased suhted •Turvaline kiindumussuhe •Suhete kvaliteet peres (hoolimine, lahkus, teistega arvestamine) •Vanemate endi empaatia laste suhtes •Eeskuju •Õed-vennad •Premeerimine (nt kiitus, tänu, kallistus vms) •Arutelud peres tunnete üle •Distsiplineerimine läbi seletuse, veenmise, arutlemise Prosotsiaalne käitumine peres: Kuidas õpetada
Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused. c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada. d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all. Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine, nägemine, puudutused, telefon, internet, massikommunikatsioon jne. Müra. Selle alla kuuluvad kõik need faktorid, mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks
Arvutada n=p*q valida e , mis on väiksem N-ist nii, et SÜT (E, (p-1)(q-1))=1. Valida d, nii et d*e=1 mod (p-1)(q-1) avalikuks võtmeks saab Ab=(e,n) ja salajaseks võtmeks Ib = (d,p,q) RSA süsteemi võtmete saamiseks arvutame: valime kaks erinevat alg arvu p=5 ja q=11 arvutada n=p*q=55 valida e selliselt, et SÜT (e,(p-1)(q-1))=1 valime e=3, SÜT (3,4,10)=1 valida d nii, et d*e= 1 mod (p-1)(q-1) valime d=27, sest 27*3=1 mod 40 avalik võti on 3; 55 salajane võti: 27;5;11 Näidef edastame sümboli M=25 Krüpteerimiseks leiame c=Me mod (p*q) 27*3=81 mod 40 25^2=625 C 25^3 mod (5*11) = 5 Edastasime sümboli M=25 Dekrüpteerimisel leiame edastatud sümbolist c m= Cd mod (p*q) M= 5^27 mod (5*11) =7 450 580 596 923 828 125 = 25 Räsifunktioonid on plokk- ja jada sifrite kõrval üks tähtsamaid krüptograafilisi vahendei. Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik millised muutused
ajapikku kogunenud pinge võib olla plahvatuslikult vabanenud) · Tegevusetus(ei hoolita teiste vajadustest ega käituta ka enda seisukohtade suhtes konstruktiivselt) Kompromiss hoolib nii enda kui teiste vajadustest. Kui on leitud ühishuvid lahenevad ka probleemid. 21 KOKKUVÕTE Suhtlemisel me edastame ja võtame üksteiselt vastu signaale, mis peegeldavad hingeseisundit. Need signaalid mõjutavad neid, kellega kohtume. Suhtlemispädevuse sisu on oskus häälestada end teise inimese tujudele ning seejärel juhtida suhtlemise emotsionaalset tooni. Inimesed, kes häälestuvad teiste reageeringutele ja oskavad oma suhtlemisviisi vastavalt neile reguleerida, võivad mõjuda teistele just nii, nagu nad tahavad. Nad suudavad kontrollida oma emotsioone
Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms. Maailma keeled on sarnased? Ikkagi väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli)
“ (konkreetselt); „Kas ma vajan sellest üle tada, samas kui teistega pole...“, „See võib olla raske... (mitte „Ma ei suuda seda taluda“)... aga saamiseks abi või toetust?“ Vahel võime me õppida sama palju sellest, mis läheb valesti, kui kui ma...“, „Mul hakkab parem, kui...“, „Kui ma teen seda ja teist, lähevad asjad paremaks...“ ja sellest, mis läheb õigesti (sõnum, mida me sageli oma õpilastele edastame). „Isegi kui ma ebaõnnestusin, pole ma luuser...“. Isiklikul (sisemisel) kõnel on enesesuunamise ja Ebaõnnestumise ümbersõnastamisega – „Mis siis ikka, mul läks see nihu. Ma oleksin pidanud -regulatsiooni funktsioon. tegema seda, teist ja kolmandat“ – ning järgneva küsimusega „Mida ma saan teha praegu ja Ebaõnnestumine ei tähenda, et me oleme ebaõnnestujad. Ebaõnnestumiste määratlemine pigem
seadused, needsamad, mille järgi kootakse kangas, punutakse korv, lauldakse laul, räägitakse lugu ... Jaan Kaplinski1 Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need
(saladuse usaldamine), kuid samas ka kartust ja hirmu. Rütm tekib kõnel erinevate sõnade rõhutamisega. Muutes lauses rõhuasetust, muutub lause mõte. Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Lause tähendust kõne rütmiga muutes, kasutades teatud hääletooni või lisades üldlaiendeid (piiritlevaid sõnu), edastame metasõnumeid. Enamasti on metasõnumid halvustavad ja nendega väljendatakse mõtteid, mida otse ei juleta mingil põhjusel öelda. Üldlaiendid on sõnad, mis lisavad lausele tähenduse ja mida peaks vältima nii suulises kui ka kirjalikus kliendisuhtluses. Loomulikult tuleb jälgida nende kasutamist ka muudes igapäevaelu suhtlussituatsioonides. Üldlaiendid lisavad lausele tavaliselt halvustava ja ärrituse maigu. Üldlaiendid:
annaabi.ee 
